Pakistan

Pakistan
اسلامی جمہوریہ پاکستان

Pakistani lipp Pakistani vapp
Riigikiil	urdu kiil, inglüse kiil
Pääliin	Islamabad
Suurus	803 940 km²
Rahvaarv	209 970 000 (2017)
Internetitunnus	.pk

Pakistan (urdu keelen Pākistān) vai Pakistani Islamivabariik om riik Lõunõ-Aasian. Pakistani pääliin om Islamabad.

Pakistanist lõunõn ommaq Araabia meri ja Omaani laht (merepiiri pikkus om 1046 km), hummogu puul om India, õdago ja põh'a puul om Afganistan, lõunõõdago puul om Iraan ja põh'ahummogu puul om Hiina. Omaaniga om Pakistanil ütist merepiiri.

Pakistanil om suurusõ poolõst 7. sõavägi maailman. Täl om tuumapomm. Pakistan om Ameeriga Ütisriike üts kõgõ tähtsämb liitlanõ, kiä ei kuuluq NATOhe. Niisamatõ om tä Hiina strateegilinõ liitlanõ.

National symbols of Pakistan (Official)

National animal
National bird
National tree
National flower
National heritage animal
National heritage bird
National aquatic marine mammal
National reptile
National amphibian
National fruit
National mosque
National mausoleum
National river
National mountain

Nimi

Nimi Pakistan tähendäs urdu ja pärsiä keelen "puhtidõ maad". Tuu sõna lõi 1933. a. kujol Pakstan uma riigi luumisõ iist võitlõja Choudhary Rahmat Ali, kiä avald' tuu uman pamfletin "Noq vai ei ilmangi". Tuu nimi om lühendüs, miä piät tähüstämä "kolmõkümmend mill'onat moslõmivelje, kiä eläseq PAKSTANin, minka all miiq mõtlõmiq viit India põh'apoolist ütsüst: Pandžabi, (Afgaani provintsi), Kašmiri, Sindhi, ja Belutšistani". Täht 'i' panti peränpoolõ mano, et tuud sõnna olnuq lihtsämp vällä üteldäq.

Aolugu

Maal, miä s'oo ilma aigo om Pakistan, om olnuq mitmit muistitsit kultuurõ, muuhulgan Mehrgarhi kultuur noorõmbast kiviaost ja pronksiaignõ Indusõ oro tsivilisats'uun. Ildampa om tuud piirkunda mõotanuq hindu, pärsiä, kreeka, islamistlik, türgü-mongoli, afgaani ja sikhi kultuur ja rändeq/vallutusõq. Tä om kuulunuq India ja Pärsiä ilmariike ala, araabia kalifaatõ ala, Mongoli, Moguli, Durrani, Sikhi ja Briti riigi ala.

Pakistan sai Briti riigi alt vabas 1947. aastagal pääle vabahussõda, midä juhtõ Muhammad Ali Jinnah ja kon Briti India moslõmiq tahiq umma riiki saiaq. Edimält oll' Pakistan dominjon, a pääle vahtsõ põhisäädüse vastavõtmist 1956. a. sai täst islamivabariik. 1971. a sõalidsõn konfliktin lei hummogupoolinõ Pakistani osa Pakistanist lahko ja luudi Bangladeshi riik.

Minar-e-Pakistan, Pakistani vabahusõ sümbol

Poliitiga

Pakistan om föderaalnõ parlamentaarnõ vabariik. Riigipää ja sõaväe ülembjuhataja om president.

Luudus

Pakistani kaart

Pakistanin om pall'o maavärinit. Noist kõgõ kõvõmb oll' 2005. a., ku hukka sai üle 100 000 inemise.

Pakistani pindala om 880 940 km², tuu om umbõs sama pall'o ku Prantsusmaal ja Ütiskuningriigil kokko. Hummogu-Pakistan om India platoo pääl, õdagu- ja põh'ajago ommaq Iraani kiltmaa ja Õuraasia laama pääl. Riigil om 1 046 km rannikut (lõunõn om Araabia meri) ja 6 774 km maisõmaapiiri — 2 430 km Afganistaniga põh'aõdagun, 523 km Hiinaga põh'ahummogun, 2 912 km Indiaga hummogu ja lõunõ puul ja 909 km Iraaniga lõunõõdagu puul.

Põh'a-Pakistanin ommaq väega korgõq mäeq. Sinnäq jääs üts osa Karakorami ja Pamiiri mägestikust. Muuhulgan om Pakistanin korgusõ poolõst tõnõ mägi maailman - K2 (8 611 miitret). Õdagu-Pakistanin om Belutšistani platoo, Hummogu-Pakistanin ommaq Thari kõrbõ, Pandžabi tasandik ja Sindhi tasandik. Kõgõ suurõmb jõgi om Indus, miä juusk Kašmirist läbi Pakistani Araabia merde.

Pakistanin om neli aastagaaigo: jahhe ja kuiv talv joulukuust radokuuni, kuum ja kuiv kevväi urbõkuust lehekuuni, vihmanõ suvi piimäkuust süküskuuni, ja süküs rehekuun ja märtekuun. Paiguldõ nakkasõq naaq aastagaaoq varrampa vai ildampa pääle. Vihma hulk om mõnõl aastagal suurõmb, mõnõl vähämb nink üleujotusõq ja põvvaq olõ-iq harvaq.

Valitsõmisjaotus

Pakistan jagonõs neläs provintsis (sūbah) ja neläs liidoalas* (ilaqa):

Azad Kashmir* (kaardi pääl numbrõga 7) Belutšistan (1) Hõimualaq* (6) Liidopääliina ala* (5) Põh'aõdago piiriprovints (2) Pandžab (3) Põh'aalaq* (8) Sindh (4)

Kõgõ suurõmba rahvaarvoga om Pandžabi provints, a pindala poolõst om kõgõ suurõmb Belutšistan.

Majandus

Pakistani majandus om puulindustrialiseerit. Herksämp majanduselo käü Indusõ jõõ veeren.

Kui 1947. a. oll' Pakistan väega vaenõ maa, sõs pääle tuud om majandusõ kasvutempo olnuq korgõmp ku maailman keskmädselt. Kehvä juhtmisõ peräst om kasv 1990-ndide lõpost aigladsõmbas jäänüq.

Osutjovvu poolõst om Pakistani majandus 27. maailma maiõ hulgan.

Rahvastik

Üle 170 mill'ona elänikuga om Pakistan rahvaarvo poolõst kuvvõs riik kõgõn ilman. Moslõmidõ arvo poolõst om tä tõnõ riik pääle Indoneesiät. Pakistanin eläs mitmit rahvit ja sääl kõnõldas pall'osit kiili. 2009. aastagal oll' kõgõ suurõmb rahvarühm pandžabiq, kedä oll' 78,7 mill'onat (44,15%), sõs tulliq 27,2 mill'onaga (15,42%) pohtuniq, 24,8 mill'onaga (14,1%) sindhiq, 14,8 mill'onaga (10,53%) seraikiq, 13,3 mill'onaga (7,57%) muhadžiriq ja 6,3 mill'onagaq (3,57%) belutšiq.

Kultuur

Inämbüs inemiisi mõist urdu kiilt, a õnnõ 8% elänikest kõnõlõs tuud ku imäkiilt. Pall'o kõnõldas viil pandžabi, saraiki, pohtuu, sindhi ja belutši kiilt.

Sport

Kuigi rahvusspordiala om maahoki, om kõgõ populaarsõmp ala sõski kriket.