ISSN 1725-5082

Euroopa Liidu

Teataja

L 345
European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

51. köide
23. detsember 2008

Sisukord

 

I   EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1322/2008, 28. november 2008, millega määratakse kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning nendega seotud tingimused 2009. aastaks

1

 

*

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1323/2008, 18. detsember 2008, millega kohandatakse alates 1. juulist 2008 Euroopa ühenduste ametnike ja muude teenistujate töötasusid ja pensione ning nimetatud töötasude ja pensionide suhtes kohaldatavaid paranduskoefitsiente

10

 

*

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1324/2008, 18. detsember 2008, millega kohandatakse alates 1. juulist 2008 Euroopa ühenduste ametnike ja muude teenistujate pensioniskeemi sissemaksete määra

17

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1325/2008, 22. detsember 2008, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

18

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1326/2008, 15. detsember 2008, millega kiidetakse heaks väikesed muudatused kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis (Chaource (KPN))

20

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1327/2008, 19. detsember 2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1580/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris

24

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1328/2008, 22. detsember 2008, millega muudetakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 3030/93 (teatavate tekstiiltoodete kolmandatest riikidest importimise ühiseeskirjade kohta) I, II, III, V, VII ja VIII lisa

28

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1329/2008, 22. detsember 2008, millega võetakse vastu Ühendkuningriigi teatavas osas sealihaturul eraladustusabina kohaldatavad erakorralised toetusmeetmed

56

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1330/2008, 22. detsember 2008, millega 103. korda muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavate Osama bin Ladeni, Al-Qaida võrgu ja Talibaniga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud

60

 

 

DIREKTIIVID

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/110/EÜ, 16. detsember 2008, millega muudetakse direktiivi 2004/49/EÜ ühenduse raudteede ohutuse kohta (raudteede ohutuse direktiiv) ( 1 )

62

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/112/EÜ, 16. detsember 2008, millega muudetakse nõukogu direktiive 76/768/EMÜ, 88/378/EMÜ ja 1999/13/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2000/53/EÜ, 2002/96/EÜ ja 2004/42/EÜ, et kohandada neid määrusega (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ( 1 )

68

 

*

Nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ, 8. detsember 2008, Euroopa elutähtsate infrastruktuuride identifitseerimise ja määramise ning nende kaitse parandamise vajaduse hindamise kohta ( 1 )

75

 

 

II   EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

 

 

OTSUSED

 

 

Nõukogu

 

 

2008/971/EÜ

 

*

Nõukogu otsus, 16. detsember 2008, kolmandates riikides toodetud metsapaljundusmaterjali samaväärsuse kohta

83

 

 

2008/972/EÜ

 

*

Nõukogu otsus, 18. detsember 2008, millega muudetakse ühiste konsulaarjuhiste 13. lisa seoses viisakleebiste täitmisega

88

 

 

Komisjon

 

 

2008/973/EÜ

 

*

Komisjoni otsus, 15. detsember 2008, millega muudetakse nõukogu direktiivi 2002/56/EÜ seoses artikli 21 lõikes 3 sätestatud kuupäevaga, milleni lubatakse liikmesriikidel pikendada kolmandatest riikidest pärit seemnekartuli samaväärsust käsitlevate otsuste kehtivusaega (teatavaks tehtud numbri K(2008) 8135 all)  ( 1 )

90

 

 

III   Euroopa Liidu lepingu kohaselt vastu võetud aktid

 

 

EUROOPA LIIDU LEPINGU V JAOTISE KOHASELT VASTU VÕETUD AKTID

 

*

Nõukogu otsus 2008/974/ÜVJP, 18. detsember 2008. ballistiliste rakettide leviku tõkestamist käsitleva Haagi tegevusjuhendi toetuseks massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamise raames

91

 

*

Nõukogu otsus 2008/975/ÜVJP, 18. detsember 2008, millega luuakse mehhanism Euroopa Liidu sõjalise või kaitsepoliitilise tähendusega operatsioonide ühiste kulude rahastamise haldamiseks (Athena)

96

 

 

Parandused

 

*

Komisjoni 20. mai 2008. aasta otsuse (riigiabi kohta, mida Prantsusmaa andis kalapüügiriskide ennetamise fondile ja kalandusettevõtjatele (riigiabi C 9/06)) parandus (ELT L 334, 12.12.2008)

115

 

*

Komisjoni 15. novembri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1337/2007 (millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 992/95 teatavate Norrast pärit kalandustoodete ühenduse tariifikvootide osas) parandus (ELT L 298, 16.11.2007)

115

 

*

Komisjoni 26. juuli 1995. aasta direktiivi 95/45/EÜ (millega nähakse ette toiduainetes kasutatavate värvainete puhtuse erikriteeriumid) parandused (EÜT L 226, 22.9.1995) (Eestikeelne eriväljaanne 2004, 13. Tööstuspoliitika ja siseturg, 15. köide, lk 218)

116

 

 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.

I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

MÄÄRUSED

23.12.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 345/1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1322/2008,

28. november 2008,

millega määratakse kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning nendega seotud tingimused 2009. aastaks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta, (1) eriti selle artiklit 20,

võttes arvesse nõukogu 6. mai 1996. aasta määrust (EÜ) nr 847/96, millega kehtestatakse lubatud kogupüükide (TAC) ja kvootide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel, (2) eriti selle artiklit 2,

võttes arvesse nõukogu 18. septembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1098/2007, millega kehtestatakse Läänemere tursavarude ja nende varude püügi mitmeaastane kava, (3) eriti selle artiklit 5 ja artikli 8 lõiget 3,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 4 kohaselt peab nõukogu võtma meetmeid, mis tagavad juurdepääsu vetele ja kalavarudele ning säästva kalandustegevuse, pidades silmas kättesaadavaid teaduslikke nõuandeid ning eelkõige kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee aruannet, samuti kõiki Läänemere piirkondliku nõuandekomisjoni nõuandeid.

(2)

Nõukogu on määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 20 alusel kohustatud kehtestama kalapüügivõimaluste piirangud iga kalapüügiliigi või kalapüügiliikide rühma kohta ning nende kalapüügivõimaluste jaotuse liikmesriikide vahel.

(3)

Selleks et tagada püügivõimaluste tõhus haldamine, tuleks kehtestada kalapüügi eritingimused.

(4)

Ühenduse tasandil on vaja kindlaks määrata kalavarude majandamise põhimõtted ja teatav kord, mis võimaldab liikmesriikidel tagada oma lipu all sõitvate laevade püügitegevuse.

(5)

Määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 3 on sätestatud olulised kalapüügivõimaluste jaotamisega seotud mõisted.

(6)

Määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 2 kohaselt tuleb kindlaks määrata, milliste kalavarude puhul kehtivad erinevad kõnealuses artiklis kindlaks määratud meetmed.

(7)

Püügivõimalusi tuleks kasutada kooskõlas ühenduse asjakohaste õigusaktidega, eelkõige kooskõlas järgmiste määrustega: komisjoni 22. septembri 1983. aasta määrus (EMÜ) nr 2807/83, milles sätestatakse liikmesriikide kalasaaki käsitleva teabe registreerimise üksikasjalikud eeskirjad, (4) nõukogu 22. septembri 1986. aasta määrus (EMÜ) nr 2930/86 kalalaevade omaduste määratlemise kohta, (5) komisjoni 20. mai 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 1381/87, millega kehtestatakse kalalaevade tähistamist ja dokumenteerimist käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad, (6) nõukogu 17. detsembri 1991. aasta määrus (EMÜ) nr 3880/91 Atlandi ookeani kirdeosas kalastavate liikmesriikide nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta, (7) nõukogu 12. oktoobri 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 2847/93, millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem, (8) komisjoni 18. detsembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2244/2003, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad laevaseire satelliitsüsteemide kohta, (9) nõukogu 21. detsembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 2187/2005, mis käsitleb Läänemere, Suur- ja Väike-Belti ning Sundi kalavarude kaitsmist tehniliste meetmete abil, (10) ning määrus (EÜ) nr 1098/2007.

(8)

Selleks et tagada, et iga-aastased püügivõimalused kehtestatakse tasemel, mis oleks kooskõlas varude säästva kasutamisega nii keskkondlikus, majanduslikus kui ka sotsiaalses tähenduses, on lubatud kogupüükide kindlaksmääramisel võetud arvesse peamisi põhimõtteid, mida on kirjeldatud komisjoni teatises nõukogule „Kalapüügivõimalused 2009. aastaks: Euroopa Komisjoni poliitikaavaldus”.

(9)

Kalavarude kaitse parandamiseks tuleks 2009. aastal rakendada teatavaid täiendavaid meetmeid püügi tehniliste tingimuste osas.

(10)

Ühenduse kaluritele elatusvahendite tagamiseks on tähtis avada kõnealused püügipiirkonnad 1. jaanuaril 2009. Küsimuse kiireloomulisuse tõttu on hädavajalik teha erand kuue nädala pikkusest ajast, millele viidatakse Euroopa Liidu lepingu ning Euroopa Ühenduse, Euroopa Söe- ja Teraseühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu juurde kuuluva protokolli (riikide parlamentide funktsiooni kohta Euroopa Liidus) I jao punktis 3,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I   PEATÜKK

REGULEERIMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva määrusega määratakse 2009. aastaks kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning nendega seotud tingimused, mille kohaselt tohib neid püügivõimalusi kasutada.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1.   Käesolevat määrust kohaldatakse ühenduse kalalaevade (ühenduse laevad) suhtes, mis püüavad kala Läänemerel.

2.   Erandina lõikest 1 ei kohaldata käesolevat määrust kalapüügi suhtes, mis toimub üksnes teadusuuringute otstarbel ning asjaomase liikmesriigi loal ja järelevalve all ning millest on eelnevalt teavitatud komisjoni ja liikmesriiki, kelle vetes uuringud toimuvad.

Artikkel 3

Mõisted

Lisaks määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 3 sätestatud mõistetele kasutatakse käesolevas määruses järgmisi mõisteid:

a)

ICESi (Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu) püügipiirkonnad vastavalt määrusele (EMÜ) nr 3880/91;

b)

„Läänemeri” – ICESi alarajoonid 22–32;

c)

„lubatud kogupüük (TAC)” – igast kalavarust aastas lubatav püük;

d)

„kvoot” – ühendusele, liikmesriigile või kolmandale riigile eraldatud osa lubatud kogupüügist;

e)

„sadamast äraoleku päev” – mis tahes 24 tunni pikkune katkematu ajavahemik või osa sellest, mille kestel laev ei ole sadamas.

II   PEATÜKK

KALAPÜÜGIVÕIMALUSED JA NENDEGA SEOTUD TINGIMUSED

Artikkel 4

Püügipiirangud ja nende jaotamine

Püügipiirangud, nende jaotamine liikmesriikide vahel ning määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 2 kohased lisatingimused on esitatud käesoleva määruse I lisas.

Artikkel 5

Jaotamise erisätted

1.   I lisas sätestatud kalapüügipiirangud jaotatakse liikmesriikide vahel nii, et see ei piira

a)

kalapüügivõimaluste vahetamist määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 20 lõike 5 kohaselt;

b)

ümberjaotamist määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 21 lõike 4, artikli 23 lõike 1 ja artikli 32 lõike 2 kohaselt;

c)

lisakoguste lossimist määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 kohaselt;

d)

koguste kinnipidamist määruse (EÜ) nr 847/96 artikliga 4 ette nähtud korras;

e)

vähendamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 kohaselt.

2.   Erandina määrusest (EÜ) nr 847/96 võib 2010. aastasse üle kantavate kvootide peatamiseks kohaldada kõnealuse määruse artikli 4 lõiget 2 kõigi kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse analüütilist TACi.

Artikkel 6

Saagi ja kaaspüügiga seonduvad tingimused

1.   Kalaliike, mille suhtes on kehtestatud püügipiirangud, tohib pardal hoida või laevalt lossida ainult juhul, kui

a)

saagi on püüdnud liikmesriigi laevad, millele on eraldatud kvoot, ning kõnealune kvoot ei ole ammendatud või

b)

kalaliigid, välja arvatud räim ja kilu, on segi muude liikidega ning neid ei ole sorteeritud pardal ega lossimisel, saak on püütud traalide, ankurdatud põhjanootade või muude samalaadsete püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on väiksem kui 32 mm.

2.   Kõik lossimised, välja arvatud püük vastavalt lõike 1 punktile b, arvestatakse kvoodist või ühenduse osast maha, kui ühenduse osa ei ole kvoodi alusel liikmesriikide vahel ära jaotatud.

3.   Kui liikmesriigile eraldatud heeringakvoot on ammendatud, ei tohi asjaomase liikmesriigi lipu all sõitvad ühenduses registreeritud laevad, mis tegutsevad püügipiirkonnas, mille suhtes asjaomane kvoot kehtib, lossida sortimata ja heeringat sisaldavaid saake.

4.   Kui liikmesriigile eraldatud kilukvoot on ammendatud, ei tohi asjaomase liikmesriigi lipu all sõitvad ühenduses registreeritud laevad, mis tegutsevad püügipiirkonnas, mille suhtes asjaomane kvoot kehtib, lossida sortimata ja kilu sisaldavaid saake.

Artikkel 7

Püügikoormuse piirangud

1.   Püügikoormuse piirangud on esitatud II lisas.

2.   Lõikes 1 osutatud piiranguid kohaldatakse ICESi alarajoonide 27 ja 28.2 suhtes seni, kuni komisjon ei ole otsustanud kooskõlas määruse (EÜ) nr 1098/2007 artikli 29 lõikega 2 need alarajoonid kõnealuse määruse artikli 8 lõike 1 punktis b, lõigetes 3, 4 ja 5 ning artiklis 13 sätestatud piirangute kohaldamisalast välja jätta.

3.   Lõikes 1 osutatud piiranguid ei kohaldata ICESi alarajooni 28.1 suhtes seni, kuni komisjon ei ole otsustanud kooskõlas määruse (EÜ) nr 1098/2007 artikli 29 lõikega 4, et määruse (EÜ) nr 1098/2007 artikli 8 lõike 1 punktis b ja lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud piiranguid kohaldatakse kõnealuse alarajooni suhtes.

Artikkel 8

Tehnilised üleminekumeetmed

Tehnilised üleminekumeetmed on esitatud III lisas.

III   PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 9

Andmeedastus

Kui liikmesriigid edastavad komisjonile määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 15 lõike 1 kohaselt andmeid kalavarude lossitud koguste kohta, tuleb kasutada käesoleva määruse I lisas sätestatud kalavarude koode.

Artikkel 10

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. november 2008.

Nõukogu nimel

eesistuja

M. BARNIER

(1)  EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

(2)  EÜT L 115, 9.5.1996, lk 3.

(3)  ELT L 248, 22.9.2007, lk 1.

(4)  EÜT L 276, 10.10.1983, lk 1.

(5)  EÜT L 274, 25.9.1986, lk 1.

(6)  EÜT L 132, 21.5.1987, lk 9.

(7)  EÜT L 365, 31.12.1991, lk 1.

(8)  EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1.

(9)  ELT L 333, 20.12.2003, lk 17.

(10)  ELT L 349, 31.12.2005, lk 1.

I LISA

Ühenduse kalalaevade püügipiirangud ja nendega seotud tingimused püügipiirangute ühest aastast teise ülekandmisel püügipiirangutega piirkondades kalaliikide ja piirkondade kaupa

Järgmistes tabelites sätestatakse varude kaupa lubatud kogupüük (TAC) ja kvoodid (eluskaal tonnides, kui ei ole ette nähtud teisiti), nende jaotus liikmesriikide vahel ning nendega seotud tingimused kvootide ühest aastast teise ülekandmisel.

Kõigi püügipiirkondade kalavarude nimetused esitatakse ladina keeles liikide tähestikulises järjestuses. Kõnealustes tabelites kasutatakse erinevate liikide tähistamiseks järgmisi koode:

Teaduslik nimi

Kolmetäheline kood

Tavanimetus

Clupea harengus

HER

Räim

Gadus morhua

COD

Tursk

Platichthys flesus

FLX

Lest

Pleuronectes platessa

PLE

Atlandi merilest

Psetta maxima

TUR

Harilik kammeljas

Salmo salar

SAL

Lõhe

Sprattus sprattus

SPR

Kilu


Liik

:

räim

Clupea harengus

Püügipiirkond

:

alarajoonid 30–31

HER/3D30.; HER/3D31.

Soome

67 777

 

Rootsi

14 892

 

EÜ

82 669

 

TAC

82 669

Analüütiline TAC.

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.


Liik

:

räim

Clupea harengus

Püügipiirkond

:

alarajoonid 22–24

HER/3B23.; HER/3C22.; HER/3D24.

Taani

3 809

 

Saksamaa

14 994

 

Poola

3 536

 

Soome

2

 

Rootsi

4 835

 

EÜ

27 176

 

TAC

27 176

Analüütiline TAC.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.


Liik

:

räim

Clupea harengus

Püügipiirkond

:

alarajoonide 25–27, 28.2, 29 ja 32 EÜ veed

HER/3D25.; HER/3D26.; HER/3D27.; HER/3D28.; HER/3D29.; HER/3D32.

Taani

3 159

 

Saksamaa

838

 

Eesti

16 134

 

Läti

3 982

 

Leedu

4 192

 

Poola

35 779

 

Soome

31 493

 

Rootsi

48 032

 

EÜ

143 609

 

TAC

Ei kohaldata

Analüütiline TAC.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.


Liik

:

räim

Clupea harengus

Püügipiirkond

:

alarajoon 28.1

HER/03D.RG

Eesti

16 113

 

Läti

18 779

 

EÜ

34 892

 

TAC

34 892

Analüütiline TAC.

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.


Liik

:

tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond

:

alarajoonide 25–32 EÜ veed

COD/3D25.; COD/3D26.; COD/3D27.; COD/3D28.; COD/3D29.; COD/3D30.; COD/3D31.; COD/3D32.

Taani

10 241

 

Saksamaa

4 074

 

Eesti

998

 

Läti

3 808

 

Leedu

2 509

 

Poola

11 791

 

Soome

784

 

Rootsi

10 375

 

EÜ

44 580

 

TAC

Ei kohaldata

Analüütiline TAC.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.


Liik

:

tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond

:

alarajoonide 22–24 EÜ veed

COD/3B23.; COD/3C22.; COD/3D24.

Taani

7 130

 

Saksamaa

3 487

 

Eesti

158

 

Läti

590

 

Leedu

383

 

Poola

1 908

 

Soome

140

 

Rootsi

2 541

 

EÜ

16 337

 

TAC

16 337

Analüütiline TAC.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.


Liik

:

atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Püügipiirkond

:

alarajoonide 22–32 EÜ veed

PLE/3B23.; PLE/3C22.; PLE/3D24.; PLE/3D25.; PLE/3D26.; PLE/3D27.; PLE/3D28.; PLE/3D29.; PLE/3D30.; PLE/3D31.; PLE/3D32.

Taani

2 179

 

Saksamaa

242

 

Poola

456

 

Rootsi

164

 

EÜ

3 041

 

TAC

3 041

Ennetuslik TAC.

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.


Liik

:

lõhe

Salmo salar

Püügipiirkond

:

alarajoonide 22–31 EÜ veed

SAL/3B23.; SAL/3C22.; SAL/3D24.; SAL/3D25.; SAL/3D26.; SAL/3D27.; SAL/3D28.; SAL/3D29.; SAL/3D30.; SAL/3D31.

Taani

64 184 (1)

 

Saksamaa

7 141 (1)

 

Eesti

6 523 (1)

 

Läti

40 824 (1)

 

Leedu

4 799 (1)

 

Poola

19 471 (1)

 

Soome

80 033 (1)

 

Rootsi

86 758 (1)

 

EÜ

309 733 (1)

 

TAC

Ei kohaldata

Analüütiline TAC.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.


Liik

:

lõhe

Salmo salar

Püügipiirkond

:

alarajoon 32

SAL/3D32.

Eesti

1 581 (2)

 

Soome

13 838 (2)

 

EÜ

15 419 (2)

 

TAC

Ei kohaldata

Analüütiline TAC.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.


Liik

:

kilu

Sprattus sprattus

Püügipiirkond

:

alarajoonide 22–32 EÜ veed

SPR/3B23.; SPR/3C22.; SPR/3D24.; SPR/3D25.; SPR/3D26.; SPR/3D27.; SPR/3D28.; SPR/3D29.; SPR/3D30.; SPR/3D31.; SPR/3D32.

Taani

39 453

 

Saksamaa

24 994

 

Eesti

45 813

 

Läti

55 332

 

Leedu

20 015

 

Poola

117 424

 

Soome

20 652

 

Rootsi

76 270

 

EÜ

399 953

 

TAC

Ei kohaldata

Analüütiline TAC.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.

(1)  Väljendatakse üksikkalade arvuna.

(2)  Väljendatakse üksikkalade arvuna.

II LISA

Püügikoormuse piirangud

1.

Liikmesriigid tagavad, et nende lipu all sõitvatel laevadel, mis kalastavad traalide, ankurdatud põhjanootade või muude samalaadsete püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on 90 mm või suurem, seisevvõrkude, nakkevõrkude või abaratega, mille võrgusilma suurus on 90 mm või suurem, põhjapüügivahendite ja õngejadadega, v.a triivõngejadade, ridvata õngede ja taglasõngejadadega, lubatakse kalastada kuni

a)

201 sadamast äraoleku päeva jooksul alarajoonides 22–24, välja arvatud ajavahemikul 1.–30. aprillini, mil kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1098/2007 artikli 8 lõike 1 punkti a, ning

b)

160 sadamast äraoleku päeva jooksul alarajoonides 25–28, välja arvatud ajavahemikul 1. juulist – 31. augustini, mil kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1098/2007 artikli 8 lõike 1 punkti b.

2.

Aasta jooksul sadamast äraoleku päevade maksimumarv, mil laev võib viibida kahes punkti 1 alapunktides a ja b määratletud piirkonnas, kalastades punktis 1 osutatud püügivahenditega, ei või olla suurem kui ühele neist kahest piirkonnast eraldatud päevade maksimumarv.

III LISA

Tehnilised üleminekumeetmed

Lesta ja hariliku kammelja püügipiirangud

1.

Järgmistel geograafilistel aladel ja ajavahemikel püütud järgmiste kalaliikide pardal hoidmine on keelatud:

Liigid

Geograafiline ala

Ajavahemik

Lest (Platichthys flesus)

Alarajoonid 26–28 ja 29, 59° 30′ põhjalaiusest lõuna pool

15. veebruarist–15. maini

Alarajoon 32

15. veebruarist–31. maini

Harilik kammeljas (Psetta maxima)

Alarajoonid 25–26 ja 28, 56° 50′ põhjalaiusest lõuna pool

1. juunist–31. juulini

2.

Erandina punktist 1 võib kõnealuses punktis märgitud keeluaegadel traaliga, ankurdatud põhjanootadega või muude samalaadsete püügivahenditega, mille võrgusilm on 105 mm või suurem, või seisevvõrkude, nakkevõrkude või abaratega, mille võrgusilma suurus on 100 mm või suurem, püütud lesta ja hariliku kammelja kaaspüüki pardale jätta koguses, mis moodustab 10 % laeval oleva kogusaagi eluskaalust.

23.12.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 345/10

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ, EURATOM) nr 1323/2008,

18. detsember 2008,

millega kohandatakse alates 1. juulist 2008 Euroopa ühenduste ametnike ja muude teenistujate töötasusid ja pensione ning nimetatud töötasude ja pensionide suhtes kohaldatavaid paranduskoefitsiente

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli, eriti selle artiklit 13,

võttes arvesse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju ja ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi, mis on sätestatud määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, (1) eriti personalieeskirjade artikleid 63, 64, 65, 82 ning VII, XI ja XIII lisa, samuti muude teenistujate teenistustingimuste artikli 20 esimest lõiku, artiklit 64 ja artiklit 92,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut

ning arvestades, et selleks, et tagada ühenduse ametnike ja muude teenistujate ostuvõime kasv paralleelselt liikmesriikide riigiteenistujate omaga, tuleks Euroopa ühenduste ametnike ja muude teenistujate töötasusid ning pensione kohandada vastavalt 2008. aasta aruandele,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Alates 1. juulist 2008 asendatakse personalieeskirjade artikli 63 teises lõigus kuupäev „1. juuli 2007” kuupäevaga „1. juuli 2008”.

Artikkel 2

Alates 1. juulist 2008 asendatakse personalieeskirjade artiklis 66 sätestatud igakuiste põhipalkade tabel, mille alusel arvestatakse töötasusid ja pensione, alljärgneva tabeliga:

1.07.2008

PALGAJÄRK

PALGAASTE

1

2

3

4

5

16

16 299,08

16 983,99

17 697,68

 

 

15

14 405,66

15 011,01

15 641,79

16 076,97

16 299,08

14

12 732,20

13 267,22

13 824,73

14 209,36

14 405,66

13

11 253,14

11 726,01

12 218,75

12 558,70

12 732,20

12

9 945,89

10 363,83

10 799,33

11 099,79

11 253,14

11

8 790,51

9 159,90

9 544,81

9 810,36

9 945,89

10

7 769,34

8 095,82

8 436,01

8 670,72

8 790,51

9

6 866,80

7 155,35

7 456,03

7 663,46

7 769,34

8

6 069,10

6 324,13

6 589,88

6 773,22

6 866,80

7

5 364,07

5 589,48

5 824,35

5 986,40

6 069,10

6

4 740,94

4 940,16

5 147,76

5 290,97

5 364,07

5

4 190,20

4 366,28

4 549,76

4 676,34

4 740,94

4

3 703,44

3 859,06

4 021,22

4 133,10

4 190,20

3

3 273,22

3 410,76

3 554,09

3 652,97

3 703,44

2

2 892,98

3 014,55

3 141,22

3 228,61

3 273,22

1

2 556,91

2 664,35

2 776,31

2 853,56

2 892,98

Artikkel 3

Alates 1. juulist 2008 määratakse ametnike ja muude teenistujate töötasude paranduskoefitsiendid vastavalt personalieeskirjade artiklile 64, nagu märgitud alljärgneva tabeli 2. veerus.

Alates 1. jaanuarist 2009 määratakse ametnike ja muude teenistujate ülekannete paranduskoefitsiendid vastavalt personalieeskirjade VII lisa artikli 17 lõikele 3, nagu märgitud alljärgneva tabeli 3. veerus.

Alates 1. juulist 2008 määratakse pensionide paranduskoefitsiendid vastavalt personalieeskirjade XIII lisa artikli 20 lõikele 1, nagu märgitud alljärgneva tabeli 4. veerus.

Alates 16. maist 2008 määratakse ametnike ja muude teenistujate töötasude paranduskoefitsiendid vastavalt personalieeskirjade artiklile 64, nagu märgitud alljärgneva tabeli 5. veerus.

Alates 1. maist 2008 määratakse ametnike ja muude teenistujate töötasude paranduskoefitsiendid vastavalt personalieeskirjade artiklile 64, nagu märgitud alljärgneva tabeli 6. veerus.

Alates 16. maist 2008 määratakse pensionide paranduskoefitsiendid vastavalt personalieeskirjade XIII lisa artikli 20 lõikele 1, nagu märgitud alljärgneva tabeli 7. veerus.

Riik/koht

Töötasu

1.7.2008

Ülekanne

1.1.2009

Pension

1.7.2008

Töötasu

16.5.2008

Töötasu

1.5.2008

Pension

16.5.2008

1

2

3

4

5

6

7

Bulgaaria

 

62,5

100,0

70,5

 

 

Tšehhi Vabariik

98,1

91,1

100,0

 

 

 

Taani

139,4

136,4

136,4

 

 

 

Saksamaa

98,9

99,4

100,0

 

 

 

Bonn

98,0

 

 

 

 

 

Karlsruhe

96,4

 

 

 

 

 

München

105,3

 

 

 

 

 

Eesti

 

81,9

100,0

85,0

 

 

Kreeka

95,0

94,9

100,0

 

 

 

Hispaania

101,6

96,0

100,0

 

 

 

Prantsusmaa

115,5

106,3

106,3

 

 

 

Iirimaa

121,9

118,5

118,5

 

 

 

Itaalia

111,5

107,6

107,6

 

 

 

Varese

98,6

 

 

 

 

 

Küpros

89,2

91,9

100,0

 

 

 

Läti

 

79,8

100,0

 

85,1

 

Leedu

 

71,9

100,0

76,3

 

 

Ungari

94,0

81,6

100,0

 

 

 

Malta

85,0

86,7

100,0

 

 

 

Madalmaad

109,1

101,5

101,5

 

 

 

Austria

107,8

106,9

106,9

 

 

 

Poola

 

84,6

100,0

93,8

 

 

Portugal

91,7

91,0

100,0

 

 

 

Rumeenia

 

66,9

100,0

 

75,2

 

Sloveenia

 

86,0

100,0

90,2

 

 

Slovakkia

87,3

81,9

100,0

 

 

 

Soome

119,8

116,2

116,2

 

 

 

Rootsi

115,3

111,5

111,5

 

 

 

Ühendkuningriik

 

105,4

 

125,6

 

105,4

Culham

 

 

 

100,9

 

 

Artikkel 4

Alates 1. juulist 2008 on personalieeskirjade artikli 42a teises ja kolmandas lõigus osutatud lapsehoolduspuhkuse toetussumma 878,32 eurot ning üksikvanemale vastavalt 1 171,09 eurot.

Artikkel 5

Alates 1. juulist 2008 on personalieeskirjade VII lisa artikli 1 lõikes 1 osutatud majapidamistoetuse põhisumma 164,27 eurot.

Alates 1. juulist 2008 on personalieeskirjade VII lisa artikli 2 lõikes 1 osutatud ülalpeetava lapse toetussumma 358,96 eurot.

Alates 1. juulist 2008 on personalieeskirjade VII lisa artikli 3 lõikes 1 osutatud õppetoetuse summa 243,55 eurot.

Alates 1. juulist 2008 on personalieeskirjade VII lisa artikli 3 lõikes 2 osutatud õppetoetuse summa 87,69 eurot.

Alates 1. juulist 2008 on personalieeskirjade artiklis 69 ja selle VII lisa artikli 4 lõike 1 teises lõigus osutatud kodumaalt lahkumise toetuse summa 486,88 eurot.

Artikkel 6

Alates 1. jaanuarist 2009 kohandatakse personalieeskirjade VII lisa artikli 8 lõike 2 teises lõigus osutatud kilomeetrite eest makstavat toetust alljärgnevalt:

 

0 eurot iga kilomeetri kohta 0–200 km pikkuse vahemaa puhul

 

0,3 651 eurot iga kilomeetri kohta 201–1 000 km pikkuse vahemaa puhul

 

0,6 085 eurot iga kilomeetri kohta 1 001–2 000 km pikkuse vahemaa puhul

 

0,3 651 eurot iga kilomeetri kohta 2 001–3 000 km pikkuse vahemaa puhul

 

0,1 216 eurot iga kilomeetri kohta 3 001–4 000 km pikkuse vahemaa puhul

 

0,0 586 eurot iga kilomeetri kohta 4 001–10 000 km pikkuse vahemaa puhul

 

0 eurot iga kilomeetri kohta vahemaa puhul üle 10 000 km.

Eespool nimetatud kilomeetrite eest makstavale toetusele lisandub kindlasummaline kompensatsioon:

—

182,54 eurot juhul, kui kaugus töökoha ja päritolukoha vahel on raudteed mööda 725–1 450 km,

—

365,04 eurot juhul, kui kaugus töökoha ja päritolukoha vahel on raudteed mööda üle 1 450 kilomeetri.

Artikkel 7

Alates 1. juulist 2008 on personalieeskirjade VII lisa artikli 10 lõikes 1 osutatud päevaraha määratud alljärgnevalt:

—

37,73 eurot ametniku puhul, kellel on õigus majapidamistoetusele,

—

30,42 eurot ametniku puhul, kellel ei ole õigust majapidamistoetusele.

Artikkel 8

Alates 1. juulist 2008 on muude teenistujate teenistustingimuste artikli 24 lõikes 3 osutatud sisseseadmistoetuse alampiir:

—

1 074,14 eurot teenistujate puhul, kellel on õigus majapidamistoetusele,

—

638,68 eurot teenistuja puhul, kellel ei ole õigust majapidamistoetusele.

Artikkel 9

Alates 1. juulist 2008 on muude teenistujate teenistustingimuste artikli 28a lõike 3 teises lõigus osutatud töötustoetuse alammäär 1 288,19 eurot, ülemmäär 2 576,39 eurot ja standardmäär 1 171,09 eurot.

Artikkel 10

Alates 1. juulist 2008 asendatakse ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste artiklis 63 esitatud igakuiste põhipalkade tabel järgmisega:

1.07.2008

 

JÄRK

KATEGOORIA

RÜHM

1

2

3

4

A

I

6 565,32

7 378,56

8 191,80

9 005,04

II

4 765,00

5 229,31

5 693,62

6 157,93

III

4 004,25

4 182,62

4 360,99

4 539,36

B

IV

3 846,60

4 223,18

4 599,76

4 976,34

V

3 021,43

3 220,60

3 419,77

3 618,94

C

VI

2 873,61

3 042,79

3 211,97

3 381,15

VII

2 571,98

2 659,49

2 747,00

2 834,51

D

VIII

2 324,67

2 461,59

2 598,51

2 735,43

IX

2 238,75

2 269,94

2 301,13

2 332,32

Artikkel 11

Alates 1. juulist 2008 asendatakse ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste artiklis 93 esitatud igakuiste põhipalkade tabel järgmisega:

TEENISTUSGRUPP

1.07.2008

PALGAJÄRK

PALGAASTE

1

2

3

4

5

6

7

IV

18

5 618,70

5 735,55

5 854,82

5 976,58

6 100,87

6 227,74

6 357,25

17

4 965,96

5 069,23

5 174,64

5 282,26

5 392,10

5 504,24

5 618,70

16

4 389,04

4 480,31

4 573,49

4 668,59

4 765,68

4 864,79

4 965,96

15

3 879,15

3 959,82

4 042,17

4 126,23

4 212,03

4 299,63

4 389,04

14

3 428,49

3 499,79

3 572,57

3 646,87

3 722,70

3 800,12

3 879,15

13

3 030,19

3 093,21

3 157,53

3 223,19

3 290,22

3 358,65

3 428,49

III

12

3 879,08

3 959,75

4 042,09

4 126,14

4 211,95

4 299,53

4 388,94

11

3 428,46

3 499,75

3 572,53

3 646,82

3 722,65

3 800,06

3 879,08

10

3 030,18

3 093,19

3 157,51

3 223,17

3 290,20

3 358,62

3 428,46

9

2 678,17

2 733,86

2 790,71

2 848,74

2 907,98

2 968,45

3 030,18

8

2 367,05

2 416,27

2 466,52

2 517,81

2 570,17

2 623,61

2 678,17

II

7

2 678,11

2 733,81

2 790,67

2 848,71

2 907,97

2 968,45

3 030,19

6

2 366,93

2 416,16

2 466,42

2 517,72

2 570,08

2 623,54

2 678,11

5

2 091,91

2 135,42

2 179,84

2 225,18

2 271,46

2 318,70

2 366,93

4

1 848,85

1 887,30

1 926,56

1 966,63

2 007,53

2 049,29

2 091,91

I

3

2 277,64

2 324,91

2 373,16

2 422,41

2 472,69

2 524,01

2 576,39

2

2 013,53

2 055,32

2 097,98

2 141,52

2 185,96

2 231,33

2 277,64

1

1 780,05

1 816,99

1 854,70

1 893,20

1 932,49

1 972,59

2 013,53

Artikkel 12

Alates 1. juulist 2008 on muude teenistujate teenistustingimuste artiklis 94 osutatud sisseseadmistoetuse alampiir:

—

807,93 eurot teenistujate puhul, kellel on õigus majapidamistoetusele,

—

479,00 eurot teenistuja puhul, kellel ei ole õigust majapidamistoetusele.

Artikkel 13

Alates 1. juulist 2008 on muude teenistujate teenistustingimuste artikli 96 lõike 3 teises lõigus osutatud töötustoetuse alammäär 966,15 eurot, ülemmäär 1 932,29 eurot ja standardmäär 878,32 eurot.

Artikkel 14

Alates 1. juulist 2008 on määruse (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 300/76 (2) artikli 1 lõike 1 esimeses lõigus ettenähtud hüvitised vahetustega töö eest 368,17; 555,70; 607,58 ja 828,33 eurot.

Artikkel 15

Alates 1. juulist 2008 kohaldatakse nõukogu määruse (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 260/68 (3) artiklis 4 osutatud summade suhtes paranduskoefitsienti 5,314614.

Artikkel 16

Alates 1. juulist 2008 asendatakse personalieeskirjade XIII lisa artikli 8 lõikes 2 esitatud tabel järgmisega:

1.07.2008

PALGAJÄRK

PALGAASTE

1

2

3

4

5

6

7

8

16

16 299,08

16 983,99

17 697,68

17 697,68

17 697,68

17 697,68

 

 

15

14 405,66

15 011,01

15 641,79

16 076,97

16 299,08

16 983,99

 

 

14

12 732,20

13 267,22

13 824,73

14 209,36

14 405,66

15 011,01

15 641,79

16 299,08

13

11 253,14

11 726,01

12 218,75

12 558,70

12 732,20

 

 

 

12

9 945,89

10 363,83

10 799,33

11 099,79

11 253,14

11 726,01

12 218,75

12 732,20

11

8 790,51

9 159,90

9 544,81

9 810,36

9 945,89

10 363,83

10 799,33

11 253,14

10

7 769,34

8 095,82

8 436,01

8 670,72

8 790,51

9 159,90

9 544,81

9 945,89

9

6 866,80

7 155,35

7 456,03

7 663,46

7 769,34

 

 

 

8

6 069,10

6 324,13

6 589,88

6 773,22

6 866,80

7 155,35

7 456,03

7 769,34

7

5 364,07

5 589,48

5 824,35

5 986,40

6 069,10

6 324,13

6 589,88

6 866,80

6

4 740,94

4 940,16

5 147,76

5 290,97

5 364,07

5 589,48

5 824,35

6 069,10

5

4 190,20

4 366,28

4 549,76

4 676,34

4 740,94

4 940,16

5 147,76

5 364,07

4

3 703,44

3 859,06

4 021,22

4 133,10

4 190,20

4 366,28

4 549,76

4 740,94

3

3 273,22

3 410,76

3 554,09

3 652,97

3 703,44

3 859,06

4 021,22

4 190,20

2

2 892,98

3 014,55

3 141,22

3 228,61

3 273,22

3 410,76

3 554,09

3 703,44

1

2 556,91

2 664,35

2 776,31

2 853,56

2 892,98

 

 

 

Artikkel 17

Alates 1. juulist 2008 on personalieeskirjade XIII lisa artikli 14 esimeses lõigus osutatud toetussummad ülalpeetava lapse kohta määratud alljärgnevalt:

1.7.08–31.12.08

344,55

Artikkel 18

Alates 1. juulist 2008 on personalieeskirjade XIII lisa artikli 15 esimeses lõigus osutatud õppetoetuste summad määratud alljärgnevalt:

1.7.08–31.8.08

70,14

Artikkel 19

Alates 1. juulist 2008 määratakse personalieeskirjade XIII lisa artikli 18 lõike 1 kohaldamisel enne 1. maid 2004 jõus olnud personalieeskirjade VII lisa artiklis 4a mainitud kindlasummaline toetus alljärgnevalt:

—

127,01 eurot kuus ametniku puhul, kes kuulub palgaastmesse C4 või C5,

—

194,73 eurot kuus ametniku puhul, kes kuulub palgaastmesse C1, C2 või C3.

Artikkel 20

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. detsember 2008

Nõukogu nimel

eesistuja

M. BARNIER

(1)  EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1.

(2)  Nõukogu määrus (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 300/76, 9. veebruar 1976, millega määratakse kindlaks ametnike kategooriad, kellel on õigus saada hüvitist vahetustega töö eest, ning selle hüvitise määrad ja maksmise tingimused (EÜT L 38, 13.2.1976, lk 1).

(3)  Nõukogu määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 260/68, 29. veebruar 1968, millega kehtestatakse Euroopa ühendustele makstavate maksude kohaldamise tingimused ja kord (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 8).

23.12.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 345/17

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ, EURATOM) nr 1324/2008,

18. detsember 2008,

millega kohandatakse alates 1. juulist 2008 Euroopa ühenduste ametnike ja muude teenistujate pensioniskeemi sissemaksete määra

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju ja muude teenistujate teenistustingimusi, mis on kehtestatud määrusega (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, (1) eelkõige selle artiklit 83a,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt personalieeskirjade XII lisa artiklile 13 esitas Eurostat 1. septembril 2008 aruande pensioniskeemi 2008. aasta kindlustusmatemaatilise hinnangu kohta, milles kaasajastatakse nimetatud lisas osutatud näitajad. Hinnangust selgub, et pensioniskeemi kindlustusmatemaatilise tasakaalu tagamiseks vajalik sissemakse määr on 10,9 % põhipalgast.

(2)

Seepärast tuleks ühenduste ametnike ja muude teenistujate pensioniskeemi kindlustusmatemaatilise tasakaalu tagamiseks kohandada sissemakse määra 10,9 %ni põhipalgast.

(3)

Vastavalt personalieeskirjade XII lisa artiklile 12 peab määr liitintressi arvutamiseks olema kõnealuse lisa artiklis 10 nimetatud tegelik intressimäär ja seega tuleks seda kohandada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Alates 1. juulist 2008 on personalieeskirjade artikli 83 lõikes 2 osutatud sissemakse määr 10,9 %.

Artikkel 2

Alates 1. jaanuarist 2009 on personalieeskirjade VIII lisa artikli 4 lõikes 1 ja artiklis 8 ning muude teenistujate teenistustingimuste artikli 40 neljandas lõigus ja artikli 110 lõikes 3 osutatud liitintressi määr 3,1 %.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

Brüssel, 18. detsember 2008

Nõukogu nimel

eesistuja

M. BARNIER

(1)  EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1.

23.12.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 345/18

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1325/2008,

22. detsember 2008,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1)

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1580/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, (2) eriti selle artikli 138 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XV lisa A osas osutatud toodete ja ajavahemike puhul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikliga 138 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 23. detsembril 2008.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. detsember 2008

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 350, 31.12.2007, lk 1.

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

CR

110,3

MA

79,8

TR

84,6

ZZ

91,6

0707 00 05

JO

167,2

MA

69,8

TR

115,3

ZZ

117,4

0709 90 70

MA

127,3

TR

81,0

ZZ

104,2

0805 10 20

AR

13,6

BR

44,6

EG

51,1

MA

46,9

TR

71,3

UY

30,6

ZA

41,3

ZW

31,4

ZZ

41,4

0805 20 10

MA

74,4

TR

64,0

ZZ

69,2

0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90

CN

50,3

IL

65,1

TR

65,0

ZZ

60,1

0805 50 10

MA

64,0

TR

54,7

ZZ

59,4

0808 10 80

CA

79,3

CN

76,1

MK

37,6

US

86,9

ZA

118,0

ZZ

79,6

0808 20 50

CN

71,5

TR

107,0

US

116,0

ZZ

98,2

(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.

23.12.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 345/20

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1326/2008,

15. detsember 2008,

millega kiidetakse heaks väikesed muudatused kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis („Chaource” (KPN))

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määrust (EÜ) nr 510/2006, (1) eriti selle artikli 9 lõike 2 teist lauset,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõike 1 esimese lõigu kohaselt ja vastavalt kõnealuse määruse artikli 17 lõikele 2 tutvus komisjon Prantsusmaa taotlusega saada heakskiit komisjoni määrusega (EÜ) nr 1107/96 (2) registreeritud kaitstud päritolunimetuse „Chaource” spetsifikaadi muudatustele.

(2)

Taotluses soovitakse muuta spetsifikaati, täpsustades piima koostises ja toote „Chaource” valmistamisel kasutatavad lisandid. Sellega kindlustatakse päritolunimetuse põhiomaduste säilitamine.

(3)

Komisjon on kõnealuse muudatuse läbi vaadanud ja leidnud, et see on õigustatud. Kuna muudatus on väike määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 tähenduses, võib komisjon selle heaks kiita ilma kõnealuse määruse artiklites 5, 6 ja 7 kirjeldatud menetluskorda järgimata.

(4)

Vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 1898/2006 artikli 18 lõikele 2 (3) ja kohaldades määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 17 lõiget 2, tuleks spetsifikaadi kokkuvõte avaldada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kaitstud päritolunimetuse „Chaource” spetsifikaati muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

Artikkel 2

Kokkuvõte spetsifikaadi põhielementidest on esitatud käesoleva määruse II lisas.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. detsember 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

(2)  EÜT L 148, 21.6.1996, lk 1.

(3)  ELT L 369, 23.12.2006, lk 1.

I LISA

Kaitstud geograafilise tähise „Chaource” spetsifikaadis on heaks kiidetud järgmised muudatused:

„Tootmismeetod”

Toote tootmismeetodi kirjeldust käsitlevat spetsifikaadi punkti nr 5 täiendatakse järgmiste sätetega:

(…) Piima kalgendamisel tuleb kasutada üksnes laapi.

Piima kontsentreerimine vee osalise eemaldamise teel on enne kalgendamist keelatud.

Lisaks toorpiimasaadustele on ainsad piimale enne tootmist või tootmise ajal lisada lubatud koostis-, abi- või lisaained laap, kahjutud piimhappebakterid, pärm, hallitusseened, kaltsiumkloriid ja sool.

(…) Toorpiimasaaduste, valmistamisjärgus toodete, kalgendi ja värske juustu hoidmine miinuskraadide juures on keelatud.

Värske ja valmiva juustu säilitamine gaasikeskkonnas on keelatud.

II LISA

KOKKUVÕTE

Nõukogu määrus (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta

„CHAOURCE”

EÜ nr: FR-PDO-0217-0114/29.03.2006

KPN (X) KGT ( )

Käesolevas kokkuvõttes esitatakse teavitamise eesmärgil spetsifikaadi põhipunktid.

1.   Liikmesriigi pädev asutus

Nimi

:

Institut national de l’origine et de la qualité

Aadress

:

51 rue d’Anjou, 75008 Paris, France

Tel

:

(33) 153 89 80 00

Faks

:

(33) 153 89 80 60

E-post

:

[email protected]

2.   Taotlejate rühm

Nimi

:

Syndicat de défense du fromage de Chaource

Aadress

:

Ferme du Moulinet, 10150 Pont-Sainte-Marie, France

Tel

:

(33) 325 49 90 48

Faks

:

(33) 325 49 90 48

E-post

:

[email protected]

Koosseis

:

tootjad/töötlejad (X) muu ( )

3.   Toote liik

Rühm 1.3:

Juust

4.   Spetsifikaat

(määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 4 lõikega 2 ettenähtud nõuete kokkuvõte)

4.1.   Nimetus

„Chaource”

4.2.   Kirjeldus

Lehmapiimast valmistatud pehme ja soolane bakterhallituskoorikuga juust; kahes madala silindri kujulises mõõdus: suur (11–11,5 cm diameetriga, 6 cm paksune ja kaaluga umbes 450 g) väike (8,5–9 cm diameetriga, 6 cm paksune ja kaaluga umbes 200 g); vähemalt 50 %-se rasvasisaldusega.

4.3.   Geograafiline piirkond

Tootmispiirkond katab väga kitsa geograafilise ala Aube’i ja Yonne'i departemangu piiril, hõlmates looduslikult niiske Champagne piirkonna selle keskmeks oleva Chaource’i kommuuniga.

 

Aube’i departemang

Terviklikult hõlmatud kantonid: Aix-en-Othe, Bar-sur-Seine, Bouilly, Chaource, Ervy-le-Châtel, Mussy-sur-Seine, Les Riceys ja Troyes (7 kantonit).

 

Yonne’i departemang

 

Terviklikult hõlmatud kantonid: Ancy-le-Franc, Crusy-le-Châtel, Flogny-la-Chapelle, Tonnerre.

 

Terviklikult hõlmatud kommuunid: Bagneaux, Boeurs-en-Othe, Cérilly, Chigy, les Clérimois, Coulours, Flacy, Foissy-sur-Vanne, Fontaine-la-Gaillarde, Fournaudin, Maillot, Malay-le-Grand, Malay-le-petit, Noé, Saint-Clément, Saligny, Sens, les Sièges, Theil-sur-Vanne, Vareilles, Vaudeurs, Villeneuve-l'Archevêque, Villiers-Louis, Voisines.

 

Osaliselt hõlmatud kommuunid: Arces-Dilo (riigimaanteest nr 5 põhja pool asuv ala), Cerisiers (riigimaanteest nr 5 põhja pool asuv ala), Lailly (teest nr 28 lõuna pool asuv ala), La Postolle (teest nr 28 lõuna pool asuv ala), Soucy (riigimaanteest nr 439 lõuna pool asuv ala), Thorigny-sur-Oreuse (teest nr 28 lõuna pool asuv ala), Vaumort (riigimaanteest nr 5 põhja pool asuv ala).

4.4.   Päritolutõend

Kõik ettevõtjad täidavad riikliku päritolunimetuste instituudi INAO registreeritud vastavusdeklaratsiooni, mis võimaldab INAO-l kõiki ettevõtjaid kindlaks määrata. Ettevõtjad peavad hoidma registrid INAO jaoks kättesaadavad ning säilitama kõik piima ja juustu päritolu, kvaliteedi ja tootmistingimuste kontrollimiseks vajalikud dokumendid.

Toote päritolunimetuse omaduste kontrollimisel teostatav analüütiline ja organoleptiline uuring peavad tagama toodete vastavuse päritolunimetuse kvaliteedile ja tunnustele.

4.5.   Tootmismeetod

Piima tootmine, juustu valmistamine ja laagerdamine peab toimuma geograafilises piirkonnas.

Valdavalt piimhappeline juust, millel on lastud loomulikul teel ja aeglaselt nõrguda, valmistatud ainult kõigepealt laagerdatud ja seejärel kalgendatud lehmapiimast; minimaalse kalgendumisajaga 12 tundi ja minimaalse valmimisajaga kaks nädalat.

4.6.   Seos piirkonnaga

Tuntud juba keskajast, 1513 kinkisid Charouce’i elanikud selle Langeres’i valitsejale, suuline pärimus selle juustu kohta ulatub XIX sajandi esimesse poolde. Sellest ajast alates müüakse juustu alates piirkondlikest turgudest kuni suurte linnadeni nagu Lyon ja Pariis välja. Päritolunimetuseks sai see aastal 1970.

Päritolupiirkond asub valglas, mida iseloomustab läbilaskev, peamiselt lubjakivist ja savist ning hulga ojade ja allikatega aluspinnas. Piimalehmad toituvad suvel looduslikel karjamaadel ja talvel samas piirkonnas niidetud heinast. Traditsiooniline tootmisprotsess on võimaldanud tootjatel saada oma juustule lisandväärtus ja hoida selles piirkonnas alal põllumajandustegevus.

4.7.   Kontrolliasutus

Nimi

:

Institut national de l’origine et de la qualité

Aadress

:

51 rue d’Anjou, 75008 Paris, France

Tel

:

(33) 153 89 80 00

Faks

:

(33) 153 89 80 60

E-post

:

[email protected]

Institut National de l’Origine et de la qualité on iseseisev juriidiline isik, kes täidab avalikku haldusfunktsiooni ning kuulub põllumajandusministeeriumi haldusalasse.

INAO vastutab päritolunimetusega toodete tootmistingimuste kontrollimise eest.

Nimi

:

Direction générale de la concurrence, de la consommation et de la répression des Fraudes (DGCCRF)

Aadress

:

59 boulevard Vincent-Auriol, 75703 Paris Cedex 13, France

Tel

:

(33) 144 87 17 17

Faks

:

(33) 144 97 30 37

DGCCRF on majandus-, tööstus- ja tööhõiveministeeriumi talitus.

4.8.   Märgistus

Tootele peab olema kantud kaitstud päritolunimetuse tähis ja päritolunimetus.

23.12.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 345/24

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1327/2008,

19. detsember 2008,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1580/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artikleid 103h ja 127 koostoimes artikliga 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määruses (EÜ) nr 1580/2007 (2) on sätestatud üksikasjalikud eeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioonidega.

(2)

Selleks et kõikidel tootjatel oleks võimalus demokraatlikult osaleda tootjaorganisatsioone käsitlevate otsuste tegemises, peaksid liikmesriigid saama vastu võtta meetmed, millega lubatakse, piiratakse või keelatakse juriidilisel isikul muuta, heaks kiita või tagasi lükata sellise tootjaorganisatsiooni otsuseid, mille puhul nad on kõnealuse juriidilise isiku selgelt määratletud osa.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikli 32 lõikes 3 on sätestatud, et liikmesriigid võivad lubada, piirata või keelata tootjaorganisatsiooni mittetootjatest liikmete õigust hääletada rakendusfonde käsitlevate otsuste puhul. On soovitatav kohaldada seda sätet võrdselt selliste tootjaorganisatsioonide liikmete suhtes, mis ei ole tootjaorganisatsioonid kõnealuse määruse artikli 36 lõike 2 tähenduses, et muuta osaliste rakenduskavade rakendamine tootjaorganisatsioonide poolt paindlikumaks. Lisaks sellele tuleks viite puhul, mis käsitleb õigust hääletada rakendusfonde käsitlevate otsuste üle, viidata selguse huvides ka rakenduskavadega seotud otsustele, kuna rakendusfonde käsitlevad otsused peaks tegema tootjaorganisatsioon, mitte tootjaorganisatsioonide liit.

(4)

Õiguskindluse tagamiseks tuleks selgitada, et määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103a lõike 1 punktis a osutatud abi tootjaorganisatsioonide moodustamise soodustamiseks ja haldustegevuse hõlbustamiseks on kindlasummaline makse ning et tõendeid abi kasutamise kohta ei ole vaja abitaotlustes esitada.

(5)

Määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikli 52 lõikes 5 on sätestatud, et turustatud toodangu väärtuse hulka arvutatakse üksnes see tootjaorganisatsiooni liikmete toodang, mida on turustanud tootjaorganisatsioon või mis on turustatud kooskõlas määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 125a lõike 2 punktidega b ja c. See võimaldab liikmete poolt kõnealuste sätete alusel turustatava toodangu arvestada selle tootjaorganisatsiooni turustatud toodangu väärtuse hulka, mille liige tootja on, kuid jätab välja liikmete poolt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 125a lõike 2 punkti a alusel turustatud toodangu. Tootjaorganisatsioonide huvides tuleks toodang, mille põllumajandustootjad müüvad otse teise tootjaorganisatsiooni kaudu, arvestada teise tootjaorganisatsiooni turustatud toodangu väärtuse hulka. Toodangut, mille põllumajandustootjad müüvad otse turul, ei tuleks arvestada selle tootjaorganisatsiooni turustatud toodangu väärtuse hulka, mille liige tootja on.

(6)

Õiguskindluse tagamiseks tuleks selgitada, et määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103a lõikes 1 ja määruse (EÜ) nr 1580/2007 artiklis 49 sätestatud tootjarühmade toetuse määr võib teatavatel asjaoludel ületada seda määra, mida kohaldatakse meetmete suhtes maaelu arengu programmi alusel.

(7)

Määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikli 60 lõike 2 kolmandas ja neljandas lõigus on sätestatud, et toetus, mida antakse keskkonnaalaste tegevuste jaoks, piirdub nõukogu 20. septembri 2005. aasta määruse (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) (3) lisas kehtestatud maksimummääradega. Teatavat liiki keskkonnaalased tegevused ei ole otseselt ega kaudselt seotud konkreetse maatükiga. Seepärast tuleks artikli 60 lõiget 2 muuta, et sellised tegevused jääksid kõnealuste piirangute alt välja.

(8)

Määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikli 63 lõike 3 punktis a on sätestatud, et liikmesriigid tagavad, et osaliste rakenduskavadega seotud tegevusi rahastatakse täies ulatuses liikmetest tootjaorganisatsioonide sissemaksetest nende organisatsioonide rakendusfondidesse. Tootjaorganisatsioonide liitude liikmetel, kes ei ole ise tootjaorganisatsioonid, on soovitatav lubada rahastada tootjaorganisatsioonide liidu tegevusi või investeeringuid tingimusel, et need liikmed on tootjad või tootjate kooperatiivid. Määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikli 36 lõike 2 alusel võivad nad ühenduse rahastatud meetmetest saada siiski üksnes kaudset kasu, nt mastaabisäästu tulemusel.

(9)

Määruse (EÜ) nr 1580/2007 artiklis 120 on sätestatud kõrvaldamistoimingute esimese astme kontrollile järgnevad sanktsioonid. Eelkõige artikli 120 punktides a, b ja c viidatakse hüvitisesummale. Selguse ja õiguskindluse huvides tuleks kõnealuses sättes viidata hoopis ühenduse panuse summale.

(10)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103f lõikes 2 on sätestatud liikmesriikide kohustus koostada säästvate rakenduskavade riiklik strateegia. Läbipaistvuse huvides lisatakse igal konkreetsel aastal kohaldatav riiklik strateegia liikmesriikide aastaaruannetesse ja saadetakse komisjonile.

(11)

Mitmel liikmesriigil on raskusi seoses määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103f lõikes 1 ja määruse (EÜ) nr 1580/2008 artiklis 58 osutatud keskkonnaalaste tegevuste riikliku raamistiku õigeaegse ettevalmistamisega osana nende säästvate rakenduskavade riiklikust strateegiast. Seepärast peaks üleminekumeetmena olema liikmesriikidel lubatud lükata 2009. aasta rakenduskavasid käsitlevate otsuste tegemine edasi kuni 1. märtsini 2009. Kõikide rakenduskavade arvestuslikud summad tuleks esitada 31. jaanuariks 2009 ja lõplikud kinnitatud summad 15. märtsiks 2009.

(12)

Määruse (EÜ) nr 1580/2007 VIII lisa punkti 15 teise lõigu kohaselt peab müügiedendamise materjalidel olema Euroopa Ühenduse embleem (üksnes visuaalse meedia puhul) ning järgmine tekst: „Euroopa Ühenduse abiga rahastatud kampaania”. Tuleks täpsustada, et nimetatud kohustus on seotud üksnes üldise müügi edendamise ja kvaliteedimärkide edendamisega. Euroopa Ühenduse embleemi kasutamine tootjaorganisatsioonide, tootjaorganisatsioonide liitude ja kõnealuse määruse artikli 52 lõikes 7 osutatud tütarettevõtete poolt oma margitoodete/kaubamärkide edendamisel tuleks selgesõnaliselt keelata.

(13)

Määruse (EÜ) nr 1580/2007 XIII lisa punkti 2 alapunkti a kuuenda taande kohaselt peavad liikmesriigid esitama teabe turult kõrvaldatud toodete kohta, jaotatuna toodete ja kuude kaupa. Läbipaistvuse huvides on siiski vaja need mahud jaotada tasuta jagamise teel kõrvaldatud kogusteks ja üldkogusteks.

(14)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1580/2007 vastavalt muuta.

(15)

Määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikli 52 lõike 5 ja artikli 63 lõike 3 muudatuste probleemideta kehtestamiseks tuleks neid muudatusi kohaldada alates 1. jaanuarist 2010.

(16)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 1580/2007 muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklisse 33 lisatakse järgmine lõik:

„Liikmesriigid võivad võtta meetmeid, millega piiratakse või keelatakse juriidilisel isikul muuta, heaks kiita või tagasi lükata sellise tootjaorganisatsiooni otsuseid, mille puhul ta on kõnealuse juriidilise isiku selgelt määratletud osa.”

2)

Artikli 36 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

a)

punkt b jäetakse välja;

b)

lisatakse järgmine lõik:

„Liikmesriigid võivad lubada, piirata või keelata nende õigust hääletada rakenduskavasid käsitlevate otsuste üle.”

3)

Artikli 49 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

a)

punktid a ja b asendatakse järgmisega:

„a)

75 % nendes piirkondades, mis on abikõlblikud lähenemiseesmärgi raames, ja

b)

50 % teistes piirkondades.”;

b)

lisatakse järgmine lõik:

„Ülejäänud osa abist maksab liikmesriik kindlasummalise maksena. Abitaotlus ei pea sisaldama tõendeid abi kasutamise kohta.”

4)

Artiklis 52 lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.   Turustatud toodangu väärtuse hulka arvutatakse üksnes see tootjaorganisatsiooni liikmete toodang, mida on turustanud tootjaorganisatsioon. Teise tootjaorganisatsiooni turustatud toodangu väärtuse hulka arvutatakse tootjaorganisatsiooni liikmete toodang, mida on turustanud nende organisatsiooni poolt määratud teine tootjaorganisatsioon kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 (4) artikli 125a lõike 2 punktidega b ja c.

5)

Artikli 60 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

a)

Kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Kui see on asjakohane ja ei piira määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103a lõike 3, artikli 103d lõigete 1 ja 3 ning artikli 103e ja käesoleva määruse artikli 49 sätete kohaldamist, ei ületa käesoleva määrusega hõlmatud meetmete puhul antava toetuse määr seda määra, mida kohaldatakse meetmete suhtes maaelu arengu programmi alusel.”;

b)

lisatakse viies lõik:

„Neljandat lõiku ei kohaldata keskkonnaalaste tegevuste suhtes, mis ei ole otseselt ega kaudselt seotud konkreetse maatükiga.”

6)

Artikli 63 lõike 3 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

tegevusi rahastatakse täies ulatuses tootjaorganisatsioonide liitude liikmete sissemaksetest nende tootjaorganisatsioonide rakendusfondidesse. Tegevusi võivad siiski rahastada proportsionaalse summana liikmeteks olevate tootjaorganisatsioonide sissemaksetest nende tootjaorganisatsioonide liitude liikmed, kes ei ole tootjaorganisatsioonid vastavalt artiklile 36, tingimusel et need liikmed on tootjad või tootjate kooperatiivid.”

7)

Artikli 120 punktides a, b ja c asendatakse sõna „hüvitisesumma” sõnadega „ühenduse panuse”.

8)

Artiklile 152 lisatakse järgmised lõiked:

„9.   Erandina käesoleva määruse artikli 65 lõike 2 kolmandast lõigust võivad liikmesriigid nõuetekohaselt põhjendatud kaalutlustel teha otsuse 2009. aasta rakenduskavade ja -fondide kohta hiljemalt 1. märtsil 2009. Heakskiitvas otsuses võib sätestada, et kulud on abikõlblikud alates 1. jaanuarist 2009.

10.   Erandina käesoleva määruse artikli 99 lõikest 2 edastavad liikmesriigid, kes lükkasid 2009. aasta rakenduskavasid käsitlevate otsuste tegemise eelmise lõike kohaselt edasi, komisjonile 31. jaanuariks 2009 rakenduskavade jaoks ettenähtud rakendusfondide arvestuslikud summad aastaks 2009. Teates esitatakse nii rakendusfondi kogusumma kui ka selle rakendusfondi ühendusepoolse rahastamise kogusumma. Need arvud jaotatakse omakorda riskide vältimise ja juhtimise meetmeteks ja muudeks meetmeteks.

Eelmises lõigus osutatud liikmesriigid edastavad komisjonile 15. märtsiks 2009 kõikide rakenduskavade jaoks ettenähtud rakendusfondide lõplikud kinnitatud summad, kaasa arvatud eespool märgitud jaotus.”

9)

VIII ja XIII lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisas sätestatule.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikli 1 punkti 4 ja punkti 6 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2010.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. detsember 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 350, 31.12.2007, lk 1.

(3)  ELT L 277, 21.10.2005, lk 1.

(4)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.”

LISA

Määruse (EÜ) nr 1580/2007 lisasid muudetakse järgmiselt.

1)

VIII lisa punkti 15 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Üldise müügi edendamise ja kvaliteedimärkide edendamisega seotud müügiedendamise materjalidel peab olema Euroopa Ühenduse embleem (üksnes visuaalse meedia puhul) ning järgmine tekst: „Euroopa Ühenduse abiga rahastatud kampaania”. Tootjaorganisatsioonid, tootjaorganisatsioonide liidud ja artikli 52 lõikes 7 osutatud tütarettevõtted ei kasuta oma margitoodete/kaubamärkide edendamisel Euroopa Ühenduse embleemi.”

2)

XIII lisa muudetakse järgmiselt.

a)

Punkti 1 alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 II osa I jaotise IV peatüki IVa jao ja II jaotise II peatüki Ia jao rakendamiseks vastu võetud riiklikud õigusaktid, sealhulgas aruandeaastal rakendatavate rakenduskavade suhtes kohaldatav säästvate rakenduskavade riiklik strateegia.”;

b)

Punkti 2 alapunkti a kuues taane asendatakse järgmisega:

„—

teave turult kõrvaldatud toodete kohta, jaotatuna toodete ja kuude kaupa ning jaotatuna turult kõrvaldatud toodete kogumahuks ja tasuta jagamise teel kõrvaldatud kogusteks, väljendatuna tonnides;”.

23.12.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 345/28

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1328/2008,

22. detsember 2008,

millega muudetakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 3030/93 (teatavate tekstiiltoodete kolmandatest riikidest importimise ühiseeskirjade kohta) I, II, III, V, VII ja VIII lisa

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 12. oktoobri 1993. aasta määrust (EMÜ) nr 3030/93 teatavate tekstiiltoodete kolmandatest riikidest importimise ühiseeskirjade kohta, (1) eriti selle artiklit 19,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kolmandatest riikidest teatavate tekstiiltoodete importimise ühiseeskirju tuleks ajakohastada, et võtta arvesse hulka hiljutisi muudatusi.

(2)

Kahekordne kontrollisüsteem Hiina suhtes lõpeb 31. detsembril 2008.

(3)

Nõukogu on oma otsusega 2008/939/EÜ (2) heaks kiitnud Euroopa Ühenduse ja Valgevene Vabariigi vahelise tekstiiltoodete kaubandust käsitleva kahepoolse kokkuleppe allkirjastamise ja ajutise kohaldamise.

(4)

Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 (tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta) (3) muudatused mõjutavad ka teatavaid määruse (EMÜ) nr 3030/93 I lisas esitatud koode.

(5)

Seepärast tuleks määrust (EMÜ) nr 3030/93 vastavalt muuta.

(6)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EMÜ) nr 3030/93 artikli 17 alusel loodud tekstiilikomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EMÜ) nr 3030/93 I, II, III, V, VII ja VIII lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käeolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. detsember 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Catherine ASHTON

(1)  EÜT L 275, 8.11.1993, lk 1.

(2)  ELT L 335, 13.12.2008, lk. 39.

(3)  EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1.

LISA

Määruse (EMÜ) nr 3030/93 I, II, III, V, VII ja VIII lisa muudetakse järgmiselt.

(1)

I lisa asendatakse järgmisega:

„

I LISA

ARTIKLIS 1 OSUTATUD TEKSTIILTOOTED (1)

1.

Ilma et see piiraks kombineeritud nomenklatuuri tõlgendamise reeglite kohaldamist, peetakse kaubakirjeldusi vaid soovituslikeks, sest iga kategooria alla kuuluvad kaubad on käesolevas lisas kindlaks määratud CN-koodi abil. Kui CN-koodi ees on tähis „ex”, määrab kaubakategooria kindlaks CN-koodi ja vastava kirjelduse ulatus.

2.

Kui kategooriatesse 1–114 kuuluvate, Hiinast pärinevate toodete koostisaineid ei ole eraldi nimetatud, peetakse nende toodete koostisaineteks ainult lambavilla või muude loomade villa, puuvilla või keemilisi kiude.

3.

Rõivad, mille puhul ei ole selge, kas tegemist on meeste ja poiste või naiste ja tüdrukute rõivastega, klassifitseeritakse naiste ja tüdrukute rõivasteks.

4.

Märgistus „väikelaste rõivad” tähendab rõivaid kuni suurusnumbrini 86 (kaasa arvatud).

Kategooria

Kirjeldus

CN-kood 2009

Vastavustabel

tükki/kg

g/tükki

(1)

(2)

(3)

(4)

I A RÜHM

1

Puuvillane lõng, jaemüügiks pakendamata

5204 11 005204 19 005205 11 005205 12 005205 13 005205 14 005205 15 105205 15 905205 21 005205 22 005205 23 005205 24 005205 26 005205 27 005205 28 005205 31 005205 32 005205 33 005205 34 005205 35 005205 41 005205 42 005205 43 005205 44 005205 46 005205 47 005205 48 005206 11 005206 12 005206 13 005206 14 005206 15 005206 21 005206 22 005206 23 005206 24 005206 25 005206 31 005206 32 005206 33 005206 34 005206 35 005206 41 005206 42 005206 43 005206 44 005206 45 00ex 5604 90 90

 

 

2

Puuvillane riie, v.a ažuurne riie, froteeriie, riidekudumismenetlusega valmistatud pael, karusriie, šenill, tüll ja muu võrkriie

5208 11 105208 11 905208 12 165208 12 195208 12 965208 12 995208 13 005208 19 005208 21 105208 21 905208 22 165208 22 195208 22 965208 22 995208 23 005208 29 005208 31 005208 32 165208 32 195208 32 965208 32 995208 33 005208 39 005208 41 005208 42 005208 43 005208 49 005208 51 005208 52 005208 59 105208 59 905209 11 005209 12 005209 19 005209 21 005209 22 005209 29 005209 31 005209 32 005209 39 005209 41 005209 42 005209 43 005209 49 005209 51 005209 52 005209 59 005210 11 005210 19 005210 21 005210 29 005210 31 005210 32 005210 39 005210 41 005210 49 005210 51 005210 59 005211 11 005211 12 005211 19 005211 20 005211 31 005211 32 005211 39 005211 41 005211 42 005211 43 005211 49 105211 49 905211 51 005211 52 005211 59 005212 11 105212 11 905212 12 105212 12 905212 13 105212 13 905212 14 105212 14 905212 15 105212 15 905212 21 105212 21 905212 22 105212 22 905212 23 105212 23 905212 24 105212 24 905212 25 105212 25 90ex 5811 00 00ex 6308 00 00

 

 

2 a)

Sellest: muu kui pleegitamata või pleegitatud

5208 31 005208 32 165208 32 195208 32 965208 32 995208 33 005208 39 005208 41 005208 42 005208 43 005208 49 005208 51 005208 52 005208 59 105208 59 905209 31 005209 32 005209 39 005209 41 005209 42 005209 43 005209 49 005209 51 005209 52 005209 59 005210 31 005210 32 005210 39 005210 41 005210 49 005210 51 005210 59 005211 31 005211 32 005211 39 005211 41 005211 42 005211 43 005211 49 105211 49 905211 51 005211 52 005211 59 005212 13 105212 13 905212 14 105212 14 905212 15 105212 15 905212 23 105212 23 905212 24 105212 24 905212 25 105212 25 90ex 5811 00 00ex 6308 00 00

 

 

3

Sünteesstaapelkiududest või nende jäätmetest riie, v.a riidekudumismenetlusega valmistatud pael, karusriie (sh froteeriie) ja šenill

5512 11 005512 19 105512 19 905512 21 005512 29 105512 29 905512 91 005512 99 105512 99 905513 11 205513 11 905513 12 005513 13 005513 19 005513 21 005513 23 105513 23 905513 29 005513 31 005513 39 005513 41 005513 49 005514 11 005514 12 005514 19 105514 19 905514 21 005514 22 005514 23 005514 29 005514 30 105514 30 305514 30 505514 30 905514 41 005514 42 005514 43 005514 49 005515 11 105515 11 305515 11 905515 12 105515 12 305515 12 905515 13 115515 13 195515 13 915515 13 995515 19 105515 19 305515 19 905515 21 105515 21 305515 21 905515 22 115515 22 195515 22 915515 22 995515 29 005515 91 105515 91 305515 91 905515 99 205515 99 405515 99 80ex 5803 00 90ex 5905 00 70ex 6308 00 00

 

 

3 a)

Sellest: muu kui pleegitamata või pleegitatud

5512 19 105512 19 905512 29 105512 29 905512 99 105512 99 905513 21 005513 23 105513 23 905513 29 005513 31 005513 39 005513 41 005513 49 005514 21 005514 22 005514 23 005514 29 005514 30 105514 30 305514 30 505514 30 905514 41 005514 42 005514 43 005514 49 005515 11 305515 11 905515 12 305515 12 905515 13 195515 13 995515 19 305515 19 905515 21 305515 21 905515 22 195515 22 99ex 5515 29 005515 91 305515 91 905515 99 405515 99 80ex 5803 00 90ex 5905 00 70ex 6308 00 00

 

 

I B RÜHM

4

Särgid, T-särgid, kerged rull-, polo-või püstkaelusega peenkoes džemprid ja pulloverid (v.a lambavillast ja muude loomade villast), alussärgid jms tooted, silmkoelised või heegeldatud

6105 10 006105 20 106105 20 906105 90 106109 10 006109 90 206110 20 106110 30 10

6,48

154

5

Kampsunid, pulloverid, käisteta pulloverid, vestid, kaheosalised komplektid pulloverist ja kampsunist, kardiganid, ööjakid ja džemprid (v.a jakid, pintsakud ja bleiserid), anorakid, tuulejoped, pihtkuued jms, silmkoelised või heegeldatud

ex 6101 90 806101 20 906101 30 906102 10 906102 20 906102 30 906110 11 106110 11 306110 11 906110 12 106110 12 906110 19 106110 19 906110 20 916110 20 996110 30 916110 30 99

4,53

221

6

Meeste ja poiste riidest põlvpüksid, lühikesed püksid, v.a supelpüksid ja pikad püksid; naiste ja tüdrukute riidest püksid, villased, puuvillased või keemilistest kiududest; voodriga dressipüksid, v.a kategooriasse 16 või 29 kuuluvad, puuvillased või keemilistest kiududest

6203 41 106203 41 906203 42 316203 42 336203 42 356203 42 906203 43 196203 43 906203 49 196203 49 506204 61 106204 62 316204 62 336204 62 396204 63 186204 69 186211 32 426211 33 426211 42 426211 43 42

1,76

568

7

Naiste ja tüdrukute pluusid ja särkpluusid, villased, puuvillased või keemilistest kiududest, silmkoelised või heegeldatud või mitte

6106 10 006106 20 006106 90 106206 20 006206 30 006206 40 00

5,55

180

8

Meeste ja poiste päevasärgid, villased, puuvillased või keemilistest kiududest, v.a silmkoelised või heegeldatud

ex 6205 90 806205 20 006205 30 00

4,60

217

A II A RÜHM

9

Puuvillane froteerätikuriie jm froteeriie; vannilinad, käte-ja köögirätikud, v.a silmkoelised või heegeldatud, puuvillasest froteerätikuriidest ja froteeriidest

5802 11 005802 19 00ex 6302 60 00

 

 

20

Voodipesu, v.a silmkoeline või heegeldatud

6302 21 006302 22 906302 29 906302 31 006302 32 906302 39 90

 

 

22

Lõng sünteesstaapelkiududest või sünteeskiudude jäätmetest, jaemüügiks pakendamata

5508 10 105509 11 005509 12 005509 21 005509 22 005509 31 005509 32 005509 41 005509 42 005509 51 005509 52 005509 53 005509 59 005509 61 005509 62 005509 69 005509 91 005509 92 005509 99 00

 

 

22 a)

Millest: akrüülkiud

ex 5508 10 105509 31 005509 32 005509 61 005509 62 005509 69 00

 

 

23

Lõng tehisstaapelkiududest või tehiskiudude jäätmetest, jaemüügiks pakendamata

5508 20 105510 11 005510 12 005510 20 005510 30 005510 90 00

 

 

32

Karusriie ja šenill (v.a puuvillane froteerätikuriie või froteeriie ja riidekudumismenetlusega valmistatud pael) ja villased, puuvillased või keemilistest kiududest taftingpinnad

5801 10 005801 21 005801 22 005801 23 005801 24 005801 25 005801 26 005801 31 005801 32 005801 33 005801 34 005801 35 005801 36 005802 20 005802 30 00

 

 

32 a)

Millest: puuvillane pesusamet

5801 22 00

 

 

39

Lauapesu, vannilinad, käte-ja köögirätikud, v.a silmkoelised või heegeldatud ja v.a puuvillasest froteerätikuriidest vm puuvillasest froteeriidest

6302 51 006302 53 90ex 6302 59 906302 91 006302 93 90ex 6302 99 90

 

 

II B RÜHM

12

Sukkpüksid, retuusid, sukad, alussukad, sokid, lühikesed sokid, pöiakaitsed jms tooted, silmkoelised või heegeldatud, v.a väikelastele mõeldud, sh veenilaiendite ravisukktooted, v.a kategooriasse 70 kuuluvad tooted

6115 10 10ex 6115 10 906115 22 006115 29 006115 30 116115 30 906115 94 006115 95 006115 96 106115 96 996115 99 00

24,3 paari

41

13

Meeste ja poiste aluspüksid, naiste ja tüdrukute pikendatud sääreosaga aluspüksid ja püksikud, silmkoelised või heegeldatud, villased, puuvillased või keemilistest kiududest

6107 11 006107 12 006107 19 006108 21 006108 22 006108 29 00ex 6212 10 10

17

59

14

Meeste ja poiste riidest mantlid, vihmamantlid, keebid, villased, puuvillased või keemilistest tekstiilkiududest (v.a kategooriasse 21 kuuluvad parkad)

6201 11 00ex 6201 12 10ex 6201 12 90ex 6201 13 10ex 6201 13 906210 20 00

0,72

1 389

15

Naiste ja tüdrukute riidest mantlid, vihmamantlid, keebid; jakid, pintsakud ja bleiserid, villased, puuvillased või keemilistest tekstiilkiududest (v.a kategooriasse 21 kuuluvad parkad)

6202 11 00ex 6202 12 10ex 6202 12 90ex 6202 13 10ex 6202 13 906204 31 006204 32 906204 33 906204 39 196210 30 00

0,84

1 190

16

Meeste ja poiste ülikonnad ja komplektid, v.a silmkoelised või heegeldatud, villased, puuvillased või keemilistest kiududest, v.a suusakostüümid; meeste ja poiste puuvillased või keemilistest kiududest voodriga spordidressid, mille pealisriie on ühest ja samast riidest

6203 11 006203 12 006203 19 106203 19 306203 22 806203 23 806203 29 186203 29 306211 32 316211 33 31

0,80

1 250

17

Meeste ja poiste jakid, pintsakud ning bleiserid, v.a silmkoelised või heegeldatud, villased, puuvillased või keemilistest kiududest

6203 31 006203 32 906203 33 906203 39 19

1,43

700

18

Meeste ja poiste särgikud jm alussärgid, aluspüksid, püksikud, öösärgid, pidžaamad, supelmantlid, hommikumantlid jms tooted, v.a silmkoelised või heegeldatud

6207 11 006207 19 006207 21 006207 22 006207 29 006207 91 006207 99 106207 99 90

Naiste ja tüdrukute särgikud jm alussärgid, kombineed, alusseelikud, püksikud, aluspüksid, öösärgid, pidžaamad, negližeed, supelmantlid, hommikumantlid jms tooted, v.a silmkoelised või heegeldatud

6208 11 006208 19 006208 21 006208 22 006208 29 006208 91 006208 92 006208 99 00ex 6212 10 10

 

 

19

Taskurätikud, v.a silmkoelised või heegeldatud

6213 20 00ex 6213 90 00

59

17

21

Parkad; anorakid, tuulejoped, pihtkuued jms, v.a silmkoelised või heegeldatud, villased, puuvillased või keemilistest kiududest; voodriga dressipluusid, v.a kategooriatesse 16 või 29 kuuluvad, puuvillast või keemilistest kiududest

ex 6201 12 10ex 6201 12 90ex 6201 13 10ex 6201 13 906201 91 006201 92 006201 93 00ex 6202 12 10ex 6202 12 90ex 6202 13 10ex 6202 13 906202 91 006202 92 006202 93 006211 32 416211 33 416211 42 416211 43 41

2,3

435

24

Meeste ja poiste öösärgid, pidžaamad, supelmantlid, hommikumantlid jms, silmkoelised või heegeldatud

6107 21 006107 22 006107 29 006107 91 00ex 6107 99 00

Naiste ja tüdrukute öösärgid, pidžaamad, negližeed, supelmantlid, hommikumantlid jms, silmkoelised või heegeldatud

6108 31 006108 32 006108 39 006108 91 006108 92 00ex 6108 99 00

3,9

257

26

Naiste ja tüdrukute kleidid, villased, puuvillased või keemilistest kiududest

6104 41 006104 42 006104 43 006104 44 006204 41 006204 42 006204 43 006204 44 00

3,1

323

27

Naiste ja tüdrukute seelikud, sh püksseelikud

6104 51 006104 52 006104 53 006104 59 006204 51 006204 52 006204 53 006204 59 10

2,6

385

28

Püksid, rinnatüki ja traksidega poolkombinesoonid (tunked), lühikesed või põlvpüksid (v.a supelrõivad), silmkoelised või heegeldatud, villased, puuvillased või keemilistest kiududest

6103 41 006103 42 006103 43 00ex 6103 49 006104 61 006104 62 006104 63 00ex 6104 69 00

1,61

620

29

Naiste ja tüdrukute kostüümid ning komplektid, v.a silmkoelised või heegeldatud, villased, puuvillased või keemilistest kiududest, v.a suusakostüümid; naiste ja tüdrukute voodriga spordidressid, mille pealisriie on ühest ja samast riidest, puuvillased või keemilistest kiududest

6204 11 006204 12 006204 13 006204 19 106204 21 006204 22 806204 23 806204 29 186211 42 316211 43 31

1,37

730

31

Rinnahoidjad, riidest, silmkoelised või heegeldatud

ex 6212 10 106212 10 90

18,2

55

68

Väikelaste rõivad ja rõivamanused, v.a kategooriatesse 10 ja 87 kuuluvad väikelaste sõrmkindad, labakindad ja sõrmedeta kindad, ning kategooriasse 88 kuuluvad väikelaste sukad, sokid ja pöiakaitsed, v.a silmkoelised või heegeldatud

6111 90 196111 20 906111 30 90ex 6111 90 90ex 6209 90 10ex 6209 20 00ex 6209 30 00ex 6209 90 90

 

 

73

Spordidressid, silmkoelised või heegeldatud, villased, puuvillased või keemilistest kiududest

6112 11 006112 12 006112 19 00

1,67

600

76

Meeste ja poiste töö-või ametirõivad, v.a silmkoelised või heegeldatud

6203 22 106203 23 106203 29 116203 32 106203 33 106203 39 116203 42 116203 42 516203 43 116203 43 316203 49 116203 49 316211 32 106211 33 10

Naiste ja tüdrukute põlled, kitlid ja muud töö-või ametirõivad, v.a silmkoelised või heegeldatud

6204 22 106204 23 106204 29 116204 32 106204 33 106204 39 116204 62 116204 62 516204 63 116204 63 316204 69 116204 69 316211 42 106211 43 10

 

 

77

Suusakostüümid, v.a silmkoelised või heegeldatud

ex 6211 20 00

 

 

78

Rõivad, v.a silmkoelised või heegeldatud, v.a rõivad, mis kuuluvad kategooriatesse 6, 7, 8, 14, 15, 16, 17, 18, 21, 26, 27, 29, 68, 72, 76 ja 77

6203 41 306203 42 596203 43 396203 49 396204 61 856204 62 596204 62 906204 63 396204 63 906204 69 396204 69 506210 40 006210 50 006211 32 906211 33 90ex 6211 39 006211 41 006211 42 906211 43 90

 

 

83

Mantlid, jakid, bleiserid ja teised rõivad, sh suusaülikonnad, silmkoelised ja heegeldatud, v.a rõivad, mis kuuluvad kategooriatesse 4, 5, 7, 13, 24, 26, 27, 28, 68, 69, 72, 73, 74, 75

ex 6101 90 206101 20 106101 30 106102 10 106102 20 106102 30 106103 31 006103 32 006103 33 00ex 6103 39 006104 31 006104 32 006104 33 00ex 6104 39 006112 20 006113 00 906114 20 006114 30 00ex 6114 90 00

 

 

III A RÜHM

33

Sünteesfilamentlõngast riie, polüetüleen-või polüpropüleenribadest vms, laiusega alla 3 m

5407 20 11

Kotid kaupade pakendamiseks, valmistatud ribadest vms, v.a silmkoelised või heegeldatud

6305 32 196305 33 90

 

 

34

Sünteesfilamentlõngast riie, polüetüleen-või polüpropüleenribadest vms, laiusega 3 m ja rohkem

5407 20 19

 

 

35

Sünteesfilamentkiududest riie, v.a kategooriasse 114 kuuluv riie rehvide valmistamiseks

5407 10 005407 20 905407 30 005407 41 005407 42 005407 43 005407 44 005407 51 005407 52 005407 53 005407 54 005407 61 105407 61 305407 61 505407 61 905407 69 105407 69 905407 71 005407 72 005407 73 005407 74 005407 81 005407 82 005407 83 005407 84 005407 91 005407 92 005407 93 005407 94 00ex 5811 00 00ex 5905 00 70

 

 

35 a)

Millest: muu kui pleegitamata või pleegitatud

ex 5407 10 00ex 5407 20 90ex 5407 30 005407 42 005407 43 005407 44 005407 52 005407 53 005407 54 005407 61 305407 61 505407 61 905407 69 905407 72 005407 73 005407 74 005407 82 005407 83 005407 84 005407 92 005407 93 005407 94 00ex 5811 00 00ex 5905 00 70

 

 

36

Tehisfilamentkiududest riie, v.a kategooriasse 114 kuuluv riie rehvide valmistamiseks

5408 10 005408 21 005408 22 105408 22 905408 23 005408 24 005408 31 005408 32 005408 33 005408 34 00ex 5811 00 00ex 5905 00 70

 

 

36 a)

Millest: muu kui pleegitamata või pleegitatud

ex 5408 10 005408 22 105408 22 905408 23 005408 24 005408 32 005408 33 005408 34 00ex 5811 00 00ex 5905 00 70

 

 

37

Tehisstaapelkiududest riie

5516 11 005516 12 005516 13 005516 14 005516 21 005516 22 005516 23 105516 23 905516 24 005516 31 005516 32 005516 33 005516 34 005516 41 005516 42 005516 43 005516 44 005516 91 005516 92 005516 93 005516 94 00ex 5803 00 90ex 5905 00 70

 

 

37 a)

Millest: muu kui pleegitamata või pleegitatud

5516 12 005516 13 005516 14 005516 22 005516 23 105516 23 905516 24 005516 32 005516 33 005516 34 005516 42 005516 43 005516 44 005516 92 005516 93 005516 94 00ex 5803 00 90ex 5905 00 70

 

 

38 A

Silmkoeline või heegeldatud sünteetiline kardinakangas, sh võrkriidest kardinakangas

6005 31 106005 32 106005 33 106005 34 106006 31 106006 32 106006 33 106006 34 10

 

 

38 B

Võrkriidest kardinad, v.a silmkoelised või heegeldatud

ex 6303 91 00ex 6303 92 90ex 6303 99 90

 

 

40

Kardinad (sh eesriided, akna sisekatted, kardina-või voodidrapeeringud ja muud sisustustarbed), v.a silmkoelised või heegeldatud, villased, puuvillased või keemilistest kiududest

ex 6303 91 00ex 6303 92 90ex 6303 99 906304 19 10ex 6304 19 906304 92 00ex 6304 93 00ex 6304 99 00

 

 

41

Sünteesfilamentkiududest lõng, jaemüügiks pakendamata, v.a tekstureerimata ühekordne lõng, nullkeeruga või keerdumusega kuni 50 keerdu meetril

5401 10 125401 10 145401 10 165401 10 185402 11 005402 19 005402 20 005402 31 005402 32 005402 33 005402 34 005402 39 00ex 5402 44 005402 48 005402 49 005402 51 005402 52 005402 59 105402 59 905402 61 005402 62 005402 69 105402 69 90ex 5604 90 10ex 5604 90 90

 

 

42

Keemilistest filamentkiududest lõng, jaemüügiks pakendamata

5401 20 10

Tehiskiududest lõng; tehisfilamentlõng, jaemüügiks pakendamata, v.a ühekordne viskooslõng nullkeeruga või keerdumusega kuni 250 keerdu meetril ja tekstureerimata ühekordne tselluloosatsetaadist lõng

5403 10 005403 31 00ex 5403 32 00ex 5403 33 005403 39 005403 41 005403 42 005403 49 00ex 5604 90 10

 

 

43

Lõng keemilistest filamentkiududest, lõng tehisstaapelkiududest, puuvillane lõng, jaemüügiks pakendatud

5204 20 005207 10 005207 90 005401 10 905401 20 905406 00 005508 20 905511 30 00

 

 

46

Kraasitud või kammitud lamba-või tallevill või muude loomade vill

5105 10 005105 21 005105 29 005105 31 005105 39 00

 

 

47

Lõng lamba või tallede kraasvillast (kraaslõng) või muude loomade kraasvillast, jaemüügiks pakendamata

5106 10 105106 10 905106 20 105106 20 915106 20 995108 10 105108 10 90

 

 

48

Lõng lamba või tallede kammvillast (kammlõng) või muude loomade kammvillast, jaemüügiks pakendamata

5107 10 105107 10 905107 20 105107 20 305107 20 515107 20 595107 20 915107 20 995108 20 105108 20 90

 

 

49

Lõng lamba-või tallevillast või muude loomade villast, jaemüügiks pakendatud

5109 10 105109 10 905109 90 00

 

 

50

Riie lamba või tallede villast või muude loomade villast

5111 11 005111 19 105111 19 905111 20 005111 30 105111 30 305111 30 905111 90 105111 90 915111 90 935111 90 995112 11 005112 19 105112 19 905112 20 005112 30 105112 30 305112 30 905112 90 105112 90 915112 90 935112 90 99

 

 

51

Puuvill, kraasitud või kammitud

5203 00 00

 

 

53

Puuvillane ažuurne riie

5803 00 10

 

 

54

Tehisstaapelkiud, sh jäätmed, kraasitud, kammitud või muul viisil ketramiseks ette valmistatud

5507 00 00

 

 

55

Sünteesstaapelkiud, sh jäätmed, kraasitud, kammitud või muul viisil ketramiseks ette valmistatud

5506 10 005506 20 005506 30 005506 90 00

 

 

56

Lõng sünteesstaapelkiududest (sh jäägid), jaemüügiks pakendatud

5508 10 905511 10 005511 20 00

 

 

58

Sõlmtehnikas vaibad ja vaipkatted, valmistoodetena või mitte

5701 10 105701 10 905701 90 105701 90 90

 

 

59

Vaibad ja muud tekstiilist põrandakatted, v.a kategooriasse 58 kuuluvad vaibad

5702 10 005702 31 105702 31 805702 32 105702 32 90ex 5702 39 005702 41 105702 41 905702 42 105702 42 90ex 5702 49 005702 50 105702 50 315702 50 39ex 5702 50 905702 91 005702 92 105702 92 90ex 5702 99 005703 10 005703 20 125703 20 185703 20 925703 20 985703 30 125703 30 185703 30 825703 30 885703 90 205703 90 805704 10 005704 90 005705 00 105705 00 30ex 5705 00 90

 

 

60

Käsitsi valmistatud seinavaibad (Gobelini, Flandria, Aubussoni, Beauvais′ jms tüüpi) ning käsitsi väljaõmmeldud (näiteks vars- või ristpistes) seinavaibad

5805 00 00

 

 

61

Riidekudumismenetlusega valmistatud paelad ja muud paelad (lauspaelad), mis koosnevad kleepaine abil ühendatud lõimest ilma koelõngata, v.a kategooriasse 62 kuuluvad etiketid jms tooted Elastikriie ja -posamendid (v.a silmkoelised ja heegeldatud), mis on valmistatud kumminiidiga ühendatud tekstiilmaterjalidest

ex 5806 10 005806 20 005806 31 005806 32 105806 32 905806 39 005806 40 00

 

 

62

Šenill-lõng (sh flokeeritud šenill-lõng), mähitud lõng (v.a metalliseeritud lõng ja mähitud lõng hobusejõhvist)

5606 00 915606 00 99

Tüll ja muu võrkriie, v.a telgedel kootud riie ja silmkoeline või heegeldatud kangas, käsipits või masinapits kanga, ribade või motiividena

5804 10 105804 10 905804 21 105804 21 905804 29 105804 29 905804 30 00

Tekstiilmaterjalist etiketid, embleemid jms tooted, tikkimata, kangana, ribades või kindla kuju ja suuruse järgi välja lõigatud

5807 10 105807 10 90

Punutud paelad ja posamendid kangana; tutid jms tooted

5808 10 005808 90 00

Tikandid metraažkauba, ribade või motiividena

5810 10 105810 10 905810 91 105810 91 905810 92 105810 92 905810 99 105810 99 90

 

 

63

Sünteeskiududest silmkoeline või heegeldatud kangas, mis sisaldab vähemalt 5 % massist elastomeerset lõnga, ja silmkoeline või heegeldatud kangas, mis sisaldab vähemalt 5 % massist kumminiiti

5906 91 00ex 6002 40 006002 90 00ex 6004 10 006004 90 00

Raššelpits ja sünteetilistest kiududest kõrge karusega kangas

ex 6001 10 006003 30 106005 31 506005 32 506005 33 506005 34 50

 

 

65

Silmkoeline või heegeldatud kangas, v.a kategooriatesse 38A ja 63 kuuluv kangas, villane, puuvillane või keemilistest kiududest

5606 00 10ex 6001 10 006001 21 006001 22 00ex 6001 29 006001 91 006001 92 00ex 6001 99 00ex 6002 40 006003 10 006003 20 006003 30 906003 40 00ex 6004 10 006005 90 106005 21 006005 22 006005 23 006005 24 006005 31 906005 32 906005 33 906005 34 906005 41 006005 42 006005 43 006005 44 006006 10 006006 21 006006 22 006006 23 006006 24 006006 31 906006 32 906006 33 906006 34 906006 41 006006 42 006006 43 006006 44 00

 

 

66

Reisivaibad ja tekid, v.a silmkoelised ja heegeldatud, villased, puuvillased või keemilistest kiududest

6301 10 006301 20 906301 30 90ex 6301 40 90ex 6301 90 90

 

 

III B RÜHM

10

Sõrmkindad, labakindad ja sõrmedeta kindad, silmkoelised või heegeldatud

6111 90 116111 20 106111 30 10ex 6111 90 906116 10 206116 10 806116 91 006116 92 006116 93 006116 99 00

17 paari

59

67

Silmkoelised või heegeldatud rõivamanused, v.a väikelastele; silmkoeline või heegeldatud iga liiki kodutekstiil; kardinad (sh eesriided) ja akna sisekatted, kardina-või voodidrapeeringud ja muud sisustustarbed, silmkoelised või heegeldatud; silmkoelised või heegeldatud tekid ja reisivaibad, muud silmkoelised või heegeldatud tooted, sh rõivaste või rõivamanuste osad

5807 90 906113 00 106117 10 006117 80 106117 80 806117 90 006301 20 106301 30 106301 40 106301 90 106302 10 006302 40 00ex 6302 60 006303 12 006303 19 006304 11 006304 91 00ex 6305 20 006305 32 11ex 6305 32 906305 33 10ex 6305 39 00ex 6305 90 006307 10 106307 90 10

 

 

67 a)

Sellest: kotid kaupade pakendamiseks, polüetüleen-või polüpropüleenribadest

6305 32 116305 33 10

 

 

69

Naiste ja tüdrukute kombineed ja alusseelikud, silmkoelised või heegeldatud

6108 11 006108 19 00

7,8

128

70

Sünteeskiududest sukkpüksid ja retuusid, ühekordse lõnga joontihedusega alla 67 detsiteksi (6,7 teksi)

ex 6115 10 906115 21 006115 30 19

Naiste sünteeskiududest sukad

ex 6115 10 906115 96 91

30,4 paari

33

72

Supelrõivad, villased, puuvillased või keemilistest kiududest

6112 31 106112 31 906112 39 106112 39 906112 41 106112 41 906112 49 106112 49 906211 11 006211 12 00

9,7

103

74

Naiste ja tüdrukute kostüümid ning komplektid, silmkoelised või heegeldatud, villased, puuvillased või keemilistest kiududest, v.a suusakostüümid

6104 13 006104 19 20ex 6104 19 906104 22 006104 23 006104 29 10ex 6104 29 90

1,54

650

75

Meeste ja poiste kostüümid ja komplektid, silmkoelised või heegeldatud, villased, puuvillased või keemilistest kiududest, v.a suusakostüümid

6103 10 106103 10 906103 22 006103 23 006103 29 00

0,80

1 250

84

Suurrätikud, pea-ja kaelarätikud, sallid, mantiljad, loorid jms, v.a silmkoelised või heegeldatud, villast, puuvillast või keemilistest kiududest

6214 20 006214 30 006214 40 00ex 6214 90 00

 

 

85

Lipsud, ristlipsud ja kaelasidemed, v.a silmkoelised või heegeldatud, villased, puuvillased või keemilistest kiududest

6215 20 006215 90 00

17,9

56

86

Korsetid, korsettvööd, sukahoidjad, traksid, sukapaelad jms tooted ning nende osad, silmkoelised või heegeldatud või mitte

6212 20 006212 30 006212 90 00

8,8

114

87

Sõrmkindad, labakindad ja sõrmedeta kindad, v.a silmkoelised või heegeldatud

ex 6209 90 10ex 6209 20 00ex 6209 30 00ex 6209 90 906216 00 00

 

 

88

Sukad ja sokid, v.a silmkoelised või heegeldatud; muud rõivamanused, rõivaste või rõivamanuste osad, v.a väikelastele, v.a silmkoelised või heegeldatud

ex 6209 90 10ex 6209 20 00ex 6209 30 00ex 6209 90 906217 10 006217 90 00

 

 

90

Sünteeskiududest nöörid, paelad ja köied, punutud või mitte

5607 41 005607 49 115607 49 195607 49 905607 50 115607 50 195607 50 305607 50 90

 

 

91

Telgid

6306 22 006306 29 00

 

 

93

Riidest kotid kaupade pakendamiseks, v.a polüetüleen-või polüpropüleenribadest

ex 6305 20 00ex 6305 32 90ex 6305 39 00

 

 

94

Tekstiilvatt ja tooted sellest; tekstiilkiud pikkusega maksimaalselt 5 mm (flokk), tekstiilitolm ja -ebemed

5601 10 105601 10 905601 21 105601 21 905601 22 105601 22 905601 29 005601 30 00

 

 

95

Vilt ja sellest valmistatud tooted, impregneeritud või impregneerimata, pealistatud või pealistamata, v.a põrandakatted

5602 10 195602 10 31ex 5602 10 385602 10 905602 21 00ex 5602 29 005602 90 00ex 5807 90 10ex 5905 00 706210 10 106307 90 91

 

 

96

Lausriie ja sellest valmistatud tooted, impregneeritud või impregneerimata, pealistatud või pealistamata, kaetud või katmata, lamineeritud või lamineerimata

5603 11 105603 11 905603 12 105603 12 905603 13 105603 13 905603 14 105603 14 905603 91 105603 91 905603 92 105603 92 905603 93 105603 93 905603 94 105603 94 90ex 5807 90 10ex 5905 00 706210 10 90ex 6301 40 90ex 6301 90 906302 22 106302 32 106302 53 106302 93 106303 92 106303 99 10ex 6304 19 90ex 6304 93 00ex 6304 99 00ex 6305 32 90ex 6305 39 006307 10 30ex 6307 90 99

 

 

97

Nöörist, paelast või köiest võrgud ja võrgulinad ning valmis kalavõrgud lõngast, nöörist, paelast või köiest

5608 11 205608 11 805608 19 115608 19 195608 19 305608 19 905608 90 00

 

 

98

Muud tooted lõngast, nöörist, paelast, trossidest või köiest, v.a riie ja sellest valmistatud tooted ning kategooriasse 97 kuuluvad tooted

5609 00 005905 00 10

 

 

99

Kummi- või tärklisainetega pealistatud riie raamatute väliskaanteks jms otstarbeks; pausriie; ettevalmistatud maalimislõuend; vaheriie jms jäik kübara-alusriie

5901 10 005901 90 00

Linoleum, mõõtu lõigatud või mitte; põrandakatted tekstiilalusel, mõõtu lõigatud või lõikamata

5904 10 005904 90 00

Kummeeritud riie, v.a silmkoeline või heegeldatud ja v.a riie rehvide jaoks

5906 10 005906 99 105906 99 90

Riie, muul viisil impregneeritud või pealistatud; maalitud lõuend teatridekoratsioonideks, stuudio fooniks jms, v.a kategooriasse 100 kuuluv riie

5907 00 00

 

 

100

Tselluloosi derivaatidega või muu plastmassiga impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud riie

5903 10 105903 10 905903 20 105903 20 905903 90 105903 90 915903 90 99

 

 

101

Nöörid, paelad, köied ja trossid, punutud või mitte, v.a sünteeskiududest

ex 5607 90 90

 

 

109

Presentkatted, purjed, markiisid ja päikesekatted

6306 12 006306 19 006306 30 00

 

 

110

Riidest õhkmadratsid

6306 40 00

 

 

111

Riidest matkatarbed, v.a õhkmadratsid ja telgid

6306 91 006306 99 00

 

 

112

Muud riidest valmistekstiiltooted, v.a kategooriatesse 113 ja 114 kuuluvad tooted

6307 20 00ex 6307 90 99

 

 

113

Põranda-, nõudepesu-ja tolmulapid, v.a silmkoelised või heegeldatud

6307 10 90

 

 

114

Riie ja sellest valmistatud tooted tehniliseks kasutamiseks

5902 10 105902 10 905902 20 105902 20 905902 90 105902 90 905908 00 005909 00 105909 00 905910 00 005911 10 00ex 5911 20 005911 31 115911 31 195911 31 905911 32 105911 32 905911 40 005911 90 105911 90 90

 

 

IV RÜHM

115

Linane või ramjeelõng

5306 10 105306 10 305306 10 505306 10 905306 20 105306 20 905308 90 125308 90 19

 

 

117

Linane või ramjeeriie

5309 11 105309 11 905309 19 005309 21 005309 29 005311 00 10ex 5803 00 905905 00 30

 

 

118

Lauapesu, vannilinad, käte-ja köögirätikud lina-või ramjeekiust, v.a silmkoelised või heegeldatud

6302 29 106302 39 206302 59 10ex 6302 59 906302 99 10ex 6302 99 90

 

 

120

Kardinad (sh eesriided) ja akna sisekatted, kardina-või voodidrapeeringud ja muud sisustustarbed lina-või ramjeekiust, v.a silmkoelised või heegeldatud

ex 6303 99 906304 19 30ex 6304 99 00

 

 

121

Nöörid, paelad, köied ja trossid lina-või ramjeekiust, punutud või mitte

ex 5607 90 90

 

 

122

Kasutatud kotid kaupade pakendamiseks, linast, v.a silmkoelised või heegeldatud

ex 6305 90 00

 

 

123

Karusriie ja šenill lina-või ramjeekiust, v.a riidekudumismenetlusega valmistatud pael

5801 90 10ex 5801 90 90

Suurrätikud, pea-ja kaelarätikud, sallid, mantiljad, loorid jms, lina-või ramjeekiust, v.a silmkoelised ja heegeldatud

ex 6214 90 00

 

 

V RÜHM

124

Sünteesstaapelkiud

5501 10 005501 20 005501 30 005501 40 005501 90 005503 11 005503 19 005503 20 005503 30 005503 40 005503 90 005505 10 105505 10 305505 10 505505 10 705505 10 90

 

 

125 A

Sünteesfilamentlõng, jaemüügiks pakendamata, v.a kategooriasse 41 kuuluv lõng

ex 5402 44 005402 45 005402 46 005402 47 00

 

 

125 B

Sünteesmaterjalist monokiud, ribad (tehisõled jms), ja haavaõmblusmaterjal

5404 11 005404 12 005404 19 005404 90 105404 90 90ex 5604 90 10ex 5604 90 90

 

 

126

Tehisstaapelkiud

5502 00 105502 00 405502 00 805504 10 005504 90 005505 20 00

 

 

127 A

Tehisfilamentlõng, jaemüügiks pakendamata, v.a kategooriasse 42 kuuluv lõng

ex 5403 31 00ex 5403 32 00ex 5403 33 00

 

 

127 B

Tehistekstiilmaterjalist monokiud, ribad (tehisõled jms), ja haavaõmblusmaterjal

5405 00 00ex 5604 90 90

 

 

128

Loomakarvad, kraasitud või kammitud

5105 40 00

 

 

129

Loomakarvadest või hobusejõhvist lõng

5110 00 00

 

 

130 A

Siidlõng, v.a siidijääkidest kedratud lõng

5004 00 105004 00 905006 00 10

 

 

130 B

Siidlõng, v.a kategooriasse 130 A kuuluv lõng; jämesiid

5005 00 105005 00 905006 00 90ex 5604 90 90

 

 

131

Muudest taimsetest tekstiilkiududest lõng

5308 90 90

 

 

132

Paberlõng

5308 90 50

 

 

133

Kanepilõng

5308 20 105308 20 90

 

 

134

Metallitatud lõng

5605 00 00

 

 

135

Loomakarvadest või hobusejõhvist riie

5113 00 00

 

 

136

Siidist või siidijääkidest riie

5007 10 005007 20 115007 20 195007 20 215007 20 315007 20 395007 20 415007 20 515007 20 595007 20 615007 20 695007 20 715007 90 105007 90 305007 90 505007 90 905803 00 30ex 5905 00 90ex 5911 20 00

 

 

137

Siidist või siidijääkidest karusriie, šenill ja riidekudumismenetlusega valmistatud pael

ex 5801 90 90ex 5806 10 00

 

 

138

Paberlõngast riie ja muud tekstiilkiud, v.a ramjee

5311 00 90ex 5905 00 90

 

 

139

Metallniidist või metallitatud lõngast riie

5809 00 00

 

 

140

Silmkoeline või heegeldatud riie tekstiilmaterjalist, v.a lambavill või muude loomade vill, puuvill või keemilised kiud

ex 6001 10 00ex 6001 29 00ex 6001 99 006003 90 006005 90 906006 90 00

 

 

141

Reisivaibad ja tekid tekstiilmaterjalist, v.a lambavill või muude loomade vill, puuvill või keemilised kiud

ex 6301 90 90

 

 

142

Vaibad ja muud tekstiilpõrandakatted sisalist või muude Agave perekonna taimede kiust või manillakanepist

ex 5702 39 00ex 5702 49 00ex 5702 50 90ex 5702 99 00ex 5705 00 90

 

 

144

Loomakarvadest vilt

ex 5602 10 38ex 5602 29 00

 

 

145

Nöörid, paelad ja köied, punutud või mitte, manillakanepist või harilikust kanepist

ex 5607 90 20ex 5607 90 90

 

 

146 A

Sidumis- ja pakkenöör põllumajandusmasinate jaoks, sisalist või muude Agave perekonna taimede kiust

ex 5607 21 00

 

 

146 B

Nöörid, paelad või köied sisalist või muude Agave perekonna taimede kiust, v.a kategooriasse 146 A kuuluvad tooted

ex 5607 21 005607 29 00

 

 

146 C

Nöörid, paelad ja köied, punutud või põimitud või mitte, džuudist või muudest rubriiki 5303 kuuluvatest niinekiududest

ex 5607 90 20

 

 

147

Siidijäägid (sh lahtihaspeldamiseks sobimatud kookonid), lõngajäätmed ja kohestatud jäägid, v.a kraasimata ja kammimata

ex 5003 00 00

 

 

148 A

Džuudist või muudest rubriiki 5303 kuuluvatest niinekiududest lõng

5307 10 005307 20 00

 

 

148 B

Kookoslõng

5308 10 00

 

 

149

Džuudist või muudest niinekiududest riie laiusega üle 150 cm

5310 10 90ex 5310 90 00

 

 

150

Džuudist või muudest niinekiududest riie laiusega kuni 150 cm; džuudist või muudest niinekiududest kotid kaupade pakendamiseks, v.a kasutatud kotid

5310 10 10ex 5310 90 005905 00 506305 10 90

 

 

151 A

Kookoskiust põrandakatted

5702 20 00

 

 

151 B

Vaibad ja muud tekstiilpõrandakatted džuudist või muudest niinekiududest, v.a tafting- ja flokeeritud tooted

ex 5702 39 00ex 5702 49 00ex 5702 50 90ex 5702 99 00

 

 

152

Nõeltöödeldud vilt džuudist või muudest niinekiududest, impregneerimata ja pealistamata, v.a põrandakatted

5602 10 11

 

 

153

Kasutatud kotid kaupade pakendamiseks, džuudist või muudest rubriiki 5303 kuuluvatest niinekiududest

6305 10 10

 

 

154

Lahtihaspeldamiseks sobivad siidiussikookonid

5001 00 00

Toorsiid (nullkeeruga)

5002 00 00

Siidijäägid (sh lahtihaspeldamiseks sobimatud kookonid), lõngajäätmed ja kohestatud jäägid, kraasimata ja kammimata

ex 5003 00 00

Lambavill, kraasimata ja kammimata

5101 11 005101 19 005101 21 005101 29 005101 30 00

Muude loomade vill ja loomakarvad, kraasimata ja kammimata

5102 11 005102 19 105102 19 305102 19 405102 19 905102 20 00

Lamba- vm loomade villa või karvade jäätmed, sh lõngajäätmed, v.a kohestatud jäägid

5103 10 105103 10 905103 20 005103 30 00

Lambavilla ning muude loomade villa või loomakarvade kohestatud jäägid

5104 00 00

Linakiud, toorkujul või töödeldud, ent ketramata: linatakud ja -jäätmed (sh lõngajäätmed ja kohestatud jäägid)

5301 10 005301 21 005301 29 005301 30 00

Toorramjee jt taimsed toortekstiilkiud või samad kiud töödeldult, ent ketramata: takud, kraasmed ja jäätmed, välja arvatud kookoskiud ja abaka

5305 00 00

Puuvill, kraasimata ja kammimata

5201 00 105201 00 90

Puuvillajäätmed (sh lõngajäätmed ja kohestatud jäägid)

5202 10 005202 91 005202 99 00

Kanep (Cannabis sativa L.), toorkujul või töödeldud, ent ketramata: kanepitakud ja -jäätmed (sh lõngajäätmed ja kohestatud jäägid)

5302 10 005302 90 00

Abaka (Manillakanep ehk Musa textilis Nee), toorkujul või töödeldud, ent ketramata: abakatakud ja -jäätmed (sh lõngajäätmed ja kohestatud jäägid)

5305 00 00

Džuut jm niinekiud (v.a lina-, kanepi-ja ramjeekiud), toorkujul või töödeldud, ent ketramata: džuudi jt niinekiudude takud ja jäätmed (sh lõngajäätmed ja kohestatud jäägid)

5303 10 005303 90 00

Muud taimsed tekstiilkiud, toorkujul või töödeldud, ent ketramata: nende kiudude takud ja jäätmed (sh lõngajäätmed ja kohestatud jäägid)

5305 00 00

 

 

156

Naiste ja tüdrukute pluusid ja pulloverid siidist või siidijääkidest, silmkoelised või heegeldatud

6106 90 30ex 6110 90 90

 

 

157

Rõivad, silmkoelised või heegeldatud, v.a kategooriatesse 1–123 ja 156 kuuluvad rõivad

ex 6101 90 20ex 6101 90 806102 90 106102 90 90ex 6103 39 00ex 6103 49 00ex 6104 19 90ex 6104 29 90ex 6104 39 006104 49 00ex 6104 69 006105 90 906106 90 506106 90 90ex 6107 99 00ex 6108 99 006109 90 906110 90 10ex 6110 90 90ex 6111 90 90ex 6114 90 00

 

 

159

Kleidid, pluusid ja särkpluusid, v.a silmkoelised või heegeldatud, siidist või siidijääkidest

6204 49 106206 10 00

Suurrätikud, pea-ja kaelarätikud, sallid, mantiljad, loorid jms tooted siidist või siidijääkidest, v.a silmkoelised või heegeldatud

6214 10 00

Lipsud, ristlipsud ja kaelasidemed siidist või siidijääkidest

6215 10 00

 

 

160

Taskurätikud siidist või siidijääkidest

ex 6213 90 00

 

 

161

Rõivad, v.a silmkoelised või heegeldatud, mis ei kuulu kategooriatesse 1–123 ja 159

6201 19 006201 99 006202 19 006202 99 006203 19 906203 29 906203 39 906203 49 906204 19 906204 29 906204 39 906204 49 906204 59 906204 69 906205 90 10ex 6205 90 806206 90 106206 90 90ex 6211 20 00ex 6211 39 006211 49 00

 

 

I A LISA

Kategooria

Kirjeldus

CN-kood 2009

Vastavustabel

tükki/kg

g/tükki

(1)

(2)

(3)

(4)

163 (2)

Ažuurne riie ja tooted ažuursest riidest, jaemüügiks pakendatud

3005 90 31

 

 

I B LISA

1.

Käesolev lisa hõlmab tekstiilitooret (kategooriad 128 ja 154), tekstiiltooteid, mis on valmistatud muust kui lambavill, muude loomade vill, puuvill või keemilised kiud, ning kategooriate 124, 125 A, 125 B, 126, 127 A ja 127 B keemilisi kiude, filamentkiude ja lõngu.

2.

Ilma et see piiraks kombineeritud nomenklatuuri tõlgendamise reeglite kohaldamist, peetakse kaubakirjeldusi vaid soovituslikeks, sest iga kategooria alla kuuluvad kaubad on käesolevas lisas kindlaks määratud CN-koodi abil. Kui CN-koodi ees on tähis „ex”, määrab kaubakategooria kindlaks CN-koodi ja vastava kirjelduse ulatus.

3.

Rõivad, mille puhul ei ole selge, kas tegemist on meeste ja poiste või naiste ja tüdrukute rõivastega, klassifitseeritakse naiste ja tüdrukute rõivasteks.

4.

Märgistus „väikelaste rõivad” tähendab rõivaid suurusnumbrini 86 (kaasa arvatud).

Kategooria

Kirjeldus

CN-kood 2009

Vastavustabel

tükki/kg

g/tükki

(1)

(2)

(3)

(4)

I RÜHM

ex 20

Voodipesu, v.a silmkoeline või heegeldatud

ex 6302 29 90ex 6302 39 90

 

 

ex 32

Karusriie, šenillriie ja tekstiilkiududest taftingpinnad

ex 5802 20 00ex 5802 30 00

 

 

ex 39

Lauapesu, vannilinad, käte-ja köögirätikud, v.a silmkoelised või heegeldatud ja v.a kategooriasse 118 kuuluvad tooted

ex 6302 59 90ex 6302 99 90

 

 

II RÜHM

ex 12

Sukkpüksid ja retuusid, sukad, alussukad, sokid, lühikesed sokid, pöiakaitsed jms, silmkoelised või heegeldatud, v.a väikelastele

ex 6115 10 90ex 6115 29 00ex 6115 30 90ex 6115 99 00

24,3

41

ex 13

Meeste ja poiste aluspüksid ja püksikud, naiste ja tüdrukute pikendatud sääreosaga aluspüksid ja püksikud, silmkoelised või heegeldatud

ex 6107 19 00ex 6108 29 00ex 6212 10 10

17

59

ex 14

Meeste ja poiste riidest mantlid, vihmamantlid jm mantlid, keebid

ex 6210 20 00

0,72

1 389

ex 15

Naiste ja tüdrukute riidest mantlid, vihmamantlid jm mantlid, keebid, jakid, pintsakud ja bleiserid, v.a parkad

ex 6210 30 00

0,84

1 190

ex 18

Meeste ja poiste särgikud jm alussärgid, aluspüksid, püksikud, öösärgid, pidžaamad, supelmantlid, hommikumantlid jms tooted, v.a silmkoelised või heegeldatud

ex 6207 19 00ex 6207 29 00ex 6207 99 90

Naiste ja tüdrukute särgikud jm alussärgid, kombineed, alusseelikud, püksikud, aluspüksid, öösärgid, pidžaamad, negližeed, supelmantlid, hommikumantlid jms tooted, v.a silmkoelised või heegeldatud

ex 6208 19 00ex 6208 29 00ex 6208 99 00ex 6212 10 10

 

 

ex 19

Taskurätid, v.a siidist või siidijääkidest

ex 6213 90 00

59

17

ex 24

Meeste ja poiste öösärgid, pidžaamad, supelmantlid, hommikumantlid jms, silmkoelised või heegeldatud

ex 6107 29 00

Naiste ja tüdrukute öösärgid, pidžaamad, negližeed, supelmantlid, hommikumantlid jms, silmkoelised või heegeldatud

ex 6108 39 00

3,9

257

ex 27

Naiste ja tüdrukute seelikud, sh püksseelikud

ex 6104 59 00

2,6

385

ex 28

Püksid, rinnatüki ja traksidega poolkombinesoonid (tunked), lühikesed või põlvpüksid (v.a supelrõivad), silmkoelised või heegeldatud

ex 6103 49 00ex 6104 69 00

1,61

620

ex 31

Brassières, woven, knitted or crochetedRinnahoidjad, riidest, silmkoelised või heegeldatud

ex 6212 10 10ex 6212 10 90

18,2

55

ex 68

Väikelaste rõivad ja rõivamanused, v.a kategooriatesse ex 10 ja ex 87 kuuluvad väikelaste sõrmkindad, labakindad ja sõrmedeta kindad, ning kategooriasse ex 88 kuuluvad väikelaste sukad, sokid ja pöiakaitsed, v.a silmkoelised või heegeldatud

ex 6209 90 90

 

 

ex 73

Spordidressid silmkoelisest või heegeldatud kangast

ex 6112 19 00

1,67

600

ex 78

Rõivad rubriikide 5903, 5906 ja 5907 alla kuuluvatest kangastest, v.a kategooriatesse ex 14 ja ex 15 kuuluvad rõivad

ex 6210 40 00ex 6210 50 00

 

 

ex 83

Rõivad rubriikidesse 5903 ja 5907 kuuluvatest silmkoelistest või heegeldatud kangastest ning suusakostüümid, silmkoelised või heegeldatud

ex 6112 20 00ex 6113 00 90

 

 

III A RÜHM

ex 38 B

Võrkriidest kardinad, v.a silmkoelised või heegeldatud

ex 6303 99 90

 

 

ex 40

Kardinad (sh eesriided, akna sisekatted, kardina-või voodidrapeeringud ja muud sisustustarbed), v.a silmkoelised või heegeldatud

ex 6303 99 90ex 6304 19 90ex 6304 99 00

 

 

ex 58

Sõlmtehnikas vaibad ja vaipkatted, valmistoodetena või mitte

ex 5701 90 10ex 5701 90 90

 

 

ex 59

Vaibad ja muud tekstiilist põrandakatted, v.a kategooriatesse ex 58, 142 ja 151B kuuluvad vaibad

ex 5702 10 00ex 5702 50 90ex 5702 99 00ex 5703 90 20ex 5703 90 80ex 5704 10 00ex 5704 90 00ex 5705 00 90

 

 

ex 60

Käsitsi valmistatud seinavaibad (Gobelini, Flandria, Aubussoni, Beauvais’ jms tüüpi) ning käsitsi väljaõmmeldud (näiteks vars- või ristpistes) seinavaibad

ex 5805 00 00

 

 

ex 61

Riidekudumismenetlusega valmistatud paelad ja muud paelad (lauspaelad), mis koosnevad kleepaine abil ühendatud lõimest ilma koelõngata, v.a kategooriasse ex 62 ja kategooriasse 137 kuuluvad etiketid jms tooted; Elastikriie ja -posamendid (v.a silmkoelised ja heegeldatud), mis on valmistatud kumminiidiga ühendatud tekstiilmaterjalidest

ex 5806 10 00ex 5806 20 00ex 5806 39 00ex 5806 40 00

 

 

ex 62

Šenill-lõng (sh flokeeritud šenill-lõng), mähitud lõng (v.a metalliseeritud lõng ja mähitud lõng hobusejõhvist)

ex 5606 00 91ex 5606 00 99

Tüll ja muu võrkriie, v.a telgedel kootud riie ja silmkoeline või heegeldatud kangas, käsipits või masinapits kanga, ribade või motiividena

ex 5804 10 10ex 5804 10 90ex 5804 29 10ex 5804 29 90ex 5804 30 00

Tekstiilmaterjalist etiketid, embleemid jms tooted, tikkimata, kangana, ribades või kindla kuju ja suuruse järgi välja lõigatud

ex 5807 10 10ex 5807 10 90

Punutud paelad ja posamendid kangana; tutid jms tooted

ex 5808 10 00ex 5808 90 00

Tikandid metraažkauba, ribade või motiividena

ex 5810 10 10ex 5810 10 90ex 5810 99 10ex 5810 99 90

 

 

ex 63

Sünteeskiududest silmkoeline või heegeldatud kangas, mis sisaldab vähemalt 5% massist elastomeerset lõnga, ja silmkoeline või heegeldatud kangas, mis sisaldab vähemalt 5% massist kumminiiti

ex 5906 91 00ex 6002 40 00ex 6002 90 00ex 6004 10 00ex 6004 90 00

 

 

ex 65

Silmkoeline või heegeldatud kangas, v.a kategooriasse ex 63 kuuluv

ex 5606 00 10ex 6002 40 00ex 6004 10 00

 

 

ex 66

Reisivaibad ja tekid, v.a silmkoelised või heegeldatud

ex 6301 10 00

 

 

III B RÜHM

ex 10

Sõrmkindad, labakindad ja sõrmedeta kindad, silmkoelised või heegeldatud

ex 6116 10 20ex 6116 10 80ex 6116 99 00

17 paari

59

ex 67

Silmkoelised või heegeldatud rõivamanused, v.a väikelastele; silmkoeline või heegeldatud iga liiki kodutekstiil; kardinad (sh eesriided) ja akna sisekatted, kardina-või voodidrapeeringud ja muud sisustustarbed, silmkoelised või heegeldatud; silmkoelised või heegeldatud tekid ja reisivaibad, muud silmkoelised või heegeldatud tooted, sh rõivaste või rõivamanuste osad

ex 5807 90 90ex 6113 00 10ex 6117 10 00ex 6117 80 10ex 6117 80 80ex 6117 90 00ex 6301 90 10ex 6302 10 00ex 6302 40 00ex 6303 19 00ex 6304 11 00ex 6304 91 00ex 6307 10 10ex 6307 90 10

 

 

ex 69

Naiste ja tüdrukute kombineed ja alusseelikud, silmkoelised või heegeldatud

ex 6108 19 00

7,8

128

ex 72

Ujumisrõivad/supelrõivad

ex 6112 39 10ex 6112 39 90ex 6112 49 10ex 6112 49 90ex 6211 11 00ex 6211 12 00

9,7

103

ex 75

Meeste ja poiste ülikonnad ja komplektid, silmkoelised või heegeldatud

ex 6103 10 90ex 6103 29 00

0,80

1 250

ex 85

Lipsud, ristlipsud ja kaelasidemed, v.a silmkoelised või heegeldatud ja v.a kategooriasse 159 kuuluvad tooted

ex 6215 90 00

17,9

56

ex 86

Korsetid, korsettvööd, sukahoidjad, traksid, sukapaelad jms tooted ning nende osad, silmkoelised või heegeldatud või mitte

ex 6212 20 00ex 6212 30 00ex 6212 90 00

8,8

114

ex 87

Sõrmkindad, labakindad ja sõrmedeta kindad, v.a silmkoelised või heegeldatud

ex 6209 90 90ex 6216 00 00

 

 

ex 88

Sukad ja sokid, v.a silmkoelised või heegeldatud; muud rõivamanused, rõivaste või rõivamanuste osad, v.a väikelastele, v.a silmkoelised või heegeldatud

ex 6209 90 90ex 6217 10 00ex 6217 90 00

 

 

ex 91

Telgid

ex 6306 29 00

 

 

ex 94

Tekstiilvatt ja tooted sellest; tekstiilkiud pikkusega maksimaalselt 5 mm (flokk), tekstiilitolm ja -ebemed

ex 5601 10 90ex 5601 29 00ex 5601 30 00

 

 

ex 95

Vilt ja sellest valmistatud tooted, impregneeritud või impregneerimata, pealistatud või pealistamata, v.a põrandakatted

ex 5602 10 19ex 5602 10 38ex 5602 10 90ex 5602 29 00ex 5602 90 00ex 5807 90 10ex 6210 10 10ex 6307 90 91

 

 

ex 97

Nöörist, paelast või köiest võrgud ja võrgulinad ning valmis kalavõrgud lõngast, nöörist, paelast või köiest

ex 5608 90 00

 

 

ex 98

Muud tooted lõngast, nöörist, paelast, trossidest või köiest, v.a riie ja sellest valmistatud tooted ning kategooriasse 97 kuuluvad tooted

ex 5609 00 00ex 5905 00 10

 

 

ex 99

Kummi- või tärklisainetega pealistatud riie raamatute väliskaanteks jms otstarbeks; pausriie; ettevalmistatud maalimislõuend; vaheriie jms jäik kübara-alusriie

ex 5901 10 00ex 5901 90 00

Linoleum, mõõtu lõigatud või mitte; põrandakatted tekstiilalusel, mõõtu lõigatud või lõikamata

ex 5904 10 00ex 5904 90 00

Kummeeritud riie, v.a silmkoeline või heegeldatud ja v.a riie rehvide jaoks

ex 5906 10 00ex 5906 99 10ex 5906 99 90

Riie, muul viisil impregneeritud või pealistatud; maalitud lõuend teatridekoratsioonideks, stuudio fooniks jms, v.a kategooriasse ex 100 kuuluv riie

ex 5907 00 00

 

 

ex 100

Tselluloosi derivaatidega või muu plastmassiga impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud riie

ex 5903 10 10ex 5903 10 90ex 5903 20 10ex 5903 20 90ex 5903 90 10ex 5903 90 91ex 5903 90 99

 

 

ex 109

Presentkatted, purjed, markiisid ja päikesekatted

ex 6306 19 00ex 6306 30 00

 

 

ex 110

Riidest õhkmadratsid

ex 6306 40 00

 

 

ex 111

Riidest matkatarbed, v.a õhkmadratsid ja telgid

ex 6306 99 00

 

 

ex 112

Muud riidest valmistekstiiltooted, v.a kategooriatesse ex 113 ja ex 114 kuuluvad

ex 6307 20 00ex 6307 90 99

 

 

ex 113

Põranda-, nõudepesu-ja tolmulapid, v.a silmkoelised või heegeldatud

ex 6307 10 90

 

 

ex 114

Riie ja sellest valmistatud tooted tehniliseks kasutamiseks, v.a kategooriasse 136 kuuluvad tooted

ex 5908 00 00ex 5909 00 90ex 5910 00 00ex 5911 10 00ex 5911 31 19ex 5911 31 90ex 5911 32 10ex 5911 32 90ex 5911 40 00ex 5911 90 10ex 5911 90 90

 

 

IV RÜHM

115

Linane või ramjeelõng

5306 10 105306 10 305306 10 505306 10 905306 20 105306 20 905308 90 125308 90 19

 

 

117

Linane või ramjeeriie

5309 11 105309 11 905309 19 005309 21 005309 29 005311 00 10ex 5803 00 905905 00 30

 

 

118

Lauapesu, vannilinad, käte-ja köögirätikud, lina-või ramjeekiust, v.a silmkoelised või heegeldatud

6302 29 106302 39 206302 59 10ex 6302 59 906302 99 10ex 6302 99 90

 

 

120

Kardinad (sh eesriided) ja akna sisekatted, kardina-või voodidrapeeringud ja muud sisustustarbed lina-või ramjeekiust, v.a silmkoelised või heegeldatud

ex 6303 99 906304 19 30ex 6304 99 00

 

 

121

Nöörid, paelad, köied ja trossid lina-või ramjeekiust, punutud või mitte

ex 5607 90 90

 

 

122

Kasutatud kotid kaupade pakendamiseks, linast, v.a silmkoelised või heegeldatud

ex 6305 90 00

 

 

123

Karusriie ja šenill lina-või ramjeekiust, v.a riidekudumismenetlusega valmistatud pael

5801 90 10ex 5801 90 90

 

 

 

Suurrätikud, pea- ja kaelarätikud, sallid, mantiljad, loorid jms, lina-või ramjeekiust, v.a silmkoelised ja heegeldatud

ex 6214 90 00

 

 

V RÜHM

124

Sünteesstaapelkiud

5501 10 005501 20 005501 30 005501 40 005501 90 005503 11 005503 19 005503 20 005503 30 005503 40 005503 90 005505 10 105505 10 305505 10 505505 10 705505 10 90

 

 

125 A

Sünteesfilamentlõng, jaemüügiks pakendamata

ex 5402 44 005402 45 005402 46 005402 47 00

 

 

125 B

Sünteesmaterjalist monokiud, ribad (tehisõled jms), ja haavaõmblusmaterjal

5404 11 005404 12 005404 19 005404 90 105404 90 90ex 5604 90 10ex 5604 90 90

 

 

126

Tehisstaapelkiud

5502 00 105502 00 405502 00 805504 10 005504 90 005505 20 00

 

 

127 A

Tehisfilamentlõng, jaemüügiks pakendamata, ühekordne viskooslõng nullkeeruga või keerdumusega kuni 250 keerdu meetril ja tekstureerimata ühekordne tselluloosatsetaadist lõng

ex 5403 31 00ex 5403 32 00ex 5403 33 00

 

 

127 B

Tehistekstiilmaterjalist monokiud, ribad (tehisõled jms), ja haavaõmblusmaterjal

5405 00 00ex 5604 90 90

 

 

128

Loomakarvad, kraasitud või kammitud

5105 40 00

 

 

129

Loomakarvadest või hobusejõhvist lõng

5110 00 00

 

 

130 A

Siidlõng, v.a siidijääkidest kedratud lõng

5004 00 105004 00 905006 00 10

 

 

130 B

Siidlõng, v.a kategooriasse 130 A kuuluv lõng; jämesiid

5005 00 105005 00 905006 00 90ex 5604 90 90

 

 

131

Muudest taimsetest tekstiilkiududest lõng

5308 90 90

 

 

132

Paberlõng

5308 90 50

 

 

133

Kanepilõng

5308 20 105308 20 90

 

 

134

Metallitatud lõng

5605 00 00

 

 

135

Loomakarvadest või hobusejõhvist riie

5113 00 00

 

 

136 A

Siidist või siidijääkidest riie, v.a pleegitamata, keedetud või pleegitatud

5007 20 19ex 5007 20 31ex 5007 20 39ex 5007 20 415007 20 595007 20 615007 20 695007 20 715007 90 305007 90 505007 90 90

 

 

136 B

Siidist või siidijääkidest riie, v.a kategooriasse 136 A kuuluv

ex 5007 10 005007 20 115007 20 21ex 5007 20 31ex 5007 20 39ex 5007 20 415007 20 515007 90 105803 00 30ex 5905 00 90ex 5911 20 00

 

 

137

Siidist või siidijääkidest karusriie, šenill ja riidekudumismenetlusega valmistatud pael

ex 5801 90 90ex 5806 10 00

 

 

138

Paberlõngast riie ja muud tekstiilkiud, v.a ramjee

5311 00 90ex 5905 00 90

 

 

139

Metallniidist või metallitatud lõngast riie

5809 00 00

 

 

140

Silmkoeline või heegeldatud riie tekstiilmaterjalist, v.a lambavill või muude loomade vill, puuvill või keemilised kiud

ex 6001 10 00ex 6001 29 00ex 6001 99 006003 90 006005 90 906006 90 00

 

 

141

Reisivaibad ja tekid tekstiilmaterjalist, v.a lambavill või muude loomade vill, puuvill või keemilised kiud

ex 6301 90 90

 

 

142

Vaibad ja muud tekstiilpõrandakatted sisalist või muude Agave perekonna taimede kiust või manillakanepist

ex 5702 39 00ex 5702 49 00ex 5702 50 90ex 5702 99 00ex 5705 00 90

 

 

144

Loomakarvadest vilt

ex 5602 10 38ex 5602 29 00

 

 

145

Nöörid, paelad ja köied, punutud või mitte, manillakanepist või harilikust kanepist

ex 5607 90 20ex 5607 90 90

 

 

146 A

Sidumis- ja pakkenöör põllumajandusmasinate jaoks, sisalist või muude Agave perekonna taimede kiust

ex 5607 21 00

 

 

146 B

Nöörid, paelad või köied sisalist või muude Agave perekonna taimede kiust, v.a kategooriasse 146 A kuuluvad tooted

ex 5607 21 005607 29 00

 

 

146 C

Nöörid, paelad ja köied, punutud või põimitud või mitte, džuudist või muudest rubriiki 5303 kuuluvatest niinekiududest

ex 5607 90 20

 

 

147

Siidijäägid (sh lahtihaspeldamiseks sobimatud kookonid), lõngajäätmed ja kohestatud jäägid, v.a kraasimata ja kammimata

ex 5003 00 00

 

 

148 A

Džuudist või muudest rubriiki 5303 kuuluvatest niinekiududest lõng

5307 10 005307 20 00

 

 

148 B

Kookoslõng

5308 10 00

 

 

149

Džuudist või muudest niinekiududest riie laiusega üle 150 cm

5310 10 90ex 5310 90 00

 

 

150

Džuudist või muudest niinekiududest riie laiusega kuni 150 cm; džuudist või muudest niinekiududest kotid kaupade pakendamiseks, v.a kasutatud kotid

5310 10 10ex 5310 90 005905 00 506305 10 90

 

 

151 A

Kookoskiust põrandakatted

5702 20 00

 

 

151 B

Vaibad ja muud tekstiilpõrandakatted džuudist või muudest niinekiududest, v.a tafting- ja flokeeritud tooted

ex 5702 39 00ex 5702 49 00ex 5702 50 90ex 5702 99 00

 

 

152

Nõeltöödeldud vilt džuudist või muudest niinekiududest, impregneerimata ja pealistamata, v.a põrandakatted

5602 10 11

 

 

153

Kasutatud kotid kaupade pakendamiseks, džuudist või muudest rubriiki 5303 kuuluvatest niinekiududest

6305 10 10

 

 

154

Lahtihaspeldamiseks sobivad siidiussikookonid

5001 00 00

Toorsiid (nullkeeruga)

5002 00 00

Siidijäägid (sh lahtihaspeldamiseks sobimatud kookonid), lõngajäätmed ja kohestatud jäägid, kraasimata ja kammimata

ex 5003 00 00

Lambavill, kraasimata ja kammimata

5101 11 005101 19 005101 21 005101 29 005101 30 00

Muude loomade vill ja loomakarvad, kraasimata ja kammimata

5102 11 005102 19 105102 19 305102 19 405102 19 905102 20 00

Lamba-vm loomade villa või karvade jäätmed, sh lõngajäätmed, v.a kohestatud jäägid

5103 10 105103 10 905103 20 005103 30 00

Lambavilla ning muude loomade villa või loomakarvade kohestatud jäägid

5104 00 00

Linakiud, toorkujul või töödeldud, ent ketramata: linatakud ja -jäätmed (sh lõngajäätmed ja kohestatud jäägid)

5301 10 005301 21 005301 29 005301 30 00

Toorramjee jt taimsed toortekstiilkiud või samad kiud töödeldult, ent ketramata: takud, kraasmed ja jäätmed, välja arvatud kookoskiud ja abaka

5305 00 00

Cotton, not carded nor combed

5201 00 105201 00 90

Puuvill, kraasimata ja kammimata

5202 10 005202 91 005202 99 00

Kanep (Cannabis sativa L.), toorkujul või töödeldud, ent ketramata: kanepitakud ja -jäätmed (sh lõngajäätmed ja kohestatud jäägid)

5302 10 005302 90 00

Abaka (manillakanep ehk Musa textilis Nee), toorkujul või töödeldud, ent ketramata: abakatakud ja -jäätmed (sh lõngajäätmed ja kohestatud jäägid)

5305 00 00

Džuut jm niinekiud (v.a lina-, kanepi-ja ramjeekiud), toorkujul või töödeldud, ent ketramata: džuudi jt niinekiudude takud ja jäätmed (sh lõngajäätmed ja kohestatud jäägid)

5303 10 005303 90 00

Muud taimsed tekstiilkiud, toorkujul või töödeldud, ent ketramata: nende kiudude takud ja jäätmed (sh lõngajäätmed ja kohestatud jäägid)

5305 00 00

 

 

156

Naiste ja tüdrukute pluusid ja pulloverid siidist või siidijääkidest, silmkoelised või heegeldatud

6106 90 30ex 6110 90 90

 

 

157

Rõivad, silmkoelised või heegeldatud, v.a kategooriatesse ex 10, ex 12, ex 13, ex 24, ex 27, ex 28, ex 67, ex 69, ex 72, ex 73, ex 75, ex 83 ja 156 kuuluvad

ex 6101 90 20ex 6101 90 806102 90 106102 90 90ex 6103 39 00ex 6103 49 00ex 6104 19 90ex 6104 29 90ex 6104 39 006104 49 00ex 6104 69 006105 90 906106 90 506106 90 90ex 6107 99 00ex 6108 99 006109 90 906110 90 10ex 6110 90 90ex 6111 90 90ex 6114 90 00

 

 

159

Kleidid, pluusid ja särkpluusid, v.a silmkoelised või heegeldatud, siidist või siidijääkidest

6204 49 106206 10 00

Suurrätikud, pea- ja kaelarätikud, sallid, mantiljad, loorid jms tooted siidist või siidijääkidest, v.a silmkoelised või heegeldatud

6214 10 00

Lipsud, ristlipsud ja kaelasidemed siidist või siidijääkidest

6215 10 00

 

 

160

Taskurätikud siidist või siidijääkidest

ex 6213 90 00

 

 

161

Rõivad, v.a silmkoelised või heegeldatud ja v.a kategooriatesse ex 14, ex 15, ex 18, ex 31, ex 68, ex 72, ex 78, ex 86, ex 87, ex 88 ja 159 kuuluvad

6201 19 006201 99 006202 19 006202 99 006203 19 906203 29 906203 39 906203 49 906204 19 906204 29 906204 39 906204 49 906204 59 906204 69 906205 90 10ex 6205 90 806206 90 106206 90 90ex 6211 20 00ex 6211 39 006211 49 00

 

 
”

(2)

II lisa asendatakse järgmisega:

„II LISA

ARTIKLIS 1 OSUTATUD EKSPORDIRIIGID

Valgevene

Venemaa

Serbia

Usbekistan”

(3)

III lisa muudetakse järgmiselt:

a)

artikli 28 lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6.   See number koosneb järgmistest osadest:

—

kaks ekspordiriiki tähistavat tähte, nagu esitatud allpool:

—

Valgevene = BY

—

Serbia = RS

—

Usbekistan = UZ

—

kaks tähte, mis tähistavad sihtliikmesriiki või selliste liikmesriikide rühma, nagu esitatud allpool:

—

AT = Austria

—

BG = Bulgaaria

—

BL = Beneluxi maad

—

CY = Küpros

—

CZ = Tšehhi Vabariik

—

DE = Saksamaa Liitvabariik

—

DK = Taani

—

EE = Eesti

—

GR = Kreeka

—

ES = Hispaania

—

FI = Soome

—

FR = Prantsusmaa

—

GB = Ühendkuningriik

—

HU = Ungari

—

IE = Iirimaa

—

IT = Itaalia

—

LT = Leedu

—

LV = Läti

—

MT = Malta

—

PL = Poola

—

PT = Portugal

—

RO = Rumeenia

—

SE = Rootsi

—

SI = Sloveenia

—

SK = Slovakkia;

—

ühekohaline number, mis tähistab käesoleva lisa tabelis A loetletud toodete kvoodiaastat või eksportimise registreerimisaastat, ja mis vastab kõnealuse aasta viimasele numbrile, nt „8” aasta 2008 kohta ja „9” aasta 2009 kohta.

—

kahekohaline number, mis tähistab dokumendi väljastanud ekspordiriigi asutust;

—

viiekohaline järjekorranumber 00001st kuni 99999ni, mis on antud konkreetsele sihtliikmesriigile.”

b)

tabel A asendatakse järgmisega:

„Riigid ja kategooriad, mille suhtes kohaldatakse kahekordset kontrollisüsteemi

Kolmas riik

Rühm

Kategooria

Ühik

Usbekistan

I A

1

tonni

3

tonni

I B

4

1 000 pieces

5

1 000 tükki

6

1 000 tükki

7

1 000 tükki

8

1 000 tükki

II B

26

1 000 tükki”

c)

Tabel B kustutatakse

(4)

V lisa asendatakse järgmisega:

„V LISA

ÜHENDUSE KOGUSELISED PIIRNORMID

Kohaldatakse 2009. aastal

VALGEVENE

Kategooria

Ühik

Kvoot alates 1. jaanuarist 2009

IA rühm

1

tonni

1 586

2

tonni

6 643

3

tonni

242

IB rühm

4

1 000 tükki

1 839

5

1 000 tükki

1 105

6

1 000 tükki

1 705

7

1 000 tükki

1 377

8

1 000 tükki

1 160

IIA rühm

20

tonni

329

22

tonni

524

IIB rühm

15

1 000 tükki

1 726

21

1 000 tükki

930

24

1 000 tükki

844

26/27

1 000 tükki

1 117

29

1 000 tükki

468

73

1 000 tükki

329

IIIB rühm

67

tonni

359

IV rühm

115

tonni

420

117

tonni

2 312

118

tonni

471

1000 tükki: tuhat tükki”

(5)

VII lisa tabel asendatakse järgmisega:

„TABEL

Ühenduse koguselised piirnormid välistöötlemise korra alusel reimporditavatele kaupadele

Kohaldatakse 2009. aastal

VALGEVENE

Kategooria

Ühik

Alates 1. jaanuarist 2009

IB rühm

4

1 000 tükki

6 610

5

1 000 tükki

9 215

6

1 000 tükki

12 290

7

1 000 tükki

9 225

8

1 000 tükki

3 140

IIB rühm

15

1 000 tükki

5 387

21

1 000 tükki

3 584

24

1 000 tükki

922

26/27

1 000 tükki

4 492

29

1 000 tükki

1 820

73

1 000 tükki

6 979”

(6)

VIII lisa tabelid asendatakse järgmisega:

„1.

RIIK

2.

Eelnev kasutus

3.

Aastatevaheline ülekanne

4.

Ülekanded kategooriast 1 kategooriatesse 2 and 3

5.

Ülekanded kategooriate 2 ja 3 vahel

6.

Ülekanded kategooriate 4, 5, 6, 7 ja 8 vahel

7.

Ülekanded I, II ja III rühmast II, III ja IV rühma

8.

Kõikide kategooriate maksimaalne suurendamine

9.

Lisatingimused

Valgevene

5 %

7 %

4 %

4 %

4 %

5 %

13,5 %

Seitsmendas veerus võib ülekandeid teha ka V rühma ja V rühmast. Kaheksandas veerus on I rühma kategooriate norm 13 %.

Serbia

5 %

10 %

12 %

12 %

12 %

12 %

17 %

Seitsmendas veerus võib ülekandeid teha I, II ja III rühma mis tahes kategooriast II ja III rühma.”

(1)  N.B.: Hõlmab ainult kategooriaid 1–114, v.a Valgevene, Vene Föderatsioon, Usbekistan ja Serbia, kelle puhul on hõlmatud kategooriad 1-161.

(2)  Kehtib üksnes Hiinast imporditava kauba suhtes.

23.12.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 345/56

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1329/2008,

22. detsember 2008,

millega võetakse vastu Ühendkuningriigi teatavas osas sealihaturul eraladustusabina kohaldatavad erakorralised toetusmeetmed

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artiklit 37, artikli 43 punkte a ja d ning artiklit 191 koostoimes artikliga 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklis 37 on sätestatud, et komisjon võib otsustada anda eraladustusabi, kui searümpade keskmine turuhind ühenduses, nagu see on kehtestatud igas liikmesriigis ühenduse tüüpilistel turgudel kindlaksmääratud hindu arvestades ja kaalutud koefitsientide abil, mis kajastavad iga liikmesriigi suhtelist sigade arvu, on väiksem ja tõenäoliselt ka jääb väiksemaks kui 103 % võrdlushinnast.

(2)

Turuhinnad on langenud sellest tasemest allapoole ning hooajalisi ja tsüklilisi suundumusi arvestades võib see olukord jätkuda.

(3)

Iirimaa ja Põhja-Iirimaa sealihaturu olukord on eriti kriitiline, võttes arvesse Iirimaalt pärit sealihas hiljuti tuvastatud suurt dioksiinide sisaldust. Pädevad ametiasutused on võtnud mitmesuguseid meetmeid olukorra lahendamiseks.

(4)

Iirimaa seakasvatusettevõtetesse tarniti saastunud loomasööta. Saastunud sööt moodustab väga suure osa sigade söödaratsioonist ning selle tulemuseks on kahjustatud ettevõtetest pärit sigade liha suur dioksiinisisaldus. Võttes arvesse seda, kui raske on kindlaks teha, millistest ettevõtetest sealiha pärit on, ja seda, et kahjustatud sealihas tuvastatud dioksiinisisaldus on suur, otsustasid pädevad ametiasutused ettevaatusabinõuna kõrvaldada turult kogu sealiha ja kõik sealihatooted.

(5)

Nende meetmete kohaldamine põhjustab väga tõsiseid häireid Põhja-Iirimaa sealihaturul. Võttes arvesse erakorralisi asjaolusid ja praktilisi raskusi Põhja-Iirimaa sealihaturul, on asjakohane ette näha ühenduse erakorralised turutoetusmeetmed, mis seisnevad Põhja-Iirimaale piiratud ajavahemiku jooksul piiratud toodete koguse puhul eraladustusabi andmises.

(6)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklis 31 on sätestatud, et eraladustusabi võib anda sealihale ja et komisjon peab abi kindlaks määrama eelnevalt või pakkumismenetluse teel.

(7)

Kuna olukord Põhja-Iirimaa sealihaturul nõuab kiiret praktilist tegutsemist, oleks kõige asjakohasem anda eraladustusabi, olles selle eelnevalt kindlaks määranud.

(8)

Komisjoni 20. augusti 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 826/2008, millega kehtestatakse ühiseeskirjad teatavatele põllumajandustoodetele eraladustusabi andmiseks, (2) on kehtestatud ühiseeskirjad eraladustamise abikava rakendamiseks.

(9)

Määruse (EÜ) nr 826/2008 artikli 6 kohaselt tuleb eelnevalt kindlaks määratud abi anda kooskõlas kõnealuse määruse III peatükis sätestatud eeskirjade ja tingimustega.

(10)

Erakorralisi asjaolusid silmas pidades tuleb nõuda, et ladustatavad tooted oleksid saadud sellistest sigadest, keda on peetud seakasvatusettevõtetes, mille puhul on kindlaks tehtud, et seal ei olnud saastunud sööta. Lisaks on vaja ette näha, et asjaomased tooted peavad olema saadud Iirimaal või Põhja-Iirimaal peetud ja Põhja-Iirimaal tapetud sigadest.

(11)

Meetme haldamise lihtsustamiseks on sealihatooted klassifitseeritud ladustuskulude taseme sarnasuse alusel.

(12)

Lepingute sõlmimisega seotud haldus- ja kontrollitegevuse hõlbustamiseks tuleks kindlaks määrata iga taotleja esitatavad miinimumkogused.

(13)

Tagamaks, et ettevõtjad täidavad oma lepingulisi kohustusi ja et meetmel on soovitud mõju turule, tuleb kindlaks määrata tagatis.

(14)

Sealihatoodete eksport aitab kaasa turu tasakaalu taastamisele. Kui laost välja viidud tooted on mõeldud ekspordiks ja kui ladustusperiood lüheneb, tuleks kohaldada määruse (EÜ) nr 826/2008 artikli 28 lõike 3 sätteid. Kindlaks tuleb määrata kõnealuses artiklis nimetatud päevasummad, mille võrra abi suurust vähendatakse.

(15)

Määruse (EÜ) nr 826/2008 artikli 28 lõike 3 esimese lõigu kohaldamiseks ning ettevõtjatele selguse ja järjepidevuse tagamiseks on vaja kõnealuses lõigus nimetatud kahekuuline ajavahemik väljendada päevades.

(16)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisala

1.   Eraladustusabi antakse sealihatoodete puhul, mis vastavad järgmistele tingimustele:

a)

need on saadud selliste sigade lihast, keda on vähemalt kaks kuud enne Põhja-Iirimaal tapmist peetud Iirimaal või Põhja-Iirimaal;

b)

need on veatu ja standardse turustuskvaliteediga ning saadud selliste sigade lihast, keda on peetud seakasvatusettevõtetes, mille puhul on kindlaks tehtud, et seal ei kasutatud saastunud, suure dioksiinide ja polüklooritud bifenüülide (PCBd) sisaldusega sööta.

2.   Abi saamise tingimustele vastavate toodete kategooriate loetelu ja asjakohased summad esitatakse käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Kohaldatavad eeskirjad

Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse määrust (EÜ) nr 826/2008.

Artikkel 3

Taotluste esitamine

1.   Alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast võib Põhja-Iirimaal esitada eraladustusabi taotlusi artikli 1 kohaselt abikõlblike sealihatoodete kategooriate kohta.

2.   Taotlused peavad hõlmama 90-, 120-, 150- või 180-päevalisi ladustusperioode.

3.   Taotlused tuleb esitada ainult ühe lisas loetletud tootekategooria kohta, märkides ära selle kategooria alla kuuluva asjakohase CN-koodi.

4.   Pädevad ametiasutused võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada artikli 1 lõike 1 järgimine.

Artikkel 4

Miinimumkogused

Miinimumkogused ühe taotluse kohta on järgmised:

a)

10 tonni konditustatud toodete puhul;

b)

15 tonni muude toodete puhul.

Artikkel 5

Tagatised

Taotlustele lisatakse tagatis, mis võrdub 20 %ga lisa veergudes 3–6 kindlaks määratud abi summast.

Artikkel 6

Üldkogus

Üldkogus, mille kohta võib sõlmida määruse (EÜ) nr 826/2008 artikli 19 kohase lepingu, ei tohi ületada 15 000 tootemassitonni.

Artikkel 7

Ekspordiks mõeldud toote väljaviimine laost

1.   Määruse (EÜ) nr 826/2008 artikli 28 lõike 3 esimese lõigu kohaldamiseks nõutakse, et minimaalne ladustusaeg oleks 60 päeva.

2.   Määruse (EÜ) nr 826/2008 artikli 28 lõike 3 kolmanda lõigu kohaldamiseks määratakse käesoleva määruse lisa veerus 7 kindlaks päevasummad.

Artikkel 8

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. detsember 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 223, 21.8.2008, lk 3.

LISA

Tootekategooriad

Tooted, mille eest abi antakse

Abi suurus ladustusaja kohta, mille pikkus on

(EUR/tonn)

Mahaarvamised

(EUR)

90 päeva

120 päeva

150 päeva

180 päeva

päeva kohta

1

2

3

4

5

6

7
1.   

kategooria

ex 0203 11 10

Poolrümbad ilma esijalgade, saba, neerude, vahelihase kõõluselise osa ja seljaajuta (1)

278

315

352

389

1,24
2.   

kategooria

ex 0203 12 11

Tagaosad

 

 

 

 

 

ex 0203 12 19

Abaosa

 

 

 

 

 

ex 0203 19 11

Esiosad

 

 

 

 

 

ex 0203 19 13

Seljatükid kaelatükiga või ilma või eraldi kaelatükiga, seljatükid tagaosaga või ilma (2)  (3)

337

379

421

463

1,41

ex 0203 19 55

Reietükid, abaosa, esiosad, seljatükid kaelatükiga või ilma või eraldi kaelatükiga, konditustatud seljatükid tagaosaga või ilma (4)  (5)

 

 

 

 

 
3.   

kategooria

ex 0203 19 15

Küljetükid, terved või ristkülikukujulisteks tükkideks trimmitud

164

197

230

263

1,09

ex 0203 19 55

Küljetükid, terved või ristkülikukujulisteks tükkideks trimmitud, ilma kamara ja ribideta

 

 

 

 

 
4.   

kategooria

ex 0203 19 55

„Keskosale” vastavad konditustatud jaotustükid, kamara ja rasvaga või ilma (6)

255

290

325

360

1,17

(1)  Abi võib samuti anda Wiltshire’i moodi seapoolrümpade eest, st ilma pea, põseliha, jalgade, saba, neerurasva, neerude, sisefilee, abaluu, rinnaku, selgroo, vaagnaluu ja diafragmata rümpade eest.

(2)  Seljatükid ja kaelatükid võivad olla kamaraga või ilma, kuid küljesoleva rasvakihi paksus ei tohi ületada 25 mm.

(3)  Lepingud võib sõlmida nimetatud toodete mis tahes kombinatsiooni kohta.

(4)  Seljatükid ja kaelatükid võivad olla kamaraga või ilma, kuid küljesoleva rasvakihi paksus ei tohi ületada 25 mm.

(5)  Lepingud võib sõlmida nimetatud toodete mis tahes kombinatsiooni kohta.

(6)  Sama jaotus, mis CN-koodi 0210 19 20 alla kuuluvate toodete puhul.

23.12.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 345/60

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1330/2008,

22. detsember 2008,

millega 103. korda muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavate Osama bin Ladeni, Al-Qaida võrgu ja Talibaniga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 27. mai 2002. aasta määrust (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavate Osama bin Ladeni, Al-Qaida võrgu ja Talibaniga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 467/2001, millega keelustatakse teatavate kaupade ja teenuste eksport Afganistani, laiendatakse Afganistani rühmitusega Taliban seotud lennukeeldu ning rahaliste vahendite ja muude finantsallikate külmutamist, (1) eriti selle artikli 7 lõike 1 esimest taanet,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisas on esitatud nende isikute, rühmituste ja üksuste loetelu, kelle rahalised vahendid ja majandusressursid nimetatud määruse alusel külmutatakse.

(2)

21. ja 27. oktoobril 2008 ja 12. novembril 2008 otsustas ÜRO Julgeolekunõukogu sanktsioonide komitee muuta nende isikute, rühmituste ja üksuste loetelu, kelle suhtes kohaldatakse rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamist, lisades loetellu seitse füüsilist isikut, kes on väidetavalt seotud Al-Qaidaga. Muudatuste põhjendused on komisjonile esitatud.

(3)

I lisa tuleks vastavalt muuta.

(4)

Käesolevas määruses sätestatud meetmete tõhususe tagamiseks peab määrus viivitamata jõustuma.

(5)

Kuna ÜRO loetelu ei sisalda füüsiliste isikute kehtivaid aadresse, tuleks Euroopa Liidu Teatajas avaldada teatis, et asjaomased isikud saaksid komisjoniga ühendust võtta ja komisjon saaks seejärel asjaomastele füüsilistele isikutele edastada põhjendused, millel käesolev määrus põhineb, andes neile võimaluse teha märkusi esitatud põhjenduste kohta ning komisjon saaks märkusi ja võimalikku lisateavet arvestades käesoleva määruse läbi vaadata,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. detsember 2008

Komisjoni nimel

välissuhete peadirektor

Eneko LANDÁBURU

(1)  EÜT L 139, 29.5.2002, lk 9.

LISA

Määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisa muudetakse järgmiselt:

pealkirja „Füüsilised isikud” alla lisatakse järgmised kanded:

(1)

Abdulbasit Abdulrahim (teiste nimedega (a) Abdul Basit Fadil Abdul Rahim, (b) Abdelbasit Abdelrahim, (c) Abdullah Mansour, (d) Abdallah Mansour, (e) Adbulrahim Abdulbasit Fadil Mahoud). Aadress: London, Ühendkuningriik. Sünniaeg: 2.7.1968. Sünnikoht: Gdabia, Liibüa. Pass nr: 800220972 (Suurbritannia pass). Kodakondsus: Suurbritannia. Muu teave: (a) Suurbritannia sotsiaalkindlustusnumber PX053496A; (b) osaleb rahaliste vahendite kogumises Liibüa islamistlikule võitlusrühmale; (c) oli juhtivatel kohtadel Ühendkuningriigis asuvas Liibüa islamistlikus võitlusrühmas; (d) seotud SANABEL Relief Agency direktorite Ghuma Abd’rabbah’i, Taher Nasuf’i ja Abdulbaqi Mohammed Khaled’i ning Ühendkuningriigis asuva Liibüa islamistliku võitlusrühma liikmetega, sealhulgas Ismail Kamoka’ga, Ühendkuningriigis asuva Liibüa islamistliku võitlusrühma juhtiva liikmega, kes on Ühendkuningriigis 2007. aasta juunis mõistetud süüdi terrorismi rahastamises ja kannab selle eest karistust.

(2)

Redouane El Habhab (teise nimega Abdelrahman). Aadress: Iltisstrasse 58, 24143 Kiel, Saksamaa (viimane aadress). Sünniaeg: 20.12.1969; Sünnikoht: Casablanca, Maroko. Kodakondsus: Saksa. Pass nr: 1005552350 (antud välja 27.3.2001 Kieli omavalitsuses Saksamaal, kaotab kehtivuse 26.3.2011). Isikutunnistuse number: 1007850441 (Saksa riiklik isikutunnistus, mis on välja antud 27.3.2001 Kieli omavalitsuses Saksamaal, kaotab kehtivuse 26. märtsil. 2011). Muu teave: viibib vangistuses Lübeckis Saksamaal.

(3)

Maftah Mohamed Elmabruk (teiste nimedega (a) Muftah Al Mabrook, (b) Mustah ElMabruk, (c) Maftah El Mobruk, (d) Muftah El Mabruk, (e) Maftah Elmobruk, (f) Al Hajj Abd Al Haqq, (g) Al Haj Abd Al Hak). Aadress: London, Ühendkuningriik. Sünniaeg: 1.5.1950. Sünnikoht: Liibüa. Kodakondsus: Liibüa. Muu teave: (a) Briti sotsiaalkindlustusnumber: PW503042C; (b) Suurbritannia resident; (c) osaleb rahaliste vahendite kogumises Liibüa islamistlikule võitlusrühmale. Seotud Ühendkuningriigis asuva Liibüa islamistliku võitlusrühma liikmetega, sealhulgas Mohammed Benhammedi ja Ismail Kamoka’ga, Ühendkuningriigis asuva Liibüa islamistliku võitlusrühma juhtiva liikmega, kes on Ühendkuningriigis 2007. aasta juunis mõistetud süüdi terrorismi rahastamises ja kannab selle eest karistust.

(4)

Abdelrazag Elsharif Elosta (teise nimega Abdelrazag Elsharif Al Usta) Aadress: London, Ühendkuningriik. Sünniaeg: 20.6.1963. Sünnikoht: Soguma, Liibüa. Pass nr: 304875071 (Suurbritannia pass). Kodakondsus: Suurbritannia. Muu teave: (a) Briti sotsiaalkindlustusnumber: PW669539D; (b) osaleb rahaliste vahendite kogumises Liibüa islamistlikule võitlusrühmale ja rühma rahalises abistamises. Seotud Ühendkuningriigis asuva Liibüa islamistliku võitlusrühma liikmetega, sealhulgas Mohammed Benhammedi, Taher Nasuf’i ja Ismail Kamoka’ga, Ühendkuningriigis asuva Liibüa islamistliku võitlusrühma juhtiva liikmega, kes on Ühendkuningriigis 2007. aasta juunis mõistetud süüdi terrorismi rahastamises ja kannab selle eest karistust.

(5)

Fritz Martin Gelowicz (teiste nimedega Robert Konars (sündinud 10.4.1979 Liège’s, Belgias), (b) Markus Gebert, (c) Malik, (d) Benzl, (e) Bentley). Aadress: Böfinger Weg 20, 89075 Ulm, Saksamaa (viimane aadress). Sünniaeg: 1.9.1979. Sünnikoht: München, Saksamaa. Kodakondsus: Saksa. Pass nr: 7020069907 (Saksa pass, mis on väljastatud Ulmis Saksamaal, kehtib 11. maini 2010). Riiklik isikukood: 7020783883 (Saksa riiklik isikutunnistus, mis on välja antud Ulmis Saksamaal, kaotas kehtivuse 10.6.2008). Muu teave: (a) vähemalt 2006. aasta algusest seotud Islamic Jihad Unioniga, mida tuntakse ka nimetuse Islamic Jihad Group all. Seotud isikutega Daniel Martin Schneider ja Adem Yilmaz. Saanud väljaõppe lõhkeainete tootmise ja kasutamise alal; (b) vahistati 4. septembril 2007 Medebachis, Saksamaal, ja on alates 5. septembrist 2007 (2008. aasta oktoobri seisuga) kinnipeetav Saksamaal.

(6)

Daniel Martin Schneider (teise nimega Abdullah). Aadress: Petrusstrasse 32, 66125 Herrensohr, Dudweiler, Saarbrücken, Saksamaa (viimane aadress). Sünniaeg: 9.9.1985. Sünnikoht: Neunkirchen (Saarimaa), Saksamaa. Kodakondsus: Saksa. Pass nr: 2318047793 (Saksa pass, mis on väljastatud Friedrichsthalis Saksamaal 17.5.2006, kehtib kuni 16.5.2011). Riiklik isikukood: 2318229333 (Saksa riiklik isikutunnistus, mis on väljastatud Friedrichsthalis Saksamaal 17.5.2006, kehtib kuni 16.5.2011 (kadunuks kuulutatud)). Muu teave: (a) vähemalt 2006. aasta algusest seotud Islamic Jihad Unioniga, mida tuntakse ka nimetuse Islamic Jihad Group all. Fritz Martin Gelowicz’i ja Adem Yilmaz’i lähedane isik; (b) vahistati 4. septembril 2007 Medebachis, Saksamaal, ja on alates 5. septembrist 2007 (2008. aasta oktoobri seisuga) kinnipeetav Saksamaal.

(7)

Adem Yilmaz (teise nimega Talha). Sünniaeg: 4.11.1978. Sünnikoht: Bayburt, Türgi. Kodakondsus: Türgi. Pass nr: TR-P 614 166 (Türgi pass, mille väljastas Maini-äärses Frankfurtis asuv Türgi peakonsulaat 22.3.2006, kehtib kuni 15.9.2009). Aadress: Südliche Ringstrasse 133, 63225 Langen, Saksamaa (viimane aadress). Muu teave: (a) vähemalt 2006. aasta algusest seotud Islamic Jihad Unioniga, mida tuntakse ka nimetuse Islamic Jihad Group all. Fritz Martin Gelowicz’i ja Daniel Martin Schneideri lähedane isik; (b) vahistati 4. septembril 2007 Medebachis, Saksamaal, ja on alates 5. septembrist 2007 (2008. aasta oktoobri seisuga) kinnipeetav Saksamaal.

DIREKTIIVID

23.12.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 345/62

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2008/110/EÜ,

16. detsember 2008,

millega muudetakse direktiivi 2004/49/EÜ ühenduse raudteede ohutuse kohta (raudteede ohutuse direktiiv)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 71 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Raudteetranspordi teenuste ühtse turu loomise eesmärkide toetamiseks võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu vastu direktiivi 2004/49/EÜ (3), millega loodi ühine raudteeohutuse õiguslik raamistik.

(2)

Algselt käsitleti raudteesõidukite kasutuselevõtmise lubade andmise menetlusi nõukogu 23. juuli 1996. aasta direktiivis 96/48/EÜ (üleeuroopalise kiirraudteevõrgustiku koostalitlusvõime kohta) (4) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2001. aasta direktiivis 2001/16/EÜ (üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku koostalitlusvõime kohta) (5), milles käsitleti ühenduse raudteesüsteemi uusi või ümberehitatud osasid, ning direktiivis 2004/49/EÜ, milles käsitleti juba kasutuses olevaid sõidukeid. Kooskõlas parema õigusloome põhimõttega ning pidades silmas vajadust lihtsustada ja ajakohastada ühenduse õigusakte, tuleks kõik raudteesõidukite kasutuselevõtmise lubade andmise menetlusi käsitlevad sätted koondada ühte õigusakti. Seetõttu tuleks direktiivi 2004/49/EÜ praegu kehtiv artikkel 14 välja jätta ning lisada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiivi 2008/57/EÜ ühenduse raudteesüsteemi koostalitlusvõime kohta (uuesti sõnastatud) (6) (edaspidi „raudteede koostalitlusvõime direktiiv”), mis asendab direktiivid 96/48/EÜ ja 2001/16/EÜ, uus säte, milles käsitletakse kasutuselevõtmise lubade andmist juba kasutuses olevatele sõidukitele.

(3)

1999. aasta rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni (COTIF) jõustumine 1. juulil 2006 tõi kaasa uued sõidukite kasutamise lepingute eeskirjad. Vastavalt sellele lisatud CUVle (Vagunite kasutamist rahvusvahelises raudteeliikluses käsitlevate lepingute ühtsed eeskirjad) ei ole vagunite valdajad enam kohustatud oma kaubavaguneid raudtee-ettevõtjate juures registreerima. Endist raudtee-ettevõtjate vahelist „Regolamento Internazionale Veicoli” (RIV) kokkulepet enam ei kohaldata ning see on osaliselt asendatud raudtee-ettevõtjate ja vagunite valdajate vahelise uue eraõigusliku ja vabatahtliku kokkuleppega (Vagunite kasutamise üldine leping, GCU), mille kohaselt vastutavad vagunite valdajad ise oma vagunite hoolduse eest. Selleks, et nimetatud muudatusi kajastada ning hõlbustada direktiivi 2004/49/EÜ rakendamist selles osas, mis puudutab raudtee-ettevõtjate ohutussertifitseerimist, tuleks määratleda mõisted „valdaja” ja „hoolduse eest vastutav üksus” ning täpsustada samuti kõnealuste üksuste ja raudtee-ettevõtjate vahelist suhet.

(4)

Mõiste „valdaja” määratlus peaks võimalikult täpselt järgima 1999. aasta COTIF konventsioonis kasutatud määratlust. Sõiduki valdajaks võib olla mitmeid üksusi, näiteks omanik, vagunipargiga tegelev äriühing, raudtee-ettevõtjale sõidukeid liisiv äriühing, raudtee-ettevõtja või raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja, kes kasutavad sõidukeid oma infrastruktuuri hooldamiseks. Nimetatud üksustel on kontroll sõiduki üle, pidades silmas selle kasutamist transpordivahendina raudtee-ettevõtjate ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate poolt. Kahtluste vältimiseks tuleks valdaja selgelt kindlaks määrata raudteede koostalitlusvõime direktiivi artiklis 33 sätestatud riiklikus raudteeveeremi registris.

(5)

Kooskõla tagamiseks kehtivate raudteealaste õigusaktidega ja liigse koormuse vältimiseks peaks liikmesriikidel olema lubatud jätta ajaloolise väärtusega raudteed, muuseumiraudteed ja turistidele mõeldud raudteed käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja.

(6)

Enne sõiduki kasutusele võtmist või raudteevõrgustikus kasutamist tuleks riiklikus raudteeveeremi registris määrata kindlaks selle hoolduse eest vastutav üksus. Hoolduse eest vastutavaks üksuseks võib olla raudtee-ettevõtja, raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või valdaja.

(7)

Liikmesriikidel peaks olema lubatud täita oma kohustusi määrata kindlaks hoolduse eest vastutava üksus ja seda sertifitseerida alternatiivsete meetmete kaudu sõidukite puhul, mis on registreeritud kolmandas riigis ja mida hooldatakse vastavalt kõnealuse riigi seadustele, sõidukite puhul, mida kasutatakse raudteevõrgustikes või liinidel, mille rööpavahe erineb põhiraudteevõrgustiku omast ühenduse territooriumil, ja mille puhul hoolduse eest vastutava üksuse kindlaksmääramise nõude täitmist tagavad rahvusvahelised lepingud kolmandate riikidega, sõidukite puhul, mida kasutavad ajaloolise väärtusega raudteed, muuseumiraudteed ja turistidele mõeldud raudteed, või sõjaväevarustus ja eritransport, mis vajavad enne kasutamist siseriikliku ohutusasutuse ad hoc luba. Sellistel juhtudel tuleks asjaomasel liikmesriigil lubada sõidukite kasutamist tema vastutusalasse kuuluval raudteevõrgustikul, ilma et sõidukitele oleks määratud hoolduse eest vastutavat üksust või ilma et kõnealune üksus oleks sertifitseeritud. Sellised erandid peaksid siiski tulenema asjaomase liikmesriigi ametlikest otsustest ja Euroopa Raudteeagentuur (edaspidi „agentuur”) peaks neid oma ohutustaseme aruande raames analüüsima.

(8)

Kui raudtee-ettevõtja või raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kasutab sõidukit, mille osas ei ole hoolduse eest vastutavat üksust registreeritud või mille hoolduse eest vastutav üksus ei ole sertifitseeritud, peaks ta kõiki selle sõiduki kasutamisega seotud riske kontrollima. Raudtee-ettevõtja või raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peaks tõendama oma võimet selliseid riske kontrollida ohutuse juhtimissüsteemi sertifikaadiga ja vajadusel ohutussertifikaadi või ohutusloaga.

(9)

Kaubavagunite puhul peaks hoolduse eest vastutavat üksust sertifitseerima agentuuri poolt väljatöötatud ja komisjoni poolt vastuvõetud süsteemi kohaselt. Kui hoolduse eest vastutav üksus on raudtee-ettevõtja või raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja, peaks kõnealune sertifitseerimine sisalduma ohutussertifikaadi või ohutusloa menetluses. Sellisele üksusele väljastatud sertifikaadiga tagatakse, et käesoleva direktiivi hooldusnõuded on täidetud mis tahes üksuse vastutuse alla kuuluva kaubavaguni osas. Nimetatud sertifikaat peaks kehtima kogu ühenduse territooriumil ja selle peaks väljastama asutus, mis on suuteline kontrollima selliste üksuste loodud hooldussüsteemi. Kuna kaubavaguneid kasutatakse tihti rahvusvahelises liikluses ja kuna hoolduse eest vastutav üksus võib soovida kasutada rohkem kui ühes liikmesriigis rajatud töökodasid, peaks sertifitseerimisasutus olema suuteline teostama kontrolli kogu ühenduse piires.

(10)

Hooldusnõuded töötatakse välja raudteede koostalitlusvõime direktiivi raames, eelkõige „veeremi” koostalitlusvõime tehniliste kirjelduste osana. Käesoleva direktiivi jõustumise tulemusel on vaja tagada sidusus kõnealuste koostalitlusvõime tehniliste kirjelduste ja komisjoni poolt vastuvõetavate hoolduse eest vastutava üksuse sertifitseerimisnõuete vahel. Komisjon saavutab selle, muutes vajaduse korral asjakohaseid koostalitlusvõime tehnilisi kirjeldusi raudteede koostalitlusvõime direktiivis ettenähtud menetlust kasutades.

(11)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt ühenduse raudteede ohutuse edasist arendamist ja parandamist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning meetme ulatuse tõttu on seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid vastavalt asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttele. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(12)

Direktiivi 2004/49/EÜ rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (7).

(13)

Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus vaadata läbi ja kohandada direktiivi 2004/49/EÜ lisasid, võtta vastu ja vaadata läbi ühised ohutusmeetodid ja ühised ohutuseesmärgid ning luua hooldussertifitseerimissüsteem. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta direktiivi 2004/49/EÜ vähemolulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda uute vähemoluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(14)

Liikmesriik, kellel ei ole raudteesüsteemi ja kes ei kavatse seda lähemas tulevikus omada, kannaks ebaproportsionaalset ja tarbetut kohustust, kui ta peaks käesoleva direktiivi üle võtma ja rakendama. Seetõttu tuleks selline liikmesriik vabastada, seni kuni tal raudteesüsteem puudub, käesoleva direktiivi ülevõtmise ja rakendamise kohustusest.

(15)

Kooskõlas paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (8) punktiga 34 julgustatakse liikmesriike koostama nende endi jaoks ja ühenduse huvides vastavustabeleid, kus on võimalikult suures ulatuses välja toodud vastavus käesoleva direktiivi ja ülevõtmismeetmete vahel, ning tegema need üldsusele kättesaadavaks.

(16)

Direktiivi 2004/49/EÜ tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Muudatused

Direktiivi 2004/49/EÜ muudetakse järgmiselt.

1)

Artikli 2 lõikesse 2 lisatakse järgmised punktid:

„d)

riigi raudteevõrgustikus kasutatavad ajaloolise väärtusega sõidukid, kui need vastavad siseriiklikele ohutuseeskirjadele ja korrale, pidades silmas selliste sõidukite ohutu liikluse tagamist;

e)

ajaloolise väärtusega raudteed, muuseumiraudteed ja turistidele mõeldud raudteed, mida kasutatakse oma raudteevõrgustikus, sh töökojad, sõidukid ja töötajad.”

2)

Artiklisse 3 lisatakse järgmised punktid:

„s)

„valdaja” – isik või üksus, kes sõiduki omanikuna või sõiduki kasutusõigust omades kasutab sõidukit transpordivahendina ning on registreeritud valdajana Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiivi 2008/57/EÜ ühenduse raudteesüsteemi koostalitlusvõime kohta (uuesti sõnastatud) (9) (edaspidi „raudteede koostalitlusvõime direktiiv”) artiklis 33 sätestatud riiklikus raudteeveeremi registris;

t)

„hoolduse eest vastutav üksus” – sõiduki hoolduse eest vastutav üksus, kes on sellisena registreeritud riiklikus raudteeveeremi registris;

u)

„sõiduk” – raudteeliinidel oma ratastel sõitmiseks sobiv raudteesõiduk kas veduriga või ilma. Sõiduk koosneb ühest või mitmest struktuurilisest ja funktsionaalsest allsüsteemist või selliste allsüsteemide osadest.

3)

Artikli 4 lõike 4 mõiste „vagunipidaja” asendatakse mõistega „valdaja”.

4)

Artikli 5 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Enne 30. aprilli 2009 vaadatakse I lisa läbi, eelkõige selleks, et lisada ühiste ohutusnäitajate ühised määratlused ja õnnetusjuhtumite maksumuse arvestamise ühised meetodid. Kõnealune meede, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 27 lõikes 2a osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

5)

Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Esimese komplekti ühiseid ohutusmeetodeid, mis hõlmavad vähemalt lõike 3 punktis a kirjeldatud meetodeid, võtab komisjon vastu enne 30. aprilli 2008. Need avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Teise komplekti ühiseid ohutusmeetodeid, mis hõlmavad lõikes 3 kirjeldatud ülejäänud meetodeid, võtab komisjon vastu enne 30. aprilli 2010. Need avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 27 lõikes 2a osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”;

b)

lõike 3 punkt c asendatakse järgmisega:

„c)

kuivõrd need pole veel reguleeritud koostalitlusvõime tehniliste kirjeldustega, meetodid, mis võimaldavad kontrollida, et raudteesüsteemide struktuurilisi allsüsteeme käitatakse ja hallatakse kooskõlas asjakohaste põhinõuetega.”;

c)

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Ühised ohutusmeetodid vaadatakse läbi korrapäraste ajavahemike tagant, võttes arvesse nende rakendamisel saadud kogemusi, raudteeohutuse üldist arengut ja liikmesriikide artikli 4 lõikes 1 sätestatud kohustusi. Kõnealune meede, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 27 lõikes 2a osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

6)

Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 3 esimene ja teine lõik asendatakse järgmisega:

„3.   Ühiste ohutuseesmärkide esimese komplekti eelnõu aluseks on liikmesriikides kehtivate eesmärkide ja ohutustaseme uuring ning sellega tagatakse, et raudteesüsteemi olemasolev ohutustase üheski liikmesriigis ei vähene. Komisjon võtab selle vastu enne 30. aprilli 2009 ja see avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Kõnealune meede, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 27 lõikes 2a osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Ühiste ohutuseesmärkide teise komplekti eelnõu aluseks võetakse ühiste ohutuseesmärkide esimesest komplektist ja selle rakendamisest saadud kogemused. See peegeldab eelisvaldkondi, kus ohutust tuleb täiendavalt parandada. Komisjon võtab selle vastu enne 30. aprilli 2011 ja see avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Kõnealune meede, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 27 lõikes 2a osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”;

b)

lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.   Ühised ohutuseesmärgid vaadatakse korrapäraselt läbi, võttes arvesse raudteeohutuse üldist arengut. Kõnealune meede, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 27 lõikes 2a osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

7)

Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Ohutussertifikaadi eesmärgiks on tõendada, et raudtee-ettevõtja on kehtestanud oma ohutuse juhtimissüsteemi ja on suuteline täitma koostalitlusvõime tehnilistes kirjeldustes ja muudes asjaomastes ühenduse õigusaktides ning siseriiklikes ohutuseeskirjades sätestatud nõudeid, et riske kontrollida ja osutada võrgustikus ohutut transporditeenust.”;

b)

lõike 2 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

sertifitseerimine, mis kinnitab raudtee-ettevõtja poolt asjaomases võrgustikus teenuse ohutuks osutamiseks vajalike erinõuete täitmiseks vastu võetud sätete aktsepteerimist. Need nõuded võivad hõlmata koostalitlusvõime tehniliste kirjelduste ja siseriiklike ohutuseeskirjade, sealhulgas võrgustiku kasutamise eeskirjade kohaldamist, personali sertifikaatide aktsepteerimist ning raudtee-ettevõtjate kasutatavate sõidukite kasutuselevõtmise lubamist. Sertifitseerimise aluseks on dokumendid, mille raudtee-ettevõtja esitab vastavalt IV lisale.”

8)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 14a

Sõiduki hooldamine

1.   Igale sõidukile määratakse enne selle kasutusele võtmist või raudteevõrgustikus kasutamist hoolduse eest vastutav üksus, mis registreeritakse riiklikus raudteeveeremi registris vastavalt raudteede koostalitlusvõime direktiivi artiklile 33.

2.   Hoolduse eest vastutavaks üksuseks võib olla raudtee-ettevõtja, raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või valdaja.

3.   Ilma et see piiraks artiklis 4 sätestatud raudtee-ettevõtjate ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate vastutust raudtee ohutu toimimise eest, tagab hoolduse eest vastutav üksus hooldussüsteemi kaudu, et sõidukid, mille hoolduse eest ta vastutab, on ohutus töökorras. Selleks tagab hoolduse eest vastutav üksus, et sõidukeid hooldatakse vastavalt:

a)

iga sõiduki hooldusdokumendile;

b)

kehtivatele nõuetele, sh hoolduseeskirjadele ja koostalitlusvõime tehniliste kirjelduste sätetele.

Hoolduse eest vastutav üksus teostab hooldust ise või kasutab selleks lepingulisi hooldustöökodasid.

4.   Kaubavagunite puhul sertifitseerib iga hoolduse eest vastutava üksuse asutus, mida on akrediteeritud või tunnustatud vastavalt lõikele 5, või siseriiklik ohutusasutus. Akrediteerimisprotsess põhineb sellistel sõltumatuse, pädevuse ja erapooletuse kriteeriumidel nagu asjaomased seeria EN 45000 Euroopa standardid. Tunnustamisprotsess põhineb samuti sõltumatuse, pädevuse ja erapooletuse kriteeriumidel.

Kui hoolduse eest vastutav üksus on raudtee-ettevõtja või raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja, kontrollib asjaomane siseriiklik ohutusasutus kooskõlas artiklis 10 või 11 osutatud menetlusega vastavust lõike 5 alusel vastuvõetavatele nõuetele ning seda vastavust kinnitatakse nendes menetlustes kirjeldatud sertifikaatidel.

5.   Hiljemalt 24. detsember 2010. võtab komisjon agentuuri soovituse alusel vastu meetme, millega luuakse kaubavagunite hoolduse eest vastutava üksuse sertifitseerimise süsteem. Selle süsteemi kohaselt väljastatud sertifikaadid kinnitavad vastavust lõikes 3 osutatud nõuetele.

Meede hõlmab nõudeid, mis puudutavad:

a)

üksuse poolt rajatud hooldussüsteemi;

b)

üksusele väljastatud sertifikaadi vormingut ja kehtivust;

c)

sertifikaatide väljastamise ning sertifitseerimissüsteemi toimimiseks vajalike kontrollimiste eest vastutava asutuse või asutuste akrediteerimise või tunnustamise kriteeriume;

d)

sertifitseerimissüsteemi kohaldamise kuupäeva, sh üheaastast üleminekuperioodi olemasolevate hoolduse eest vastutavate üksuste jaoks.

Kõnealune meede, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 27 lõikes 2a osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Hiljemalt 24. detsember 2018. vaatab komisjon agentuuri soovituse alusel selle meetme läbi, et hõlmata kõiki sõidukeid ning vajaduse korral ajakohastada kaubavagunitele kohaldatavat sertifitseerimissüsteemi.

6.   Lõike 5 kohaselt väljastatud sertifikaadid kehtivad kogu ühenduse territooriumil.

7.   Agentuur hindab lõike 5 alusel rakendatud sertifitseerimise protsessi ja esitab aruande komisjonile hiljemalt kolme aasta jooksul pärast asjakohase meetme jõustumist.

8.   Liikmesriigid võivad otsustada täita oma kohustust hoolduse eest vastutava üksuse kindlaksmääramisel ja sertifitseerimisel alternatiivsete meetmete kaudu järgmistel juhtudel:

a)

kolmandas riigis registreeritud ja kõnealuse riigi seaduste järgi hooldatavad sõidukid;

b)

sõidukid, mida kasutatakse raudteevõrgustikes või liinidel, mille rööpavahe erineb põhiraudteevõrgustiku omast ühenduse territooriumil, ja mille puhul lõikes 3 osutatud nõuete täitmist tagavad rahvusvahelised lepingud kolmandate riikidega;

c)

artikli 2 lõikes 2 määratletud sõidukid ning sõjaväevarustus ja eritransport, mis vajavad enne kasutamist siseriikliku ohutusasutuse ad hoc luba. Sellisel juhul lubatakse erandeid mitte kauemaks kui viieks aastaks.

Selliseid alternatiivseid meetmeid rakendatakse asjaomase siseriikliku ohutusasutuse lubatud erandite põhjal:

a)

kui registreeritakse sõidukeid vastavalt raudteede koostalitlusvõime direktiivi artiklile 33, niivõrd kui see puudutab hoolduse eest vastutava üksuse kindlaksmääramist;

b)

kui väljastatakse ohutussertifikaate ja ohutuslube raudtee-ettevõtjatele ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatele vastavalt käesoleva direktiivi artiklitele 10 ja 11, niivõrd kui see puudutab hoolduse eest vastutava üksuse kindlaksmääramist või sertifitseerimist.

Käesoleva direktiivi artiklis 18 osutatud iga-aastases ohutusaruandes tuleb sellised erandid välja tuua ning neid põhjendada. Kui ilmneb, et ühenduse raudteesüsteemis võetakse liigseid ohutusriske, teavitab agentuur sellest viivitamata komisjoni. Komisjon kontakteerub asjaomaste pooltega ja vajaduse korral nõuab, et liikmesriik tühistaks oma erandi.”

9)

Artikli 16 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

a)

punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

raudteesüsteemi moodustavate struktuuriliste allsüsteemide kasutuselevõtmise lubamine vastavalt raudteede koostalitlusvõime direktiivi artiklile 15 ning nende käitamise ja hooldamise kontrollimine vastavalt asjaomastele olulistele nõuetele;”;

b)

punkt b jäetakse välja;

c)

punkt g asendatakse järgmisega:

„g)

järelevalve selle üle, et sõidukid on nõuetekohaselt registreeritud riiklikus raudteeveeremi registris ning et selles sisalduv ohutusalane teave on korrektne ja ajakohane.”

10)

Artiklile 18 lisatakse järgmine punkt:

„e)

artikli 14a lõike 8 kohaselt tehtud erandid.”

11)

Artikkel 26 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 26

Lisade kohandamine

Lisasid kohandatakse vastavalt teaduse ja tehnika arengule. Kõnealune meede, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 27 lõikes 2a osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.”

12)

Artiklit 27 muudetakse järgmiselt:

a)

lisatakse järgmine lõige:

„2a.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.”;

b)

lõige 4 jäetakse välja.

13)

II lisa punkt 3 jäetakse välja.

Artikkel 2

Rakendamine ja ülevõtmine

1.   Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 24. detsember 2010. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Käesoleva direktiivi ülevõtmise ja rakendamise kohustust ei kohaldata Küprose Vabariigile ja Malta Vabariigile, kuni nende territooriumil puudub raudteesüsteem.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 16. detsember 2008

Euroopa Parlamendi nimel

H.-G. PÖTTERING

president

Nõukogu nimel

B. LE MAIRE

eesistuja

(1)  ELT C 256, 27.10.2007, lk 39.

(2)  Euroopa Parlamendi 29. novembri 2007. aasta arvamus (ELT C 297 E, 20.11.2008, lk 133), nõukogu 3. märtsi 2008. aasta ühine seisukoht (ELT C 122 E, 20.5.2008, lk 10) ja Euroopa Parlamendi 9. juuli 2008. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata). Nõukogu 1. detsembri 2008. aasta otsus.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/49/EÜ ühenduse raudteede ohutuse kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 95/18/EÜ raudteeettevõtjate litsentseerimise kohta ja direktiivi 2001/14/EÜ raudtee infrastruktuuri läbilaskevõime jaotamise ning raudtee infrastruktuuri kasutustasude kehtestamise ja ohutuse sertifitseerimise kohta (raudteede ohutuse direktiiv) (ELT L 164, 30.4.2004, lk 44). Parandus avaldatud: ELT L 220, 21.6.2004, lk 16.

(4)  EÜT L 235, 17.9.1996, lk 6.

(5)  EÜT L 110, 20.4.2001, lk 1.

(6)  ELT L 191, 18.7.2008, lk 1.

(7)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(8)  ELT C 321, 31.12.2003, lk 1.

(9)  ELT L 191, 18.7.2008, lk 1.”

23.12.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 345/68

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2008/112/EÜ,

16. detsember 2008,

millega muudetakse nõukogu direktiive 76/768/EMÜ, 88/378/EMÜ ja 1999/13/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2000/53/EÜ, 2002/96/EÜ ja 2004/42/EÜ, et kohandada neid määrusega (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95 ja artikli 175 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

olles konsulteerinud Regioonide Komiteega,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 1272/2008 (mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist) (3) nähakse ette ainete ja segude klassifitseerimise ja märgistamise ühtlustamine ühenduses. Nimetatud määrusega asendatakse nõukogu 27. juuni 1967. aasta direktiiv 67/548/EMÜ (ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta), (4) samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai 1999. aasta direktiiv 1999/45/EÜ (ohtlike preparaatide klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta) (5).

(2)

Määruse (EÜ) nr 1272/2008 puhul tuginetakse direktiividega 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ saadud kogemustele ning sellega võetakse kasutusele ainete ja segude klassifitseerimise ja märgistamise kriteeriumid, mis on ette nähtud rahvusvahelisel tasandil ÜRO struktuuri raames vastu võetud kemikaalide klassifitseerimise ja märgistamise globaalselt harmoneeritud süsteemis (Globally Harmonised System of Classification and Labelling of Chemicals – GHS).

(3)

Direktiivide 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ teatavad klassifitseerimist ja märgistamist käsitlevad sätted on võetud aluseks ka muude ühenduse õigusaktide, näiteks nõukogu 27. juuli 1976. aasta direktiivi 76/768/EMÜ (liikmesriikides kosmeetikatoodete kohta vastuvõetud õigusaktide ühtlustamise kohta), (6) nõukogu 3. mai 1988. aasta direktiivi 88/378/EMÜ (mänguasjade ohutust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta), (7) nõukogu 11. märtsi 1999. aasta direktiivi 1999/13/EÜ (teatavates toimingutes ja seadeldistes orgaaniliste lahustite kasutamise tulemusena tekkivate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste piiramise kohta), (8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. septembri 2000. aasta direktiivi 2000/53/EÜ (kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta), (9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta direktiivi 2002/96/EÜ (elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta) (10) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/42/EÜ (teatavates värvides, lakkides ja sõidukite taasviimistlustoodete orgaanilistes lahustites kasutamise tulemusena tekkivate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste piiramise kohta) (11) kohaldamisel.

(4)

GHSi kriteeriumide lisamine ühenduse õigusaktidesse toob kaasa uute ohuklasside ja -kategooriate kasutuselevõtu, mis vastavad direktiivides 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ette nähtud klassifitseerimis- ja märgistamiskorrale ainult osaliselt. Vanalt klassifitseerimis- ja märgistamissüsteemilt uuele ülemineku võimalike mõjude analüüs on viinud järelduseni, et kui kohandada direktiivide 76/768/EMÜ, 88/378/EMÜ, 2000/53/EÜ ja 2002/96/EÜ klassifitseerimiskriteeriumide viiteid uue, määrusega (EÜ) nr 1272/2008 kasutusele võetud süsteemiga, peaks vastavate õigusaktide reguleerimisala samaks jääma.

(5)

Samuti on vaja kohandada direktiivi 76/768/EMÜ, et võtta arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur ning muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ) (12) vastuvõtmist.

(6)

Seepärast on asjakohane ühtlustada direktiiv 1999/13/EÜ direktiiviga 67/548/EMÜ, milles on riskilause R40 asendatud kahe uue riskilausega R40 ja R68, et tagada korrektne üleminek määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud ohulausetele.

(7)

Direktiivides 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ esitatud klassifitseerimiskriteeriumidelt üleminek peaks olema täielikult lõppenud 1. juuniks 2015. Kosmeetikatoodete, mänguasjade, värvide, lakkide, sõidukite viimistlustoodete, sõidukite ning elektri- ja elektroonikaseadmete tootjad on tootjad, importijad või allkasutajad määruse (EÜ) nr 1272/2008 tähenduses, nagu seda on ettevõtjad, kelle tegevust hõlmab direktiiv 1999/13/EÜ. Neil kõigil tuleks võimaldada kujundada oma üleminekustrateegia käesoleva direktiivi alusel samas ajalises raamistikus nagu määruse (EÜ) nr 1272/2008 alusel.

(8)

Kooskõlas paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (13) punktiga 34 julgustatakse liikmesriike koostama nende endi jaoks ja ühenduse huvides vastavustabeleid, kus on võimalikult suures ulatuses välja toodud vastavus käesoleva direktiivi ja ülevõtmismeetmete vahel, ning tegema need üldsusele kättesaadavaks.

(9)

Seepärast tuleks direktiive 76/768/EMÜ, 88/378/EMÜ, 1999/13/EÜ, 2000/53/EÜ, 2002/96/EÜ ja 2004/42/EÜ vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 76/768/EMÜ muutmine

Direktiivi 76/768/EMÜ muudetakse järgmiselt:

1.

sõnad „valmistis” ja „valmistised” määruse (EÜ) nr 1907/2006 (30. detsembri 2006. aasta redaktsioonis) artikli 3 punkti 2 tähenduses asendatakse kogu tekstis vastavalt sõnaga „segu” või „segud” vastavas käändes;

2.

artikli 4a lõike 1 punkt d asendatakse järgmisega:

„d)

viia oma territooriumil läbi koostisainete või koostisainete kombinatsioonide puhul loomkatseid selleks, et vastata käesoleva direktiivi nõuetele, hiljemalt kuupäeval, mil need katsed peavad olema asendatud ühe või enama komisjoni 30. mai 2008. aasta määruses (EÜ) nr 440/2008 (millega kehtestatakse katsemeetodid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH)) (14) või käesoleva direktiivi IX lisas loetletud valideeritud meetodiga;

3.

alates 1. detsembrist 2010 asendatakse artikkel 4b järgmisega:

„Artikkel 4b

Kosmeetikatoodetes on keelatud kasutada aineid, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1272/2008 (mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist) (15) VI lisa 3. osa alusel klassifitseeritud 1 A, 1B ja 2. kategooria kantserogeenseks, sugurakkudele mutageenseks või reproduktiivtoksiliseks aineks. Selleks võtab komisjon vastu vajalikud meetmed vastavalt artikli 10 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele. 2. kategooriasse klassifitseeritud ainet võib kosmeetikatoodetes kasutada juhul, kui tarbijaohutuse komitee on ainet hinnanud ning kiitnud heaks selle kosmeetikatoodetes kasutamiseks.

4.

alates 1. detsembrist 2010 asendatakse artikli 7a lõike 1 punkti h teise lõigu viimane lause järgmisega:

„Punkti a alusel üldkasutatavaks tehtavad kvantitatiivsed andmed esitatakse ainult ainete kohta, mis vastavad määruse (EÜ) nr 1272/2008 I lisa mis tahes järgmiste ohuklasside või -kategooriate kriteeriumidele:

a)

ohuklassid 2.1–2.4, 2.6 ja 2.7, 2.8 A ja B tüüp, 2.9, 2.10, 2.12, 2.13 1. ja 2. kategooria, 2.14 1. ja 2. kategooria, 2.15 A–F tüüp;

b)

ohuklassid 3.1–3.6, 3.7 (kahjulik toime suguvõimele ja viljakusele või arengule), 3.8 (muu kui narkootiline toime), 3.9 ja 3.10;

c)

ohuklass 4.1;

d)

ohuklass 5.1.”;

5.

IX lisa esimene lause asendatakse järgmisega:

„Käesolevas lisas on loetletud teadusuuringute ühiskeskuse koosseisu kuuluva Euroopa Alternatiivsete Meetodite Valideerimise Keskuse (ECVAM) poolt kinnitatud alternatiivmeetodid, mis vastavad käesoleva direktiivi nõuetele ja mis ei ole loetletud määruses (EÜ) nr 440/2008.”.

Artikkel 2

Direktiivi 88/378/EMÜ muutmine

Direktiivi 88/378/EMÜ muudetakse järgmiselt:

1.

sõnad „valmistis” ja „valmistised” määruse (EÜ) nr 1907/2006 (30. detsembri 2006. aasta redaktsioonis) artikli 3 punkti 2 tähenduses asendatakse kogu tekstis vastavalt sõnaga „segu” või „segud” vastavas käändes;

2.

alates 1. detsembrist 2010 asendatakse II lisa II osa 2. jaotise punkt b järgmisega:

„b)

Mänguasjad ei või sisaldada aineid ega segusid, mis võivad süttida mittesüttivate lenduvate komponentide lendumisel, kui need mänguasjad sisaldavad oma toimimiseks (eriti materjalid ja seadmed keemiakatseteks, mudeli kokkupanekuks, plasti või keraamika vormimiseks, emailimiseks, fotograafiaks või samalaadseteks tegevusteks) segusid, mis on ohtlikud direktiivi 67/548/EMÜ tähenduses, või aineid, mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1272/2008 (mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist) (16) I lisa mis tahes järgmiste ohuklasside või -kategooriate kriteeriumidele:

i)

ohuklassid 2.1–2.4, 2.6 ja 2.7, 2.8 A ja B tüüp, 2.9, 2.10, 2.12, 2.13 1. ja 2. kategooria, 2.14 1. ja 2. kategooria, 2.15 A–F tüüp;

ii)

ohuklassid 3.1–3.6, 3.7 (kahjulik toime suguvõimele ja viljakusele või arengule), 3.8 (muu kui narkootiline toime), 3.9 ja 3.10;

iii)

ohuklass 4.1;

iv)

ohuklass 5,1.

3.

alates 1. juunist 2015 asendatakse II lisa II osa 2. jaotise punkt b järgmisega:

„b)

Mänguasjad ei või sisaldada aineid ega segusid, mis võivad süttida mittesüttivate lenduvate komponentide lendumisel, kui need mänguasjad sisaldavad oma toimimiseks (eriti materjalid ja seadmed keemiakatseteks, mudeli kokkupanekuks, plasti või keraamika vormimiseks, emailimiseks, fotograafiaks või samalaadseteks tegevusteks) aineid või segusid, mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1272/2008 (mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist) (17) I lisa mis tahes järgmiste ohuklasside või -kategooriate kriteeriumidele:

i)

ohuklassid 2.1–2.4, 2.6 ja 2.7, 2.8 A ja B tüüp, 2.9, 2.10, 2.12, 2.13 1. ja 2. kategooria, 2.14 1. ja 2. kategooria, 2.15 A–F tüüp;

ii)

ohuklassid 3.1–3.6, 3.7 (kahjulik toime suguvõimele ja viljakusele või arengule), 3.8 (muu kui narkootiline toime), 3.9 ja 3.10;

iii)

ohuklass 4.1;

iv)

ohuklass 5.1.

4.

alates 1. detsembrist 2010 asendatakse II lisa II osa 3. jaotise punkti 3 esimene lõik järgmisega:

„3.

Mänguasjad ei või sisaldada segusid, mis on ohtlikud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai 1999. aasta direktiivi 1999/45/EÜ ohtlike preparaatide klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (18) tähenduses, ega aineid, mis vastavad määruse (EÜ) nr 1272/2008 I lisa mis tahes järgmiste ohuklasside või -kategooriate kriteeriumidele:

a)

ohuklassid 2.1–2.4, 2.6 ja 2.7, 2.8 A ja B tüüp, 2.9, 2.10, 2.12, 2.13 1. ja 2. kategooria, 2.14 1. ja 2. kategooria, 2.15 A–F tüüp;

b)

ohuklassid 3.1–3.6, 3.7 (kahjulik toime suguvõimele ja viljakusele või arengule), 3.8 (muu kui narkootiline toime), 3.9 ja 3.10;

c)

ohuklass 4.1;

d)

ohuklass 5.1,

kogustes, mis võivad kahjustada neid kasutavate laste tervist. Igal juhul on rangelt keelatud lisada mänguasjale selliseid aineid või segusid, kui need on ette nähtud mänguasja kasutamisel sellistena kasutamiseks.

5.

alates 1. juunist 2015 asendatakse II lisa II osa 3. jaotise punkti 3 esimene lõik järgmisega:

„3.

Mänguasjad ei või sisaldada aineid ega segusid, mis vastavad määruse (EÜ) nr 1272/2008 I lisa mis tahes järgmiste ohuklasside või -kategooriate kriteeriumidele:

a)

ohuklassid 2.1–2.4, 2.6 ja 2.7, 2.8 A ja B tüüp, 2.9, 2.10, 2.12, 2.13 1. ja 2. kategooria, 2.14 1. ja 2. kategooria, 2.15 A–F tüüp;

b)

ohuklassid 3.1–3.6, 3.7 (kahjulik toime suguvõimele ja viljakusele või arengule), 3.8 (muu kui narkootiline toime), 3.9 ja 3.10;

c)

ohuklass 4.1;

d)

ohuklass 5.1,

kogustes, mis võivad kahjustada neid kasutavate laste tervist. Igal juhul on rangelt keelatud lisada mänguasjale selliseid aineid või segusid, kui need on ette nähtud mänguasja kasutamisel sellistena kasutamiseks.”;

6.

alates 1. detsembrist 2010 asendatakse IV lisa 4. jaotise pealkiri ja punkt a järgmisega:

„4.   Mänguasjad, mis sisaldavad ohtlikke aineid või segusid. Keemilised mänguasjad

a)

Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1272/2008 sätete kohaldamist, peavad selliste mänguasjade kasutusjuhised, mis sisaldavad ohtlikke segusid või aineid, mis vastavad määruse (EÜ) nr 1272/2008 I lisa mis tahes järgmiste ohuklasside või -kategooriate kriteeriumidele:

i)

ohuklassid 2.1–2.4, 2.6 ja 2.7, 2.8 A ja B tüüp, 2.9, 2.10, 2.12, 2.13 1. ja 2. kategooria, 2.14 1. ja 2. kategooria, 2.15 A–F tüüp;

ii)

ohuklassid 3.1–3.6, 3.7 (kahjulik toime suguvõimele ja viljakusele või arengule), 3.8 (muu kui narkootiline toime), 3.9 ja 3.10;

iii)

ohuklass 4.1;

iv)

ohuklass 5.1,

sisaldama hoiatust nende ainete või segude ohtliku iseloomu kohta ja nendes tuleb ära näidata ohutusnõuded, mida kasutaja peab täitma, et vältida neist tulenevat ohtu, mis täpsustatakse vastavalt mänguasja laadile. Seda liiki mänguasjade kasutamisest tulenevate raskete õnnetuste korral antav esmaabi peab samuti olema ära näidatud. Samuti tuleb nimetada, et selliseid mänguasju tuleb hoida väikelastele kättesaamatus kohas.”;

7.

alates 1. juunist 2015 asendatakse IV lisa 4. jaotise pealkiri ja punkt a järgmisega:

„4.   Mänguasjad, mis sisaldavad ohtlikke aineid või segusid. Keemilised mänguasjad

a)

Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1272/2008 sätete kohaldamist, peavad selliste mänguasjade kasutusjuhised, mis sisaldavad aineid või segusid, mis vastavad kõnealuse määruse I lisa mis tahes järgmiste ohuklasside või -kategooriate kriteeriumidele:

i)

ohuklassid 2.1–2.4, 2.6 ja 2.7, 2.8 A ja B tüüp, 2.9, 2.10, 2.12, 2.13 1. ja 2. kategooria, 2.14 1. ja 2. kategooria, 2.15 A–F tüüp;

ii)

ohuklassid 3.1–3.6, 3.7 (kahjulik toime suguvõimele ja viljakusele või arengule), 3.8 (muu kui narkootiline toime), 3.9 ja 3.10;

iii)

ohuklass 4.1;

iv)

ohuklass 5.1,

sisaldama hoiatust nende ainete või segude ohtliku iseloomu kohta ja nendes tuleb ära näidata ohutusnõuded, mida kasutaja peab täitma, et vältida neist tulenevat ohtu, mis täpsustatakse vastavalt mänguasja laadile. Seda liiki mänguasjade kasutamisest tulenevate raskete õnnetuste korral antav esmaabi peab samuti olema ära näidatud. Samuti tuleb nimetada, et selliseid mänguasju tuleb hoida väikelastele kättesaamatus kohas.”

Artikkel 3

Direktiivi 1999/13/EÜ muutmine

Direktiivi 1999/13/EÜ muudetakse järgmiselt:

1.

sõnad „valmistis” ja „valmistised” määruse (EÜ) nr 1907/2006 (30. detsembri 2006. aasta redaktsioonis) artikli 3 punkti 2 tähenduses asendatakse kogu tekstis vastavalt sõnaga „segu” või „segud” vastavas käändes;

2.

artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

a)

alates 1. detsembrist 2010 asendatakse lõige 6 järgmisega:

„6.   Ained või segud, mida nende LOÜ-sisalduse tõttu klassifitseeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1272/2008 (mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist) (19) kohaselt kantserogeenseks, mutageenseks või reproduktiivtoksiliseks aineks ning mis kannavad või peavad kandma ohulauseid H340, H350, H350i, H360D või H360F või riskilauseid R45, R46, R49, R60 või R61, asendatakse võimalikult kiiresti vähem kahjulike ainete ja segudega, võttes arvesse olemasolevaid võimalusi ja artikli 7 lõikes 1 osutatud juhiseid.

b)

alates 1. juunist 2015 asendatakse lõige 6 järgmisega:

„6.   Ained või segud, mida nende LOÜ-sisalduse tõttu klassifitseeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1272/2008 (mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist) (20) kohaselt kantserogeenseks, mutageenseks või reproduktiivtoksiliseks aineks ning mis kannavad või peavad kandma ohulauseid H340, H350, H350i, H360D või H360F, asendatakse võimalikult kiiresti vähem kahjulike ainete ja segudega, võttes arvesse olemasolevaid võimalusi ja artikli 7 lõikes 1 nimetatud juhiseid.

c)

lõiget 8 muudetakse järgmiselt:

i)

sõnad „hoiatusväljendiga R40” asendatakse „riskilausega R40 või R68”;

ii)

sõnad „märgistuse R40” asendatakse sõnadega „märgistuse R40 või R68”;

iii)

alates 1. juunist 2015 asendatakse sõnad „riskilausega R40 või R68” sõnadega „ohulausega H341 või H351”;

iv)

alates 1. juunist 2015 asendatakse sõnad „märgistuse R40 või R68” sõnadega „ohulause H341 või H351”;

d)

alates 1. juunist 2015 asendatakse lõikes 9 sõna „hoiatusväljendeid” sõnaga „ohulauseid”;

e)

lõiget 13 muudetakse järgmiselt:

i)

sõnad „märgistust R40, R60 või R61” asendatakse sõnadega „riskilauseid R40, R68, R60 või R61”;

ii)

alates 1. juunist 2015 asendatakse sõnad „riskilauseid R40, R68, R60 või R61” sõnadega „ohulauseid H341, H351, H360F või H360D”.

Artikkel 4

Direktiivi 2000/53/EÜ muutmine

Alates 1. detsembrist 2010 asendatakse direktiivi 2000/53/EÜ artikli 2 punkt 11 järgmisega:

„11.

„ohtlik aine” – mis tahes aine, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1272/2008 (mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist) (21) I lisa mis tahes järgmiste ohuklasside või -kategooriate kriteeriumidele:

a)

ohuklassid 2.1–2.4, 2.6 ja 2.7, 2.8 A ja B tüüp, 2.9, 2.10, 2.12, 2.13 1. ja 2. kategooria, 2.14 1. ja 2. kategooria, 2.15 A–F tüüp;

b)

ohuklassid 3.1–3.6, 3.7 (kahjulik toime suguvõimele ja viljakusele või arengule), 3.8 (muu kui narkootiline toime), 3.9 ja 3.10;

c)

ohuklass 4.1;

d)

ohuklass 5.1.

Artikkel 5

Direktiivi 2002/96/EÜ muutmine

Direktiivi 2002/96/EÜ muudetakse järgmiselt:

1.

sõnad „valmistis” ja „valmistised” Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 (30. detsembri 2006. aasta redaktsioonis) artikli 3 punkti 2 tähenduses asendatakse kogu tekstis vastavalt sõnaga „segu” või „segud” vastavas käändes;

2.

alates 1. detsembrist 2010 asendatakse artikli 3 punkt l järgmisega:

„l)

„ohtlik aine või segu” – kõik segud, mida tuleb pidada ohtlikuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai 1999. aasta direktiivi 1999/45/EÜ (ohtlike preparaatide klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta) (22) tähenduses, või kõik ained, mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1272/2008 (mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist) (23) I lisa mis tahes järgmiste ohuklasside või -kategooriate kriteeriumidele:

i)

ohuklassid 2.1–2.4, 2.6 ja 2.7, 2.8 A ja B tüüp, 2.9, 2.10, 2.12, 2.13 1. ja 2. kategooria, 2.14 1. ja 2. kategooria, 2.15 A–F tüüp;

ii)

ohuklassid 3.1–3.6, 3.7 (kahjulik toime suguvõimele ja viljakusele või arengule), 3.8 (muu kui narkootiline toime), 3.9 ja 3.10;

iii)

ohuklass 4.1;

iv)

ohuklass 5.1.

3.

alates 1. juunist 2015 asendatakse artikli 3 punkt l järgmisega:

„l)

„ohtlik aine või segu” – kõik ained või segud, mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1272/2008 (mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist) (24) I lisa mis tahes järgmiste ohuklasside või -kategooriate kriteeriumidele:

i)

ohuklassid 2.1–2.4, 2.6 ja 2.7, 2.8 A ja B tüüp, 2.9, 2.10, 2.12, 2.13 1. ja 2. kategooria, 2.14 1. ja 2. kategooria, 2.15 A–F tüüp;

ii)

ohuklassid 3.1–3.6, 3.7 (kahjulik toime suguvõimele ja viljakusele või arengule), 3.8 (muu kui narkootiline toime), 3.9 ja 3.10;

iii)

ohuklass 4.1;

iv)

ohuklass 5.1;

4.

II lisa 1. jaos asendatakse kolmeteistkümnes taane järgmisega:

„—

tulekindlaid keraamilisi kiude sisaldavad komponendid määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osas esitatud kirjelduse kohaselt;”.

Artikkel 6

Direktiivi 2004/42/EÜ muutmine

Direktiivi 2004/42/EÜ artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

a)

lõikes 3 asendatakse sõna „preparaadid” sõnaga „segud”;

b)

lõikes 8 asendatakse sõna „preparaat” sõnaga „segu”.

Artikkel 7

Ülevõtmine

1.   Liikmesriigid võtavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid vastu ja avaldavad need hiljemalt 1. aprilliks 2010. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile.

Nad kohaldavad kõnealuseid sätteid alates 1. juunist 2010.

Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 8

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 9

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 16. detsember 2008

Euroopa Parlamendi nimel

president

H.-G. PÖTTERING

Nõukogu nimel

president

B. LE MAIRE

(1)  ELT C 120, 16.5.2008, lk 50.

(2)  Euroopa Parlamendi 3. septembri 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 28. novembri 2008. aasta otsus.

(3)  ELT L 353, 31.12.2008, lk 1.

(4)  EÜT 196, 16.8.1967, lk 1.

(5)  EÜT L 200, 30.7.1999, lk 1.

(6)  EÜT L 262, 27.9.1976, lk 169.

(7)  EÜT L 187, 16.7.1988, lk 1.

(8)  EÜT L 85, 29.3.1999, lk 1.

(9)  EÜT L 269, 21.10.2000, lk 34.

(10)  ELT L 37, 13.2.2003, lk 24.

(11)  ELT L 143, 30.4.2004, lk 87.

(12)  ELT L 396, 30.12.2006, lk 1. Parandatud väljaandes ELT L 136, 29.5.2007, lk 3.

(13)  ELT C 321, 31.12.2003, lk 1.

(14)  ELT L 142, 31.5.2008, lk 1.”;

(15)  ELT L 353, 31.12.2008, lk 1.”;

(16)  ELT L 353, 31.12.2008, lk 1.”;

(17)  ELT L 353, 31.12.2008, lk 1.”;

(18)  EÜT L 200, 30.7.1999, lk 1.”;

(19)  ELT L 353, 31.12.2008, lk 1.”;

(20)  ELT L 353, 31.12.2008, lk 1.”;

(21)  ELT L 353, 31.12.2008, lk 1.”.

(22)  EÜT L 200, 30.7.1999, lk 1.

(23)  ELT L 353, 31.12.2008, lk 1.”;

(24)  ELT L 353, 31.12.2008, lk 1.”;

23.12.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 345/75

NÕUKOGU DIREKTIIV 2008/114/EÜ,

8. detsember 2008,

Euroopa elutähtsate infrastruktuuride identifitseerimise ja määramise ning nende kaitse parandamise vajaduse hindamise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 308,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1),

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

2004. aasta juunis kokku tulnud Euroopa Ülemkogu palus ette valmistada üldise strateegia elutähtsate infrastruktuuride kaitseks. Vastusena sellele võttis komisjon 20. oktoobril 2004 vastu teatise „Kriitilise infrastruktuuri kaitse terrorismivastases võitluses”, milles esitati soovitused selle kohta, kuidas tõhustada elutähtsate infrastruktuuridega seotud terrorirünnakute ennetamist, nendeks valmisolekut ja nendele reageerimist Euroopas.

(2)

Komisjon võttis 17. novembril 2005 vastu rohelise raamatu Euroopa esmatähtsa infrastruktuuri kaitse programmi kohta, milles kirjeldati poliitilisi valikuid kõnealuse programmi ja elutähtsate infrastruktuuride hoiatusinfovõrgu loomiseks. Rohelisele raamatule saadetud vastused rõhutasid elutähtsate infrastruktuuride kaitsega seoses ühenduse raamistiku lisandväärtust. Vastuste alusel tõdeti vajadust tõsta Euroopas elutähtsate infrastruktuuride kaitsevõimet ja aidata vähendada elutähtsate infrastruktuuride haavatavust. Lisaks sellele rõhutati subsidiaarsuse, proportsionaalsuse ja täiendavuse võtmetähtsusega põhimõtete ning sidusrühmadega peetava dialoogi tähtsust.

(3)

2005. aasta detsembris kokku tulnud justiits- ja siseküsimuste nõukogu kutsus komisjoni üles esitama Euroopa elutähtsate infrastruktuuride kaitse programmi ettepaneku ning otsustas, et kõnealuse programmi aluseks peaks olema kõiki ohte käsitlev lähenemisviis, kus suurimaks ohuallikaks oleks terrorism. Kõnealuse lähenemisviisi puhul tuleks elutähtsate infrastruktuuride kaitsmisel arvestada nii inimtegevusest tingitud ja tehnoloogilisi ohte kui ka loodusõnnetusi, kuid terrorismi tuleks käsitleda esmase ohuallikana.

(4)

Nõukogu võttis 2007. aasta aprillis vastu järeldused elutähtsate infrastruktuuride kaitse Euroopa programmi kohta, milles ta kordas taas, et liikmesriikidel lasub lõplik vastutus elutähtsate infrastruktuuride kaitsmise korraldamise eest oma territooriumil, tervitades samas komisjoni jõupingutusi Euroopa menetluse väljatöötamisel Euroopa elutähtsate infrastruktuuride identifitseerimiseks ja määramiseks ning nende kaitse parandamise vajaduse hindamiseks.

(5)

Käesolev direktiiv on Euroopa elutähtsate infrastruktuuride identifitseerimiseks ja määramiseks ning nende kaitse parandamise vajaduse hindamiseks võetud järkjärgulise lähenemisviisi esimeseks sammuks. Käesolev direktiiv keskendub praegusel kujul energeetika ja transpordi valdkonnale ning see tuleks vaadata läbi, et hinnata selle mõju ja vajadust lisada selle reguleerimisalasse teisi valdkondi, muu hulgas info- ja sidetehnoloogia valdkond.

(6)

Esmane ja lõplik vastutus Euroopa esmatähtsate infrastruktuuride kaitsmise eest lasub liikmesriikidel ja selliste infrastruktuuride omanikel/haldajatel.

(7)

Ühenduses on teatav arv elutähtsaid infrastruktuure, mille kahjustada saamisel või hävimisel oleks olulised piiriülesed mõjud. Need võivad hõlmata valdkondadevahelisi piiriüleseid mõjusid, mis tulenevad omavahel seotud infrastruktuuride vastastikustest mõjudest. Sellised Euroopa elutähtsad infrastruktuurid tuleks identifitseerida ja määrata ühise menetluse alusel. Selliste infrastruktuuride turvanõudeid tuleks hinnata ühise miinimumstandardi alusel. Elutähtsate infrastruktuuride kaitset käsitlevad liikmesriikide vahelised kahepoolsed koostöökavad moodustavad piiriüleste elutähtsate infrastruktuuridega tegelemisel hästitoimiva ja tõhusa vahendi. Euroopa elutähtsate infrastruktuuride kaitse programm peaks rajanema sellisel koostööl. Teave, mis käsitleb konkreetse infrastruktuuri määramist Euroopa elutähtsaks infrastruktuuriks, tuleks salastada asjakohasel tasemel vastavalt kehtivatele ühenduse ja liikmesriikide õigusaktidele.

(8)

Kuna erinevates valdkondades omatakse erinevaid elutähtsate infrastruktuuride kaitse alaseid kogemusi, oskusi ja nõudeid, tuleks elutähtsate infrastruktuuride kaitse alase ühenduse lähenemisviisi väljatöötamisel ja rakendamisel arvesse võtta valdkondade iseärasusi ja olemasolevaid valdkondlikke meetmeid, sealhulgas ühenduse, riiklikul või piirkondlikul tasandil juba olemasolevaid meetmeid ning võimalusel ka elutähtsate infrastruktuuride omanike/haldajate vahel juba sõlmitud piiriüleseid vastastikuse abi kokkuleppeid. Arvestades erasektori märkimisväärset osalemist riskijärelevalves ja -juhtimises, äritegevuse järjepidevuse kavandamises ja katastroofijärgses taastamistöös, on vaja ühenduse lähenemisviisi abil julgustada täielikku erasektori osalemist.

(9)

Energeetikasektori ja eelkõige elektrienergia tootmise ja ülekandmise meetodite osas (seoses elektrienergia tarnimisega) on kokku lepitud, et kui seda peetakse asjakohaseks, võib elektrienergia tootmine hõlmata tuumaelektrijaamade elektrienergia ülekandmisega seotud osi, kuid jätta välja konkreetselt tuumaenergiaalased elemendid, mille kohta kehtivad vastavad tuumaenergiaalased õigusaktid, sealhulgas aluslepingud ja ühenduse õigus.

(10)

Käesoleva direktiiviga täiendatakse ühenduse tasandil ja liikmesriikides juba olemasolevaid valdkondlikke meetmeid. Kui ühenduse mehhanismid on juba paigas, tuleks nende kasutamist jätkata ning need aitavad kaasa käesoleva direktiivi üldisele rakendamisele. Vältida tuleks erinevate õigusaktide või sätete dubleerimist või vastuolu.

(11)

Haldaja turvalisuse tagamise kava või samaväärsed meetmed, mis hõlmavad oluliste varade identifitseerimist, riskihindamist, vastumeetmete ja menetluste kindlaksmääramist, valikut ja tähtsusjärjestust, peaks olema kehtestatud igas Euroopa elutähtsaks infrastruktuuriks määratud infrastruktuuris. Tarbetu topelttöö ärahoidmiseks peaks iga liikmesriik kõigepealt hindama, kas Euroopa elutähtsaks infrastruktuuriks määratud infrastruktuuri omanikel/haldajatel on vastav haldaja turvalisuse tagamise kava või samalaadsed meetmed. Kui sellist kava ei ole, peaks iga liikmesriik astuma vajalikke samme, et tagada asjakohaste meetmete võtmine. Iga liikmesriik otsustab ise, milline on kõige sobivam meetmete vorm haldaja turvalisuse tagamise kava kehtestamiseks.

(12)

Meetmeid, põhimõtteid ja juhiseid, sealhulgas ühenduse meetmeid ning kahepoolseid ja/või mitmepoolseid koostöökavu, milles on ette nähtud haldaja turvalisuse tagamise kavaga sarnane või võrdväärne kava või milles on ette nähtud turvalisuse kontaktametnik või võrdväärne ametnik, tuleks lugeda käesolevas direktiivis vastavalt haldaja turvalisuse tagamise kava või turvalisuse kontaktametnikuga seoses esitatud nõudeid rahuldavaks.

(13)

Igas Euroopa elutähtsaks infrastruktuuriks määratud infrastruktuuris tuleks määrata turvalisuse kontaktametnik, et lihtsustada koostööd ja teabevahetust asjaomaste elutähtsate infrastruktuuride kaitsega tegelevate siseriiklike ametiasutustega. Tarbetu topelttöö ärahoidmiseks peaks iga liikmesriik kõigepealt hindama, kas Euroopa elutähtsaks infrastruktuuriks määratud infrastruktuuri omanikel/haldajatel on juba turvalisuse kontaktametnik või võrdväärne ametnik. Kui sellist ametnikku ei ole, peaks iga liikmesriik astuma vajalikke samme, et tagada asjakohaste meetmete võtmine. Iga liikmesriik otsustab ise, milline on kõige sobivam meetmete vorm turvalisuse kontaktametniku määramiseks.

(14)

Riskide, ohtude ja haavatavuse tõhus identifitseerimine erinevates valdkondades nõuab teabevahetust nii Euroopa elutähtsate infrastruktuuride omanike/haldajate ja liikmesriikide kui ka liikmesriikide ja komisjoni vahel. Iga liikmesriik peaks koguma teavet oma territooriumil asuvate Euroopa elutähtsate infrastruktuuride kohta. Komisjon peaks saama liikmesriikidelt üldist teavet riskide, ohtude ja haavatavuse kohta valdkondades, kus on identifitseeritud Euroopa elutähtsad infrastruktuurid, sealhulgas võimalusel Euroopa elutähtsates infrastruktuurides võimalike paranduste ja valdkondadevaheliste sõltuvuste kohta, mille alusel komisjon võiks vajadusel välja töötada konkreetsed ettepanekud Euroopa elutähtsate infrastruktuuride kaitse parandamiseks.

(15)

Euroopa elutähtsate infrastruktuuride kaitse parandamise lihtsustamise eesmärgil võib infrastruktuuride varasid ähvardavate riskide, ohtude ja haavatavuse identifitseerimiseks ja liigitamiseks välja töötada ühtse metoodika.

(16)

Euroopa elutähtsate infrastruktuuride omanikele/haldajatele tuleks eelkõige asjaomaste liikmesriikide ametiasutuste kaudu võimaldada juurdepääs elutähtsate infrastruktuuride kaitsega seotud headele tavadele ja metoodikale.

(17)

Euroopa elutähtsate infrastruktuuride tõhus kaitse eeldab teabevahetust, kooskõlastamist ja koostööd siseriiklikul ja ühenduse tasandil. See on kõige paremini saavutatav, kui igas liikmesriigis määratakse Euroopa elutähtsate infrastruktuuride kaitse kontaktpunktid, kes peaksid kooskõlastama Euroopa elutähtsate infrastruktuuride kaitsega seotud küsimusi nii riigisiseselt kui ka liikmesriikide ja komisjoniga.

(18)

Euroopa elutähtsate infrastruktuuride kaitsega seotud toimingute kavandamiseks valdkondades, mis nõuavad teataval tasemel konfidentsiaalsust, on kohane tagada, et käesoleva direktiivi raames toimuks sidus ja turvaline teabevahetus. Elutähtsate infrastruktuuride varasid käsitlevate konkreetsete andmete puhul, mida võidakse kasutada elutähtsate infrastruktuuride rajatistele vastuvõetamatute tagajärgede kavandamiseks ja teostamiseks, on oluline järgida kohaldatava siseriikliku õiguse või Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele) (3) kohaseid konfidentsiaalsuse eeskirju. Salastatud teavet tuleks kaitsta kooskõlas asjakohaste ühenduse ja liikmesriikide õigusaktidega. Iga liikmesriik ja komisjon peaks pidama kinni asjakohasest salastatuse kategooriast, mille on määranud dokumendi koostaja.

(19)

Euroopa elutähtsaid infrastruktuure käsitleva teabe jagamine peaks toimuma usalduslikkuse ja turvalisuse õhkkonnas. Teabe jagamine eeldab usalduslikke suhteid, mille puhul äriühingud ja organisatsioonid võivad kindlad olla, et nende tundlik ja konfidentsiaalne teave on piisavalt kaitstud.

(20)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, milleks on luua Euroopa elutähtsate infrastruktuuride identifitseerimise ja määramise menetlus ning selliste infrastruktuuride kaitse parandamise vajaduse hindamist käsitlev ühine lähenemisviis, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning meetme ulatuse tõttu on seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(21)

Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva direktiiviga kehtestatakse Euroopa elutähtsate infrastruktuuride identifitseerimise ja määramise menetlus ning kõnealuste infrastruktuuride kaitse parandamise vajaduse hindamist käsitlev ühine lähenemisviis eesmärgiga aidata kaasa inimeste kaitsele.

Artikkel 2

Mõisted

Käesoleva direktiivi kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„elutähtsad infrastruktuurid” – ELi liikmesriikides asuv vara, süsteem või nende osa, mis on hädavajalikud eluliselt tähtsate ühiskondlike toimingute, tervishoiu, turvalisuse, julgeoleku, inimeste majandusliku ja sotsiaalse heaolu toimimiseks ning mille kahjustada saamine või hävimine mõjutaks nimetatud toimingute toimimishäire tulemusena oluliselt liikmesriiki;

b)

„Euroopa elutähtsad infrastruktuurid” – liikmesriikides asuvad elutähtsad infrastruktuurid, mille kahjustada saamisel või hävimisel oleks oluline mõju vähemalt kahele liikmesriigile. Mõju olulisust hinnatakse valdkondadevahelisi kriteeriume silmas pidades. See hõlmab ka mõjusid, mis tulenevad valdkondadevahelisest sõltumisest teist liiki infrastruktuuridest;

c)

„riskianalüüs” – asjakohaste ohustsenaariumitega arvestamine, eesmärgiga hinnata haavatavust ning elutähtsate infrastruktuuride kahjustada saamise või hävimise võimalikku mõju;

d)

„elutähtsate infrastruktuuride kaitsega seotud tundlik teave” – elutähtsat infrastruktuuri käsitlevad andmed, mida võidakse nende avalikustamisel kasutada elutähtsate infrastruktuuride rajatiste kahjustamise või hävitamise kavandamiseks ja teostamiseks;

e)

„kaitse” – kõik tegevused, mille eesmärk on tagada elutähtsate infrastruktuuride funktsionaalsus, järjepidevus ja terviklikkus, et hoida ära, leevendada ja neutraliseerida ohtu, riski või haavatavust;

f)

„Euroopa elutähtsate infrastruktuuride omanikud/haldajad” – üksused, kes vastutavad käesoleva direktiivi kohaselt Euroopa elutähtsaks infrastruktuuriks määratud konkreetsesse varasse, süsteemi või selle osasse investeerimise eest või sellise vara, süsteemi või selle osa igapäevase toimimise eest.

Artikkel 3

Euroopa elutähtsate infrastruktuuride identifitseerimine

1.   Iga liikmesriik identifitseerib III lisas sätestatud menetluse kohaselt potentsiaalsed Euroopa elutähtsad infrastruktuurid, mis täidavad nii valdkondadevahelisi kui ka valdkondlikke kriteeriume ning vastavad artikli 2 punktides a ja b esitatud määratlustele.

Komisjon võib liikmesriikide taotluse korral neid potentsiaalsete Euroopa elutähtsate infrastruktuuride identifitseerimisel aidata.

Komisjon võib juhtida asjaomaste liikmesriikide tähelepanu selliste potentsiaalsete elutähtsate infrastruktuuride olemasolule, mida võib pidada Euroopa elutähtsaks infrastruktuuriks määramise nõuetele vastavaks.

Kõik liikmesriigid ja komisjon jätkavad järjekindlalt potentsiaalsete Euroopa elutähtsate infrastruktuuride identifitseerimise menetlust.

2.   Lõikes 1 nimetatud valdkondadevahelised kriteeriumid hõlmavad järgmist:

a)

kahjustuste kriteerium (hindamisel peetakse silmas surmajuhtude või raskete vigastuste potentsiaalset arvu);

b)

majandusliku mõju kriteerium (hindamisel peetakse silmas majandusliku kahju ja/või toodete või teenuste kättesaadavuse halvenemise ulatust; sealhulgas võimalikku keskkonnamõju);

c)

elanikkonnale avalduva mõju kriteerium (hindamisel peetakse silmas mõju üldsuse usaldusele, füüsilist kannatust ja igapäevaelu häirimist; sealhulgas põhiteenuste kadumist).

Valdkondadevaheliste kriteeriumite künnised põhinevad konkreetse infrastruktuuri kahjustada saamise või hävimise tagajärgede tõsidusastmel. Konkreetse elutähtsa infrastruktuuriga seotud liikmesriigid määravad iga juhtumi puhul eraldi kindlaks valdkondadevaheliste kriteeriumite suhtes kohaldatavad täpsed künnised. Iga liikmesriik teatab komisjonile korra aastas iga valdkonna kohta nende infrastruktuuride arvu, mille üle on peetud valdkondadevaheliste kriteeriumite künniseid käsitlevaid arutelusid.

Valdkondlikes kriteeriumites võetakse arvesse konkreetsete Euroopa elutähtsa infrastruktuuri valdkondade iseärasusi.

Komisjon töötab koos liikmesriikidega välja suunised valdkondadevaheliste ja valdkondlike kriteeriumite kohaldamiseks ning ligikaudsed künnised Euroopa elutähtsate infrastruktuuride identifitseerimiseks. Kriteeriumid salastatakse. Selliste suuniste kasutamine on liikmesriikidele vabatahtlik.

3.   Käesoleva direktiivi rakendamisel kasutatavad valdkonnad on energeetika- ja transpordivaldkond. Alamvaldkonnad on kindlaks määratud I lisas.

Kui seda peetakse asjakohaseks ning seoses käesoleva direktiivi läbivaatamisega vastavalt artiklile 11 võib kindlaks määrata täiendavaid valdkondi, mida kasutatakse käesoleva direktiivi rakendamiseks. Eelistada tuleks info- ja sidetehnoloogia valdkonda.

Artikkel 4

Euroopa elutähtsate infrastruktuuride määramine

1.   Iga liikmesriik teatab teistele liikmesriikidele, keda potentsiaalsed Euroopa elutähtsad infrastruktuurid võiksid oluliselt mõjutada, nende andmed ning põhjused, miks need on määratud potentsiaalseteks Euroopa elutähtsateks infrastruktuurideks.

2.   Iga liikmesriik, kelle territooriumil asub potentsiaalne Euroopa elutähtis infrastruktuur, peab teiste liikmesriikidega, keda potentsiaalne Euroopa elutähtis infrastruktuur võiks oluliselt mõjutada, kahe- ja/või mitmepoolseid arutelusid. Komisjon võib nendest aruteludest osa võtta, kuid tal ei ole juurdepääsu üksikasjalikule teabele, mis võimaldaks konkreetset infrastruktuuri selgelt identifitseerida.

Liikmesriik, kellel on alust arvata, et teda võib oluliselt mõjutada potentsiaalne Euroopa elutähtis infrastruktuur, keda aga liikmesriik, kelle territooriumil potentsiaalne Euroopa elutähtis infrastruktuur asub, ei ole sellisena identifitseerinud, võib teavitada komisjoni oma soovist osaleda seda küsimust käsitlevatel kahe- ja/või mitmepoolsetel aruteludel. Komisjon edastab viivitamata sellekohase soovi liikmesriigile, kelle territooriumil asub potentsiaalne Euroopa elutähtis infrastruktuur, ning püüab hõlbustada osapoolte vahelist kokkulepet.

3.   Liikmesriik, kelle territooriumil asub potentsiaalne Euroopa elutähtis infrastruktuur, määrab selle Euroopa elutähtsaks infrastruktuuriks kokkuleppel liikmesriikidega, keda see võib oluliselt mõjutada.

Selleks on nõutav selle liikmesriigi nõusolek, kelle territooriumil Euroopa elutähtsaks infrastruktuuriks määratav infrastruktuur asub.

4.   Liikmesriik, kelle territooriumil asub Euroopa elutähtsaks infrastruktuuriks määratud infrastruktuur, annab igal aastal komisjonile teada, mitu Euroopa elutähtsat infrastruktuuri on igas valdkonnas määratud ning mitu liikmesriiki sõltuvad igast Euroopa elutähtsaks infrastruktuuriks määratud infrastruktuurist. Euroopa elutähtsa infrastruktuuri andmed on teada üksnes neile liikmesriikidele, keda see võib oluliselt mõjutada.

5.   Liikmesriik, kelle territooriumil asub Euroopa elutähtis infrastruktuur, teavitab selle omanikku/haldajat infrastruktuuri määramisest Euroopa elutähtsaks infrastruktuuriks. Teabele, mis käsitleb infrastruktuuri määramist Euroopa elutähtsaks infrastruktuuriks, määratakse sobiv salastatuse tase.

6.   Artikli 3 ja käesoleva artikli kohane Euroopa elutähtsate infrastruktuuride identifitseerimise ja määramise menetlus viiakse lõpule 12. jaanuariks 2011 ning see vaadatakse regulaarselt läbi.

Artikkel 5

Haldaja turvalisuse tagamise kavad

1.   Haldaja turvalisuse tagamise kava menetluses identifitseeritakse Euroopa elutähtsate infrastruktuuride varad ning nende kaitseks olemasolevad või rakendatavad turvalahendused. Euroopa elutähtsate infrastruktuuride haldaja turvalisuse tagamise kava menetluses käsitletakse vähemalt II lisas esitatud küsimusi.

2.   Iga liikmesriik hindab, kas igal tema territooriumil asuval Euroopa elutähtsaks infrastruktuuriks määratud infrastruktuuril on haldaja turvalisuse tagamise kava või kas on kehtestatud võrdväärseid meetmeid, mille abil käsitletakse II lisas välja toodud küsimusi. Kui liikmesriik leiab, et selline haldaja turvalisuse tagamise kava või võrdväärne kava on olemas ning seda ajakohastatakse regulaarselt, ei ole edasised rakendusmeetmed vajalikud.

3.   Kui liikmesriik leiab, et sellist haldaja turvalisuse tagamise kava või võrdväärset kava ei ole koostatud, tagab ta mis tahes asjakohaseks peetavate meetmete abil II lisas välja toodud küsimusi käsitleva haldaja turvalisuse tagamise kava või võrdväärse kava koostamise.

Iga liikmesriik tagab, et haldaja turvalisuse tagamise kavad või võrdväärsed kavad kehtestatakse ja et need vaadatakse regulaarselt läbi ühe aasta jooksul pärast elutähtsa infrastruktuuri määramist Euroopa elutähtsaks infrastruktuuriks. Seda ajavahemikku võib erakorralistel asjaoludel pikendada kokkuleppel liikmesriigi ametiasutusega, teavitades sellest komisjoni.

4.   Kui Euroopa elutähtsa infrastruktuuri kohta on juba olemas järelevalve kord, ei mõjuta käesolev artikkel seda korda ning käesolevas artiklis nimetatud asjaomane liikmesriigi ametiasutus on selle olemasoleva korra kohaselt järelevalve teostajaks.

5.   Kui järgitakse meetmeid, sealhulgas ühenduse meetmeid, mille kohaselt on nõutav või milles osutatakse vajadusele omada teatavas valdkonnas kava, mis on sarnane või võrdväärne haldaja turvalisuse tagamise kavaga, ning teostada selle kava järelevalvet asjaomase ametiasutuse poolt, loetakse kõik liikmesriikidele käesoleva artikli alusel esitatavad või selle kohaselt vastu võetud nõuded täidetuks. Artikli 3 lõikes 2 viidatud rakendussuunised sisaldavad selliste meetmete näitlikku loetelu.

Artikkel 6

Turvalisuse kontaktametnikud

1.   Turvalisuse kontaktametniku ülesanne on olla turvaküsimustega tegelevaks kontaktpunktiks Euroopa elutähtsa infrastruktuuri omaniku/haldaja ja vastava liikmesriigi ametiasutuse vahel.

2.   Iga liikmesriik hindab, kas igal tema territooriumil asuval Euroopa elutähtsaks infrastruktuuriks määratud infrastruktuuril on turvalisuse kontaktametnik või võrdväärne ametnik. Kui liikmesriik leiab, et selline turvalisuse kontaktametnik või võrdväärne ametnik on olemas, ei ole edasised rakendusmeetmed vajalikud.

3.   Kui liikmesriik leiab, et Euroopa elutähtsaks infrastruktuuriks määratud infrastruktuuri puhul ei ole sellist turvalisuse kontaktametnikku või võrdväärset ametnikku, tagab ta mis tahes asjakohaseks peetavate meetmete abil sellise turvalisuse kontaktametniku või võrdväärse ametniku määramise.

4.   Iga liikmesriik rakendab liikmesriigi asjaomase ametiasutuse ja turvalisuse kontaktametniku või võrdväärse ametniku vahel sobivat sidemehhanismi eesmärgiga vahetada asjaomast teavet tuvastatud riskide ja ohtude kohta seoses vastava Euroopa elutähtsa infrastruktuuriga. See sidemehhanism ei mõjuta riikide nõudeid seoses juurdepääsuga tundlikule ja salastatud teabele.

5.   Kui järgitakse meetmeid, sealhulgas ühenduse meetmeid, mille kohaselt on nõutav või milles osutatakse vajadusele omada teatavas valdkonnas turvalisuse kontaktametnikku või võrdväärset ametnikku, loetakse kõik liikmesriikidele esitatavad käesoleva artikli või selle kohaselt vastu võetud nõuded täidetuks. Artikli 3 lõikes 2 viidatud rakendussuunised sisaldavad selliste meetmete näitlikku loetelu.

Artikkel 7

Aruandlus

1.   Iga liikmesriik teostab Euroopa elutähtsa infrastruktuuri alamvaldkondade kohta ohuhinnangu ühe aasta jooksul pärast tema territooriumil asuva elutähtsa infrastruktuuri määramist Euroopa elutähtsaks infrastruktuuriks nimetatud alamvaldkondades.

2.   Iga liikmesriik esitab iga kahe aasta järel komisjonile kokkuvõtlikult üldised andmed riskide, ohtude ja haavatavuse kohta igas Euroopa elutähtsa infrastruktuuri valdkonnas, milles on artikli 4 kohaselt määratud tema territooriumil asuvad Euroopa elutähtsad infrastruktuurid.

Komisjon võib koostöös liikmesriikidega töötada kõnealuste aruannete jaoks välja ühtse vormi.

Igale aruandele määratakse sobiv salastatuse tase nii, nagu aruande koostanud liikmesriik seda vajalikuks peab.

3.   Komisjon ja liikmesriigid hindavad lõikes 2 nimetatud aruannete põhjal valdkondade kaupa, kas Euroopa elutähtsate infrastruktuuride jaoks tuleks kaaluda täiendavate kaitsemeetmete võtmist ühenduse tasemel. Nimetatud menetlus teostatakse koos käesoleva direktiivi läbivaatamisega vastavalt artiklile 11.

4.   Komisjon võib koostöös liikmesriikidega töötada Euroopa elutähtsate infrastruktuuridega seonduvate riskianalüüside läbiviimiseks välja ühtsed metoodikasuunised. Selliste suuniste kasutamine on liikmesriikidele vabatahtlik.

Artikkel 8

Komisjoni toetus Euroopa elutähtsatele infrastruktuuridele

Komisjon toetab liikmesriikide asjaomaste ametiastutuste kaudu Euroopa elutähtsateks infrastruktuurideks määratud infrastruktuuride omanikke/haldajaid, tehes neile kättesaadavaks andmed olemasolevate parimate tavade ja metoodika kohta ning toetades samuti koolitamist ning teabevahetust elutähtsate infrastruktuuride kaitsega seotud uute tehniliste arengute vallas.

Artikkel 9

Euroopa elutähtsate infrastruktuuride kaitsega seotud tundlik teave

1.   Iga isiku suhtes, kes käsitleb käesoleva direktiivi kohaselt salastatud teavet liikmesriigi või komisjoni nimel, viiakse läbi vastava taseme julgeolekukontroll.

Liikmesriigid, komisjon ja asjaomased järelevalveasutused tagavad, et liikmesriikidele või komisjonile esitatud Euroopa elutähtsate infrastruktuuride kaitsega seotud tundlikku teavet kasutatakse üksnes elutähtsate infrastruktuuride kaitse eesmärgil.

2.   Käesolevat artiklit kohaldatakse samuti suulise teabe suhtes, mida vahetatakse koosolekutel, kus arutatakse tundlikke teemasid.

Artikkel 10

Euroopa elutähtsate infrastruktuuride kaitse kontaktpunktid

1.   Iga liikmesriik määrab Euroopa elutähtsate infrastruktuuride kaitse kontaktpunkti.

2.   Kontaktpunkti kaudu kooskõlastatakse Euroopa elutähtsate infrastruktuuride kaitsega seotud küsimusi liikmesriigi siseselt ning teiste liikmesriikide ja komisjoniga. Euroopa elutähtsate infrastruktuuride kaitse kontaktpunkti nimetamine ei välista teiste liikmesriigi asutuste osalemist Euroopa elutähtsate infrastruktuuride kaitse alaste küsimuste käsitlemisel.

Artikkel 11

Läbivaatamine

Käesoleva direktiivi läbivaatamine algab 12. jaanuaril 2012.

Artikkel 12

Rakendamine

Liikmesriigid võtavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud meetmed 12. jaanuariks 2011. Nad teatavad sellest viivitamata komisjonile ja edastavad nende meetmete teksti ning andmed nende meetmete seose kohta käesoleva direktiiviga.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Artikkel 13

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 14

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 8. detsember 2008

Nõukogu nimel

eesistuja

B. KOUCHNER

(1)  Euroopa Parlamendi 10. juuli 2007. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  ELT C 116, 26.5.2007, lk 1.

(3)  EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.

I LISA

Euroopa elutähtsate infrastruktuuride valdkondade loetelu

Valdkond

Alamvaldkond

I

Energeetika

1.

Elektrienergia

Elektrienergia tootmiseks ja ülekandmiseks vajalikud infrastruktuurid ja rajatised seoses elektrienergia tarnimisega

2.

Nafta

Nafta tootmine, rafineerimine, töötlemine, ladustamine ja edastamine torustiku kaudu

3.

Maagaas

Maagaasi tootmine, rafineerimine, töötlemine, ladustamine ja edastamine torustiku kaudu

Veeldatud maagaasi terminalid

II

Transport

4.

Maanteetransport

5.

Raudteetransport

6.

Õhutransport

7.

Siseveetransport

8.

Meretransport (pikad ja lühikesed mereteed) ning sadamad

Liikmesriigid identifitseerivad elutähtsad infrastruktuurid, mis võidakse määrata Euroopa elutähtsateks infrastruktuurideks, vastavalt artiklile 3. Euroopa elutähtsate infrastruktuuride valdkondade loetelu ei kehtesta seetõttu üldist kohustust määrata Euroopa elutähtis infrastruktuur igas valdkonnas.

II LISA

EUROOPA ELUTÄHTSATE INFRASTRUKTUURIDE HALDAJA TURVALISUSE TAGAMISE KAVA MENETLUS

Euroopa elutähtsate infrastruktuuride haldaja turvalisuse kavas identifitseeritakse elutähtsate infrastruktuuride varad ning nende kaitseks olemasolevad või rakendatavad turvalahendused. Euroopa elutähtsate infrastruktuuride haldaja turvalisuse tagamise kava menetlus hõlmab vähemalt järgmist:

1.

oluliste varade identifitseerimine;

2.

riskianalüüsi tegemine peamiste ohustsenaariumide, iga vara haavatavuse ja potentsiaalse mõju kohta ning

3.

vastumeetmete ja protseduuride kindlaksmääramine, valik ja tähtsusjärjestus. Tuleb eristada järgmisi meetmeid:

—

alalised turvameetmed, millega määratakse kindlaks hädavajalikud investeeringud turvalisusse ja vahendid, mida on oluline kasutada kogu aeg. Käesolev punkt hõlmab teavet, mis käsitleb üldisi meetmeid, näiteks tehnilisi meetmeid (sealhulgas avastamis-, juurdepääsukontrolli-, kaitse- ja ennetusvahendite paigaldamine); organisatoorseid meetmeid (sealhulgas häire ja kriisiohje korral järgitavad protseduurid); kontrolli- ja tõendusmeetmeid; sidepidamist; teadlikkuse tõstmist ja koolitust ning infosüsteemide turvalistust;

—

astmelised turvameetmed, mida võib aktiveerida vastavalt erinevatele riski- ja ohutasemetele.

III LISA

Menetlus, mille kohaselt liikmesriigid identifitseerivad elutähtsad infrastruktuurid, mis võidakse määrata Euroopa elutähtsateks infrastruktuurideks, vastavalt artiklile 3

Artiklis 3 tehakse igale liikmesriigile kohustuseks identifitseerida elutähtsad infrastruktuurid, mis võidakse määrata Euroopa elutähtsateks infrastruktuurideks. Iga liikmesriik rakendab kõnealust menetlust järgmiste järjestikuste etappide kaudu.

Potentsiaalseid Euroopa elutähtsaid infrastruktuure, mis ei vasta ühes järgmistest järjestikustest etappidest esitatud nõuetele, käsitatakse Euroopa elutähtsate infrastruktuuride hulka mittekuuluvana ning need jäetakse menetlusest välja. Nõuetele vastavate potentsiaalsete Euroopa elutähtsate infrastruktuuride suhtes kohaldatakse kõnealuse menetluse järgnevaid etappe.

1.   etapp

Iga liikmesriik kohaldab valdkondlikke kriteeriume, et teha elutähtsate infrastruktuuride esimene valik valdkonnasiseselt.

2.   etapp

Iga liikmesriik kohaldab 1. etapis identifitseeritud potentsiaalsete Euroopa elutähtsate infrastruktuuride suhtes elutähtsate infrastruktuuride mõistet vastavalt artikli 2 punktile a.

Mõju olulisuse kindlaksmääramisel kasutatakse siseriiklikke elutähtsate infrastruktuuride identifitseerimise meetodeid või võetakse arvesse valdkondadevahelisi kriteeriume asjakohasel siseriiklikul tasandil. Hädavajalikku teenust osutavate infrastruktuuride puhul võetakse arvesse alternatiivide kättesaadavust ja kahjustuse/taastamise kestust.

3.   etapp

Iga liikmesriik kohaldab käesoleva menetluse kaks esimest etappi läbinud potentsiaalsete Euroopa elutähtsate infrastruktuuride suhtes Euroopa elutähtsate infrastruktuuride mõiste piiriülest elementi vastavalt artikli 2 punktile b. Määratlusele vastavate potentsiaalsete Euroopa elutähtsate infrastruktuuride suhtes kohaldatakse menetluse järgmist etappi. Hädavajalikku teenust osutavate infrastruktuuride puhul võetakse arvesse alternatiivide kättesaadavust ja kahjustuse/taastamise kestust.

4.   etapp

Iga liikmesriik kohaldab allesjäänud potentsiaalsete Euroopa elutähtsate infrastruktuuride suhtes valdkondadevahelisi kriteeriume. Valdkondadevahelised kriteeriumid peavad arvesse võtma tagajärgede tõsidusastet, hädavajalikku teenust osutavate infrastruktuuride puhul alternatiivide kättesaadavust, ning kahjustuse/taastamise kestust. Potentsiaalseid Euroopa elutähtsaid infrastruktuure, mis ei vasta valdkondadevahelistele kriteeriumidele, ei käsitata Euroopa elutähtsate infrastruktuuridena.

Selle menetluse läbinud potentsiaalsetest Euroopa elutähtsatest infrastruktuuridest teatatakse üksnes liikmesriikidele, keda need potentsiaalsed Euroopa elutähtsad infrastruktuurid võivad oluliselt mõjutada.

II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

OTSUSED

Nõukogu

23.12.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 345/83

NÕUKOGU OTSUS,

16. detsember 2008,

kolmandates riikides toodetud metsapaljundusmaterjali samaväärsuse kohta

(2008/971/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1999. aasta direktiivi 1999/105/EÜ metsapaljundusmaterjali turustamise kohta, (1) eriti selle artikli 19 lõikeid 1 ja 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kanada, Horvaatia, Norra, Serbia, Šveitsi, Türgi ja Ameerika Ühendriikide siseriiklikud metsapaljundusmaterjali sertifitseerimise eeskirjad nõuavad ametliku põldtunnustamise läbiviimist seemnete korje ja töötlemise ning istutusmaterjali tootmise käigus.

(2)

Nimetatud eeskirjade kohaselt peaksid algmaterjalide heakskiitmise ja registreerimise ning sellest algmaterjalist hiljem paljundusmaterjali tootmise süsteemid järgima OECD rahvusvahelise kaubanduse jaoks ette nähtud metsapaljundusmaterjali sertifitseerimiskava (OECD metsaseemne ja -istikute kava). Lisaks peavad kategooriatesse „identifitseeritava lähtekohaga paljundusmaterjal” ja „valitud paljundusmaterjal” kuuluvad seemned ja metsapaljundusmaterjal olema nimetatud eeskirjade kohaselt ametlikult sertifitseeritud ning seemnepakid vastavalt OECD metsaseemne ja -istikute kavale ametlikult suletud.

(3)

Nimetatud eeskirjade analüüs on näidanud, et algmaterjali heakskiitmise tingimused vastavad direktiivis 1999/105/EÜ sätestatud nõuetele. Välja arvatud seemne kvaliteet, liigipuhtus ja istutusmaterjali kvaliteedi tingimused, pakuvad nende kolmandate riikide eeskirjad samu tagatisi kategooriatesse „identifitseeritava lähtekohaga paljundusmaterjal” ja „valitud paljundusmaterjal” kuuluvatele seemnetele ja istutusmaterjalile esitatavate tingimuste osas nagu direktiivis 1999/105/EÜ sätestatud tagatised. Sellest järeldub, et kategooriatesse „identifitseeritava lähtekohaga paljundusmaterjal” ja „valitud paljundusmaterjal” kuuluva metsapaljundusmaterjali Kanadas, Horvaatias, Norras, Serbias, Šveitsis, Türgis ja Ameerika Ühendriikides kehtivad sertifitseerimiseeskirjad tuleb lugeda samaväärseteks direktiivis 1999/105/EÜ sätestatutega tingimusel, et on täidetud seemnetele ja istutusmaterjalile esitatud täiendavad tingimused.

(4)

Nimetatud kolmandate riikide eeskirju ei pruugi siiski pidada samaväärseteks kategooriate „tingimustele vastav paljundusmaterjal” ja „katsetatud paljundusmaterjal” puhul, mille suhtes OECD metsaseemne ja -istikute kava ei kohaldata. Seetõttu on kohane piirata käesoleva otsuse reguleerimisala kategooriatesse „identifitseeritava lähtekohaga paljundusmaterjal” ja „valitud paljundusmaterjal” kuuluvate paljundusmaterjalidega.

(5)

Käesolevas otsuses tuleb kasutada direktiivis 1999/105/EÜ sätestatud mõisteid, et tagada kahe õigusakti järjepidevus.

(6)

Käesoleva otsuse tingimustele vastav metsapaljundusmaterjal peaks vastama nõukogu 8. mai 2000. aasta direktiivis 2000/29/EÜ (taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta) (2) sätestatud taimetervisenõuetele. Vajaduse korral peaks geneetiliselt muundatud metsapaljundusmaterjal vastama nõuetele, mis on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiivis 2001/18/EÜ geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta. (3)

(7)

On asjakohane, et täiendavad kvaliteedi- ja liigipuhtuse nõuded seemnetele ja istutusmaterjalile kajastavad direktiivis 1999/105/EÜ sätestatuid.

(8)

Et tagada samasugune jälgitavuse tase, kui on ette nähtud direktiivis 1999/105/EÜ, on asjakohane kaasata käesolevasse otsusesse eeskirjad, mis käsitlevad põhisertifikaadi väljastamist seemnetele ja istutusmaterjalile nende saabumisel Euroopa Ühendusse. Põhisertifikaat peaks põhinema OECD ametlikul päritolusertifikaadil ning selles peaks olema märge, et materjal on imporditud samaväärsuse korra alusel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisala

Käesoleva otsusega määratakse kindlaks tingimused, mille alusel käesoleva otsuse I lisas loetletud kolmandates riikides toodetud kategooriatesse „identifitseeritava lähtekohaga paljundusmaterjal” ja „valitud paljundusmaterjal” kuuluvat metsapaljundusmaterjali imporditakse Euroopa Ühendusse.

Otsus kehtib, kui on täidetud II lisas ning direktiivides 2000/29/EÜ ja 2001/18/EÜ esitatud tingimused.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas otsuses kohaldatakse direktiivi 1999/105/EÜ artiklis 2 esitatud mõisteid.

Artikkel 3

Samaväärsus

1.   Käesoleva otsuse I lisas esitatud kolmandate riikide asutuste kontrolli või järelevalve all olevaid algmaterjalide heakskiitmise ja registreerimise ning sellest algmaterjalist hiljem paljundusmaterjali tootmise süsteeme tuleb lugeda samaväärseteks nendega, mida rakendatakse liikmesriikides vastavalt direktiivile 1999/105/EÜ.

2.   Käesoleva otsuse I lisas loetletud kolmandates riikides toodetud ja nimetatud lisas loetletud kolmandate riikide asutuste poolt ametlikult sertifitseeritud direktiivi 1999/105/EÜ I lisas loetletud liikide seemned ja istutusmaterjal, mis kuuluvad kategooriatesse „identifitseeritava lähtekohaga paljundusmaterjal” ja „valitud paljundusmaterjal”, tuleb lugeda samaväärseteks direktiivi 1999/105/EÜ nõuetele vastavate seemnete ja istutusmaterjaliga tingimusel, et need vastavad käesoleva otsuse II lisas esitatud tingimustele.

Artikkel 4

Põhisertifikaat

Kui seemned ja istutusmaterjal saabuvad Euroopa Ühendusse, peab importiv tarnija eelnevalt teavitama impordist oma liikmesriigi ametlikku järelevalveasutust. Järelevalveasutus väljastab enne materjali turuleviimist OECD ametlikul päritolusertifikaadil põhineva põhisertifikaadi.

Põhisertifikaat näitab, et materjal on imporditud samaväärsuse korra alusel.

Artikkel 5

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev otsus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2009.

Artikkel 6

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 16. detsember 2008

Nõukogu nimel

eesistuja

R. BACHELOT-NARQUIN

(1)  EÜT L 11, 15.1.2000, lk 17.

(2)  EÜT L 169, 10.7.2000, lk 1.

(3)  EÜT L 106, 17.4.2001, lk 1.

I LISA

Riigid ja asutused

Riik (1)

Toodangu heakskiitmise ja kontrolli eest vastutav asutus

CA

National Forest Genetic Resources Centre/Centre national des ressources génétiques forestières

Natural Resources Kanada/Ressources naturelles Kanada

Canadian Forest Service - Atlantic/Service canadien des forêts - Atlantique

PO Box 4000, Fredericton/Frédéricton

New Brunswick/Nouveau-Brunswick E3B 5P7

CH

Federal Office for Environment (FOEN)

Department of the Environment, Transport, Energy and Communications (UVEK)

Forest Division

Federal Plant Protection Service

Birmensdorf

HV

Forest Research Institute

Cvjetno naselje 41

10450 Jastrebarsko

NO

Norwegian Forest Genetic Resource Centre

Norwegian Forest and Research Institute

PO Box 115

N-1431 Ås

SR

Directorate for forest

Ministry of agriculture, forestry and water management

Omladinskih brigada 1

11 000 Belgrade

TR

Ministry of Environnement and Forestry (Çevre ve Orman Bakanlığı) – General directorate for afforestation and erosion control (Ağaçlandirma ve erozyon kontrolu genel müdürlüğü)

Gazi – Ankara

US

National Tree Seed Laboratory

USDA Forest Service

Purdue University

West Lafayette, Indiana

(1)  CA – Kanada, CH – Šveits, HV – Horvaatia, NO – Norra, SR – Serbia, TR – Türgi, US – Ameerika Ühendriigid.

II LISA

A.   Kolmandates riikides kasvatatud seemet käsitlevad tingimused

1.

Seemnetele peab olema väljastatud ametlik sertifikaat selle kohta, et need pärinevad heakskiidetud algmaterjalist, ning pakid peavad olema suletud vastavalt riiklikele OECD metsaseemne ja -istikute kava rakendamise eeskirjadele. Igale seemnepartiile peab olema kinnitatud OECD ametlik etikett ning partiiga peab olema kaasas kas OECD ametlik päritolusertifikaat või tarnija dokument, milles on esitatud kogu OECD ametliku päritolusertifikaadi teave koos tarnija nimega.

2.

Seemnete puhul peab OECD etikett või tarnija dokument sisaldama samuti järgmist täiendavat teavet, mida on võimaluse korral hinnatud rahvusvaheliselt tunnustatud meetoditega:

a)

puhtus: seemnepartiina turustatava toote puhaste seemnete, muude seemnete ja prügi massiprotsent;

b)

puhaste seemnete idanevusprotsent või, kui seda ei ole võimalik või otstarbekas hinnata, kindlaksmääratud meetodiga hinnatav elujõulisusprotsent;

c)

1 000 puhta seemne mass;

d)

seemnena turustatava toote idanemisvõimeliste seemnete arv kilogrammi kohta või, kui idanemisvõimeliste seemnete arvu ei ole võimalik või otstarbekas hinnata, elujõuliste seemnete arv kilogrammi kohta.

3.

Erandina punktist 2 võib seemneid importiv tarnija esitada osutatud punktis nimetatud täiendava teabe seemnete kontrollimise menetluse kohta rahvusvaheliselt heakskiidetud meetodite kohaselt enne seemnete esmakordset turustamist Euroopa Ühenduses.

4.

Selleks et teha jooksva aasta saagist saadavad seemned kiiresti kättesaadavaks, võib importiv tarnija toimetada seemned esimese ostjani, täitmata punkti 2 alapunktide b ja d kõiki nõudeid. Materjali importivad tarnijad peavad teatama niipea kui võimalik, et nad täidavad punkti 2 alapunktide b ja d nõudeid.

5.

Punkti 2 alapunktides b ja d esitatud nõuded ei kehti väikeste seemnekoguste puhul, nagu on määratletud komisjoni 20. detsembri 2002. aasta määruses (EÜ) nr 2301/2002, milles sätestatakse nõukogu direktiivi 1999/105/EÜ üksikasjalikud rakenduseeskirjad väikeste seemnekoguste määratluse kohta. (1)

6.

Seemnepartiide minimaalne sordipuhtuse tase peab olema 99 %. Siiski märgitakse tarnija etiketil või dokumendis lähisugulasliikide puhul, välja arvatud kunstlikud hübriidid, vilja- või seemnepartii liigipuhtus juhul, kui see on väiksem kui 99 %.

7.

Erandina punktist 1 võib asjakohases koguses seemneid pärineda heakskiitmata algmaterjalist:

a)

kui need on ette nähtud kasutamiseks katsetes, teaduslikel eesmärkidel või geneetiliseks säilitamiseks;

b)

kui seemneliste üksuste puhul on tõestatud, et need ei ole ette nähtud metsanduses kasutamiseks.

B.   Kolmandates riikides kasvatatud istutusmaterjali käsitlevad tingimused

1.

Istutusmaterjali tootmine peab toimuma kolmandas riigis, käesoleva otsuse I lisas viidatud asutustes registreeritud või nende ametliku järelevalve all olevas puukoolis. Igale saadetisele peab olema kinnitatud OECD etikett ning partiiga peab olema kaasas kas OECD ametlik päritolusertifikaat või tarnija dokument, milles on esitatud kogu OECD ametliku päritolusertifikaadi teave ja tarnija nimi.

2.

Istutusmaterjal peab vastama direktiivi 1999/105/EÜ VII lisa D osas sätestatud tingimustele.

3.

Vahemerelise kliimaga piirkondades asuvatele lõpptarbijatele turustatav istutusmaterjal peab vastama direktiivi 1999/105/EÜ VII lisa E osas sätestatud tingimustele.

(1)  EÜT L 348, 21.12.2002, lk 75.

23.12.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 345/88

NÕUKOGU OTSUS,

18. detsember 2008,

millega muudetakse ühiste konsulaarjuhiste 13. lisa seoses viisakleebiste täitmisega

(2008/972/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse 24. aprilli 2001. aasta määrust (EÜ) nr 789/2001, millega viisataotluste läbivaatamise teatavate üksikasjalike eeskirjade ja praktiliste menetluste rakendamisvolitused jäetakse nõukogule (1), eriti selle artikli 1 lõiget 1,

võttes arvesse Prantsusmaa algatust

ning arvestades järgmist:

(1)

Ühiste konsulaarjuhiste 13. lisas on kehtestatud ühised viisakleebiste täitmise eeskirjad viisa näidistena, mis vastavad ühtse viisa erinevatele liikidele.

(2)

13. lisas esitatud näidise 9 puhul, mis käsitleb lühiajalist viisat, on märgitud, et kõnealuse viisa kehtivusaeg on pikem kui kuus kuud, täpsemalt üks aasta, kaks aastat, kolm aastat või viis aastat (C1, C2, C3, C5).

(3)

Nimetatud jaotused (C1, C2, C3 ja C5) ei vasta enam ühelegi ühiste konsulaarjuhiste normatiivsele sättele pärast nõukogu 1. juuni 2006. aasta otsust 2006/440/EÜ (2), millega ühtlustatakse viisataotluste menetlemisega seotud halduskulud. Lisas toodud näidet tuleks seega vastavalt muuta.

(4)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel, mistõttu see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Arvestades et käesolev otsus põhineb Euroopa Ühenduse asutamislepingu kolmanda osa IV jaotise alusel Schengeni acquis’l, otsustab Taani kõnealuse protokolli artikli 5 kohaselt kuue kuu jooksul pärast seda, kui nõukogu on käesoleva otsuse vastu võtnud, kas ta rakendab seda oma siseriiklikus õiguses.

(5)

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) tähenduses, mis kuuluvad nimetatud lepingu teatavaid rakenduseeskirju käsitleva nõukogu 17. mai 1999. aasta otsuse 1999/437/EÜ (3) artikli 1 punktis B nimetatud valdkonda.

(6)

Šveitsi puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (4) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis B osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes otsuste 2008/146/EÜ (5) ja 2008/149/JSK (6) artikliga 3.

(7)

Liechtensteini puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel allakirjutatud protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (7) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis B osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes otsuste 2008/261/EÜ (8) ja 2008/262/EÜ (9) artikliga 3.

(8)

Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu 29. mai 2000. aasta otsusele 2000/365/EÜ (Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes) (10). Seetõttu ei osale Ühendkuningriik käesoleva otsuse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(9)

Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsusele 2002/192/EÜ (Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes) (11). Seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva otsuse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(10)

Küprose puhul kujutab käesolev otsus endast õigusakti, mis põhineb Schengeni acquis’l või on sellega seotud mõnel muul viisil, 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõike 2 tähenduses.

(11)

Käesolev otsus kujutab endast õigusakti, mis põhineb Schengeni acquis’l või on sellega seotud mõnel muul viisil, 2005. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 2 tähenduses,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Ühiste konsulaarjuhiste 13. lisas esitatud näidises 9 asendatakse esimene taane järgmisega:

„—

Mitmekordne lühiajaline viisa kehtivusajaga kuni viis aastat. Näidisel esitatud viisa kehtivusaeg on kolm aastat.”

Artikkel 2

Käesolevat otsust kohaldatakse alates selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäevast.

Artikkel 3

Käesolev otsus on kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepinguga adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 18. detsember 2008.

Nõukogu nimel

eesistuja

M. BARNIER

(1)  ELT L 116, 26.4.2001, lk 2.

(2)  ELT L 175, 29.6.2006, lk 77.

(3)  EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31.

(4)  ELT L 53, 27.2.2008, lk 52.

(5)  ELT L 53, 27.2.2008, lk 1.

(6)  ELT L 53, 27.2.2008, lk 50.

(7)  ELT L 83, 26.3.2008, lk 3.

(8)  ELT L 83, 26.3.2008, lk 3.

(9)  ELT L 83, 26.3.2008, lk 5.

(10)  EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43.

(11)  EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20.

Komisjon

23.12.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 345/90

KOMISJONI OTSUS,

15. detsember 2008,

millega muudetakse nõukogu direktiivi 2002/56/EÜ seoses artikli 21 lõikes 3 sätestatud kuupäevaga, milleni lubatakse liikmesriikidel pikendada kolmandatest riikidest pärit seemnekartuli samaväärsust käsitlevate otsuste kehtivusaega

(teatavaks tehtud numbri K(2008) 8135 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/973/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 13. juuni 2002. aasta direktiivi 2002/56/EÜ seemnekartuli turustamise kohta, (1) eriti selle artikli 21 lõike 3 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiiviga 2002/56/EÜ nähakse ette, et alates teatavatest kuupäevadest ei või liikmesriigid enam ise määrata kolmandates riikides koristatud seemnekartuli samaväärsust ühenduses koristatud ja kõnealusele direktiivile vastava kartuliga.

(2)

Kuna kõikidest asjaomastest kolmandatest riikidest pärit seemnekartuli samaväärsus ühenduse seemnekartuliga ei olnud veel määratud, lubati direktiiviga 2002/56/EÜ liikmesriikidel pikendada kuni 31. märtsini 2008 nende samaväärsust käsitlevate otsuste kehtivusaega, mis nad olid juba teinud teatavatest ühenduse samaväärsusega hõlmamata kolmandatest riikidest pärit seemnekartuli suhtes. Kõnealune kuupäev valiti seepärast, et see on seemnekartuli turuleviimise perioodi lõppkuupäev.

(3)

Kuna kolmandatest riikidest pärit seemnekartuli samaväärsuse määramine ühenduse seemnekartuliga ei ole veel lõppenud ja uus turustushooaeg algab pärast 2008. aasta lõppu, on vaja lubada liikmesriikidel pikendada nende samaväärsust käsitlevate otsuste kehtivusaega.

(4)

Seepärast tuleks direktiivi 2002/56/EÜ vastavalt muuta.

(5)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise põllumajanduse, aianduse ja metsanduse seemnete ja paljundusmaterjali komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Direktiivi 2002/56/EÜ artikli 21 lõike 3 esimeses lõigus asendatakse kuupäev „31. märtsini 2008” kuupäevaga „31. märtsini 2011”.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 15. detsember 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Androulla VASSILIOU

(1)  EÜT L 193, 20.7.2002, lk 60.

III Euroopa Liidu lepingu kohaselt vastu võetud aktid

EUROOPA LIIDU LEPINGU V JAOTISE KOHASELT VASTU VÕETUD AKTID

23.12.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 345/91

NÕUKOGU OTSUS 2008/974/ÜVJP,

18. detsember 2008.

ballistiliste rakettide leviku tõkestamist käsitleva Haagi tegevusjuhendi toetuseks massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamise raames

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 13 lõiget 3 ja artikli 23 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Ülemkogu võttis 12. detsembril 2003 vastu massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia, mille III peatükis on esitatud loetelu meetmetest, mida on vaja võtta nii Euroopa Liidus kui ka kolmandates riikides massihävitusrelvade leviku tõkestamiseks.

(2)

EL viib nimetatud strateegiat aktiivselt ellu ja rakendab selle II ja III peatükis loetletud meetmeid, näiteks eraldades rahalisi vahendeid konkreetsete projektide toetamiseks, mille tulemuseks on mitmepoolse massihävitusrelvade leviku tõkestamise süsteemi tugevnemine ja mitmepoolsed usaldust suurendavad meetmed. Ballistiliste rakettide leviku tõkestamist käsitlev Haagi tegevusjuhend (edaspidi „tegevusjuhend”) on selle süsteemi lahutamatu osa. Tegevusjuhendi eesmärk on ennetada ja ohjeldada massihävitusrelvi ja nendega seotud tehnikat kanda suutvate ballistiliste rakettide süsteemide levikut.

(3)

Nõukogu võttis 17. novembril 2003 vastu ühise seisukoha 2003/805/ÜVJP (1) massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku tõkestamist käsitlevate mitmepoolsete lepingute ülemaailmse kohaldamise ja tugevdamise kohta. Nimetatud ühises seisukohas kutsutakse muu hulgas üles veenma võimalikult paljusid riike tegevusjuhendile alla kirjutama, eelkõige selliseid riike, kellel on võime kasutada ballistilisi rakette, samuti tegevusjuhendit ja eelkõige selle usaldust suurendavaid meetmeid edasi arendama ja rakendama, ning edendama tihedamaid vastastikuseid seoseid tegevusjuhendi ja ÜRO mitmepoolse massihävitusrelvade leviku tõkestamise süsteemi vahel.

(4)

23. mail 2007 otsustas nõukogu võtta meetmeid, et edendada tegevusjuhendi ülemaailmset kohaldamist ning selle põhimõtete järgimist. Selleks korraldati 2007. aastal toimunud allakirjutanud riikide iga-aastase kohtumise raames seminar, kus kohtusid peamised ballistiliste rakettide kasutamise võimet omavad riigid, sealhulgas need, kes ei ole tegevusjuhendile alla kirjutanud. EL peab prioriteediks tegevusjuhendile allakirjutanud ja mitte allakirjutanud riikide vahelise dialoogi jätkumist, eesmärgiga veelgi edendada tegevusjuhendi ülemaailmset kohaldamist ning samuti selle rakendamist ja tõhustamist. Käesolev otsus peaks nimetatud protsessi toetama,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

1.   Massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia teatavate osade jätkuva ja praktilise rakendamise tagamiseks toetab EL tegevusjuhendile allakirjutanud riikide tegevusi, et saavutada järgmised eesmärgid:

a)

tegevusjuhendi ülemaailmse kohaldamise edendamine ja eelkõige tegevusjuhendile allakirjutamine nende riikide poolt, kel on võime kasutada ballistilisi rakette;

b)

tegevusjuhendi rakendamise toetamine;

c)

tegevusjuhendi täiendava tõhustamise edendamine.

2.   Seda arvestades sisaldavad ELi toetatavad projektid järgmiseid konkreetseid tegevusi:

a)

vahendite eraldamine suunatud teavitustegevuse, näiteks seminaride korraldamiseks, mille eesmärk on soodustada allakirjutamist tegevusjuhendile uute riikide poolt piirkonnas, kus tegevusjuhendile allakirjutanud riikide osakaal on väike;

b)

rahaliste ja tehniliste vahendite eraldamine, et hõlbustada ühelt poolt tegevusjuhendile allakirjutanud riikide vahelist teabevahetust ning teiselt poolt rahvusvaheliste vaatlejate külastusi kanderakettide (Space Launch Vehicles, SLV) katsetusteks kasutatavatele kosmodroomidele, mida allakirjutanud riigid on lubanud tegevusjuhendi artikli 4 punkti a alapunkti ii kohaselt vabatahtlikult kaaluda;

c)

vahendite eraldamine, et edendada tegevusjuhendile allakirjutanud riikide seas arutelu, kuidas säilitada tegevusjuhendi asjakohasus ja elujõulisus. Arutelus tuleks eelkõige arvesse võtta uusi arenguid ballistiliste rakettide leviku osas ning rahvusvahelise ballistiliste rakettidega seotud institutsioonilise ja õigusliku raamistiku arenguid.

Nende projektide elluviimisest saavad kasu tegevusjuhendile allakirjutanud ja mitte allakirjutanud riigid.

Projektide üksikasjalik kirjeldus on esitatud lisas.

Artikkel 2

1.   Käesoleva otsuse rakendamise eest vastutab eesistujariik, keda abistab nõukogu peasekretär/ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (edaspidi „peasekretär/kõrge esindaja”). Komisjon on sellesse täiel määral kaasatud.

2.   Artikli 1 lõikes 2 osutatud projektide tehnilise rakendamise eest vastutab Pariisis asuv Fondation pour la Recherche Stratégique (edaspidi „strateegiliste uuringute asutus”).

Strateegiliste uuringute asutus täidab oma ülesandeid eesistujariiki abistava peasekretäri/kõrge esindaja kontrolli all, tehes tihedat koostööd tegevusjuhendile allakirjutanud riikide iga-aastase kohtumise eesistujaga, ning samuti Austriaga, kelle ülesanne on olla tegevusjuhendiga seotud küsimustes vahetuks keskseks kontaktpunktiks (ICC)/täitevsekretariaadiks. Sel eesmärgil lepib peasekretär/kõrge esindaja strateegiliste uuringute asutusega kokku vajalike korralduste osas.

3.   Eesistujariik, peasekretär/kõrge esindaja ja komisjon teavitavad üksteist regulaarselt käesoleva otsuse rakendamisest, igaüks vastavalt oma pädevusele.

Artikkel 3

1.   Artikli 1 lõikes 2 osutatud projektide rakendamise lähtesumma on 1 015 000 eurot.

2.   Kulutusi, mida rahastatakse lõikes 1 sätestatud summast, hallatakse vastavalt Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja eeskirjadele.

3.   Järelevalvet lõikes 2 osutatud toetusena antavate kulutuste nõuetekohase haldamise üle teostab komisjon. Sel eesmärgil sõlmib komisjon strateegiliste uuringute asutusega rahastamislepingu. Rahastamislepingus sätestatakse, et strateegiliste uuringute asutus tagab ELi abi nähtavuse, mis vastab selle suurusele.

4.   Komisjon püüab sõlmida lõikes 3 nimetatud rahastamislepingu niipea kui võimalik pärast käesoleva otsuse jõustumist. Komisjon teavitab nõukogu kõigist selle protsessi käigus esilekerkivatest probleemidest ning teatab rahastamislepingu sõlmimise kuupäeva.

Artikkel 4

Eesistujariik, keda abistab peasekretär/kõrge esindaja, annab nõukogule aru käesoleva otsuse rakendamisest strateegiliste uuringute asutuse korrapäraste aruannete alusel. Nimetatud aruannete põhjal viib nõukogu läbi hindamise. Komisjon on sellesse täiel määral kaasatud. Komisjon esitab aruande käesoleva otsuse rakendamise finantsaspektide kohta.

Artikkel 5

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Otsus kaotab kehtivuse kuue kuu möödumisel selle jõustumisest, välja arvatud kui komisjon ja strateegiliste uuringute asutus sõlmivad enne selle tähtaja lõppu rahastamislepingu, mis puhul käesolev otsus kaotab kehtivuse 24 kuu möödumisel pärast rahastamislepingu sõlmimise kuupäeva.

Artikkel 6

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 18. detsember 2008

Nõukogu nimel

eesistuja

M. BARNIER

(1)  ELT L 302, 20.11.2003, lk 34.

LISA

ELi toetus ballistiliste rakettide leviku tõkestamist käsitlevale Haagi tegevusjuhendile massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamise raames

1.   Eesmärgid

Euroopa Liit on tegevusjuhendit kindlalt toetanud selle loomisest alates. Euroopa Liit leiab, et tegevusjuhend on oluline mitmepoolne vahend, mille eesmärgiks on takistada ballistiliste rakettide süsteemide ja nendega seotud tehnoloogiate levikut läbipaistvuse ja usaldust suurendavate meetmete abil. Kõik Euroopa Liidu liikmesriigid on tegevusjuhendile allakirjutanud ning rakendavad tegevusjuhendit heas usus.

Euroopa Liit on varem püüdnud lahendada järelejäänud lünki tegevusjuhendi rakendamisel ja selle ülemaailmsel kohaldamisel, korraldades selleks seminari tegevusjuhendile allakirjutanud ja mitte allakirjutanud riikidele 2007. aastal toimunud iga-aastase kohtumise raames. Seminari tulemustest innustatuna soovib Euroopa Liit selle algatusega tööd jätkata ja toetada tegevusjuhendi kolme aspekti järgmiselt:

—

tegevusjuhendi ülemaailmne kohaldamine;

—

tegevusjuhendi rakendamine;

—

tegevusjuhendi tõhustamine ja selle toimimise parandamine.

2.   Projektide kirjeldus

2.1.   Projekt 1: tegevusjuhendi ülemaailmse kohaldamise edendamine

2.1.1.   Projekti eesmärk

Kuigi tegevusjuhendile allakirjutanud riikide hulk on kasvanud kahe kolmandikuni ÜRO liikmesriikidest, tuleb tööd jätkata, et saavutada tegevusjuhendi ülemaailmne kohaldamine. Iga-aastastel koosolekutel märkisid tegevusjuhendile allakirjutanud riigid, et põhjused, miks mitte allakirjutanud riigid ei soovi tegevusjuhendile alla kirjutada, on väga erinevad, varieerudes üldisest tegevusjuhendist teadlikkuse ja arusaamise puudumisest kuni poliitilist laadi põhjusteni.

2.1.2.   Projekti tulemused:

—

suureneb teadlikkus ja arusaamine tegevusjuhendist ning toetus sellele;

—

tegevusjuhendile allakirjutanud ja mitte allakirjutanud riikide vahelise suhtlemise paranemine;

—

tegevusjuhendile allakirjutanud riikide arvu suurenemine.

2.1.3.   Projekti kirjeldus

Projekti raames korraldatakse kaks seminari:

—

teadlikkuse suurendamise seminar piirkonna jaoks, kus asub suurim hulk tegevusjuhendile mitte allakirjutanud riike;

Aafrikas ei ole tegevusjuhendile alla kirjutanud järgmised riigid: Alžeeria, Angola, Botswana, Côte d’Ivoire, Egiptus, Kesk-Aafrika Vabariik, Kongo Demokraatlik Vabariik, Kongo Vabariik, Lesotho, Namiibia, Somaalia, Svaasimaa, Togo ja Zimbabwe.

—

üldseminar, mis järgib tegevusjuhendile allakirjutanud riikide 2007. aastal toimunud iga-aastase kohtumise raames korraldatud seminari struktuuri, kus fokuseeritud ja struktureeritud viisil tutvustatakse ballistiliste rakettide leviku alaseid tehniliste aspektide ja poliitilise julgeolekuga seotud seisukohti ning tegevusjuhendi olulisust.

2.2.   Projekt 2: Tegevusjuhendi rakendamise toetamine tegevusjuhendile allakirjutanud riikide seas

2.2.1.   Projekti eesmärk

Kuigi tegevusjuhend on oluline vahend ballistiliste rakettide ja nendega seotud tehnoloogiate leviku takistamiseks usaldust suurendavate ja läbipaistvusmeetmete abil, on tööd vaja jätkata, et parandada tegevusjuhendile allakirjutanud riikide vahelist teabevahetust. Projektis keskendutakse nendele teabevahetuse aspektidele, kus on võimalik saavutada reaalseid tulemusi.

2.2.2.   Projekti tulemused:

—

turvalise internetipõhise teabe- ja sidesüsteemi (e-ICC) prototüübi loomine, mis võimaldab kiiremat, hõlpsamat ja turvalist teabevahetust tegevusjuhendile allakirjutanud riikide vahel ning dokumentide elektroonilist levitamist;

—

kui tegevusjuhendile allakirjutanud riigid otsustavad oma iga-aastasel kohtumisel luua e-ICC, saaks nimetatud prototüübi kasutusele võtta;

—

kanderakettide (SLV) katsetusteks kasutatavatele kosmodroomidele vaatlejate külastuste suurem toetamine.

2.2.3.   Projekti kirjeldus

Projekt hõlmab kahte liiki meetmeid:

a)

Tegevusjuhendile allakirjutanud riikide vahelise teabevahetuse ja sidepidamise hõlbustamine e-ICC loomise abil. Selle projekti puhul on eriti asjakohane Prantsusmaa kogemus raketitehnoloogia kontrollirežiimi (MTCR) e-POC süsteemiga.

Võttes arvesse asjaolu, et sellise süsteemi loomise otsuse saavad teha tegevusjuhendile allakirjutanud riigid iga-aastasel kohtumisel, rakendatakse projekti kahes etapis. Teise etapi rakendamine sõltub tegevusjuhendile allakirjutanud riikide eelnevast iga-aastasel kohtumisel e-ICC üle peetavast arutelust.

1. etapp: ELi ettepanek tegevusjuhendile allakirjutanud riikidele luua e-ICC

E-ICC prototüüp valmistatakse ette eesmärgiga tutvustada seda võimalusel 2009. aastal tegevusjuhendile allakirjutanud riikidele ja saada neilt tagasisidet selle toimimise kohta.

2. etapp: E-ICC prototüübi kasutuselevõtmine

Kui tegevusjuhendile allakirjutanud riigid peaksid iga-aastasel kohtumisel otsustama luua e-ICC, saaks nimetatud prototüübi kasutusele võtta. Selleks edastatakse oskusteave ja prototüübi olulised elemendid vahetule kesksele kontaktpunktile / täitevsekretariaadile haldamiseks ning vahetule kesksele kontaktpunktile ja tegevusjuhendile allakirjutanud riikidele korraldatakse koolitus.

b)

Rahaliste vahendite eraldamine rahvusvaheliste vaatlejate külastusteks ELi liikmesriikide kanderakettide (SLV) katsetuste tegemiseks kasutatavatele kosmodroomidele.

2.3.   Projekt 3: Tegevusjuhendi ja selle toimimise edasine tõhustamine ja toimimise parandamine

2.3.1.   Projekti eesmärk

Julgeolekuolukord muutub pidevalt, sealhulgas massihävitusrelvi kohale toimetada suutvate vahendite leviku valdkonnas. Tegevusjuhendile allakirjutanud riigid kohtuvad igal aastal ja hindavad tegevusjuhendi rakendamist ning samuti ballistiliste rakettide ja nendega seotud tehnoloogiate leviku uusi suundumusi.

Projektiga edendatakse sügavamat arutelu tegevusjuhendile allakirjutanud riikide seas, kaasates vajadusel tegevusjuhendile mitte allakirjutanud riike mitteametlikumas vormis, ja võimaldatakse juurdepääs ballistiliste rakettide seotud tehnilistele eriteadmistele väljaspool valitsusringkonda. Projekti tulemused saaks esitada aruteludokumendina tegevusjuhendile allakirjutanud riikide iga-aastasel kohtumisel.

2.3.2.   Projekti tulemused:

—

parem arusaamine praegustest suundumustest ballistiliste rakettide leviku ja kanderakettide programmide vallas koos soovitustega tegevusjuhendile allakirjutanud riikidele;

—

analüüs, kuidas motiveerida tegevusjuhendile allakirjutanud riike viima ellu ballistiliste rakettide ja kanderakettide alaseid programme;

—

parem tegevusjuhendi, raketitehnoloogia kontrollirežiimi ning kahepoolsete ja piirkondlike usaldust suurendavaid meetmeid käsitlevate kokkulepete vaheliste seoste mõistmine püüdluses saavutada rakettide leviku tõkestamise ja poliitikasoovituste määratlemise eesmärk;

—

seminaridel koostatavad töödokumendid ja muud dokumendid, mille EL võiks esitada tegevusjuhendi iga-aastasel kohtumisel.

2.3.3.   Projekti kirjeldus

Projekt näeb ette kahte laadi tegevusi:

a)

Rahastatakse praeguseid ballistiliste rakettide alaseid suundumusi ja nende leviku dünaamikat, samuti kanderakettide programme käsitleva uuringu läbiviimist, mille saaks esitada aruteludokumendina tegevusjuhendile allakirjutanud riikide iga-aastasel kohtumisel. Selle uuringu läbiviimisel tagab strateegiliste uuringute asutus, et tehtav töö ei kattu ÜRO valitsusekspertide tööga.

b)

Rahastatakse tegevusjuhendile allakirjutanud ja mitte allakirjutanud riikide nii valitsuste kui ka valitsusväliste sektorite ekspertide seminaride läbiviimist. Seminarid saaks korraldada iga-aastaste kohtumiste raames. Tulemused saaks esitada töödokumendina tegevusjuhendile allakirjutanud riikide iga-aastasele kohtumisele. Seminaridel käsitletakse järgmiseid teemasid:

—

tegevusjuhendi, raketitehnoloogia kontrollirežiimi, kahepoolsete ja piirkondlike usaldust suurendavate meetmetega seotud kokkulepete vahelised seosed rakettide leviku vastase võitluse eesmärkide püüdlemisel ning samuti tegevusjuhendi ja ÜRO süsteemi (ÜRO Peaassamblee) vahelised seosed;

—

kuidas motiveerida tegevusjuhendile allakirjutanud riike viima ellu ballistiliste rakettide ja kanderakettide alaseid programme.

3.   Kestus

Projektide rakendamise eeldatav kogukestus on 24 kuud.

4.   Kasusaajad

Käesolevas otsuses käsitletavate projektide kasusaajateks on nii tegevusjuhendile allakirjutanud kui ka mitte allakirjutanud riigid.

Kasusaavate riikide lõplik valik tehakse rakendusüksuse ja eesistujariigi, keda abistab peasekretär / kõrge esindaja, vaheliste konsultatsioonide tulemusena ning tihedas koostöös liikmesriikide ja komisjoniga nõukogu pädeva töörühma raames. Lõplik otsus tehakse rakendusüksuse esitatud ettepanekute alusel kooskõlas artikli 2 lõikega 2.

5.   Rakendusüksus

Projektide rakendamine tehakse ülesandeks strateegiliste uuringute asutusele. Projekte rakendavad strateegiliste uuringute asutuse töötajad otse või tema koostööpartnerid Hamburgi Ülikooli rahu-uuringute ja julgeolekupoliitika instituut ning Varssavis asuv Poola kosmoseuuringute keskus.

Rakendusüksus koostab:

a)

kvartaliaruanded projektide rakendamise kohta;

b)

lõpparuande hiljemalt üks kuu pärast projektide rakendamise lõppu.

Aruanded saadetakse eesistujariigile, keda abistab nõukogu peasekretär / ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja.

Strateegiliste uuringute asutus tagab ELi abi nähtavuse, mis vastab selle suurusele.

6.   Kolmandatest isikutest osalised

Projekte rahastatakse täies ulatuses käesoleva otsuse alusel. Tegevusjuhendile allakirjutanud ja mitte allakirjutanud riikide eksperte võib käsitada kolmandatest isikutest osalejatena. Nad töötavad vastavalt strateegiliste uuringute asutuse standardeeskirjadele.

23.12.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 345/96

NÕUKOGU OTSUS 2008/975/ÜVJP,

18. detsember 2008,

millega luuakse mehhanism Euroopa Liidu sõjalise või kaitsepoliitilise tähendusega operatsioonide ühiste kulude rahastamise haldamiseks (Athena)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 13 lõiget 3 ja artikli 28 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Ülemkogu 10. ja 11. detsembri 1999. aasta Helsingi kohtumisel lepiti kokku, et liikmesriigid peavad ELi juhitavates operatsioonides vabatahtlikult koostööd tehes olema 2003. aastaks võimelised siirma 60 päeva jooksul 50 000 – 60 000 isikust koosneva kõikide Petersbergi ülesannete täitmiseks suutliku väeüksuse ning tagama selle ülalpidamise vähemalt ühe aasta jooksul.

(2)

Nõukogu kiitis 17. juunil 2002 heaks ELi juhitavate sõjalise või kaitsepoliitilise tähendusega kriisiohjeoperatsioonide rahastamise korra.

(3)

Nõukogu kinnitas oma 14. mai 2003. aasta järeldustes vajadust kiirreageerimisvõime järele, eelkõige humanitaarabi- ja päästeülesannete osas.

(4)

Euroopa Ülemkogu 19. ja 20. juuni 2003. aasta Thessaloniki kohtumisel avaldati heameelt nõukogu 19. mai 2003. aasta järelduste üle, milles kinnitati eelkõige vajadust Euroopa Liidu sõjalise kiirreageerimisvõime järele.

(5)

Nõukogu otsustas 22. septembril 2003, et Euroopa Liit peaks omandama võime hallata paindlikult mis tahes ulatuse, keerukuse ja kiireloomulisusega sõjaliste operatsioonide ühiste kulutuste rahastamist, eelkõige luues hiljemalt 1. märtsiks 2004 alalise rahastamismehhanismi liidu tulevaste sõjaliste operatsioonide ühiste kulude rahastamise tagamiseks.

(6)

Nõukogu võttis 23. veebruaril 2004 vastu otsuse 2004/197/ÜVJP, millega luuakse mehhanism Euroopa Liidu sõjalise või kaitsetähendusega operatsioonide ühiste kulude rahastamise haldamiseks (1) (ATHENA). Kõnealust otsust on hiljem korduvalt muudetud. Nõukogu otsustas seetõttu kõnealuse otsuse kodifitseerida, võttes 14. mail 2007 vastu otsuse 2007/384/ÜVJP (2).

(7)

ELi sõjaline komitee määratles oma 3. märtsi 2004. aasta aruandes üksikasjalikult ELi sõjalise kiirreageerimise mõiste. 14. juunil 2004 määratles komitee ka ELi lahingugrupi mõiste.

(8)

Euroopa Ülemkogu kiitis 17. juunil 2004 heaks Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika (EJKP) aruande, milles rõhutati, et tööd ELi kiirreageerimisvõime osas tuleb jätkata nii, et saavutada esialgne tegevusvalmidus 2005. aasta alguseks.

(9)

Neid arenguid silmas pidades tuleks parandada ELi sõjaliste operatsioonide eelrahastamist. Seetõttu on eelrahastamise süsteem mõeldud eelkõige kiirreageerimisoperatsioonide jaoks.

(10)

Nõukogu otsustab igal üksikjuhtumil eraldi, kas tegu on sõjalise või kaitsepoliitilise tähendusega operatsiooniga EL lepingu artikli 28 lõike 3 tähenduses.

(11)

EL lepingu artikli 28 lõike 3 teises lõigus on sätestatud, et liikmesriigid, kelle esindajad nõukogus on teinud ametliku avalduse artikli 23 lõike 1 teise lõigu alusel, ei ole kohustatud aitama kaasa sõjalise või kaitsepoliitilise tähendusega operatsioonideks vajalike tegevuskulude katmisele.

(12)

Kooskõlas Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artikliga 6 ei võta Taani osa Euroopa Liidu kaitsepoliitilise tähendusega otsuste ja meetmete väljatöötamisest ja kohaldamisest, ega kõnealuse mehhanismi rahastamisest.

(13)

Nõukogu on otsuse 2007/384/ÜVJP artikli 43 kohaselt selle otsuse läbi vaadanud ja leppinud kokku selle muutmises.

(14)

Selguse huvides tuleks otsus 2007/384/ÜVJP kehtetuks tunnistada ja asendada see uue otsusega,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„osalevad liikmesriigid” – Euroopa Liidu liikmesriigid, välja arvatud Taani;

b)

„toetavad riigid” – liikmesriigid, kes toetavad kõnealuse sõjalise operatsiooni rahastamist kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 28 lõikega 3, ning kolmandad riigid, kes toetavad kõnealuse operatsiooni ühiste kulude rahastamist vastavalt nende ja Euroopa Liidu vahelistele kokkulepetele;

c)

„operatsioonid” – sõjalise või kaitsepoliitilise tähendusega Euroopa Liidu operatsioonid;

d)

„sõjaline toetustegevus” – Euroopa Liidu operatsioonid või nende osad, mis on otsustatud nõukogus kolmanda riigi või kolmanda organisatsiooni toetuseks ja millel on sõjaline või kaitsepoliitiline tähendus, kuid mis ei ole Euroopa Liidu peakorteri alluvuses.

1.   PEATÜKK

MEHHANISM

Artikkel 2

Mehhanismi loomine

1.   Käesolevaga luuakse operatsioonide ühiste kulude rahastamise haldamise mehhanism.

2.   Kõnealuse mehhanismi nimi on ATHENA.

3.   ATHENA tegutseb osalevate liikmesriikide või, olenevalt konkreetsest operatsioonist, toetavate riikide nimel, vastavalt artikli 1 määratlustele.

Artikkel 3

Õigusvõime

Pidades silmas Euroopa Liidu sõjalise või kaitsepoliitilise tähendusega operatsioonide rahastamise halduskorraldust, on ATHENA-l vajalik õigusvõime eelkõige arvelduskonto omamiseks, vara soetamiseks, omamiseks ja võõrandamiseks, kokkulepete ja halduslepingute sõlmimiseks ning kohtumenetluses osalemiseks. ATHENA on mittetulunduslik.

Artikkel 4

Kooskõlastamine kolmandate isikutega

ATHENA kooskõlastab oma tegevused liikmesriikide, ühenduse institutsioonide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega oma ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses ja kooskõlas Euroopa Liidu eesmärkide ja poliitikaga.

2.   PEATÜKK

ORGANISATSIOONILINE STRUKTUUR

Artikkel 5

Juhtorganid ja isikkoosseis

1.   ATHENAt juhivad erikomitee alluvuses:

a)

haldur;

b)

iga operatsiooni ülem vastavalt operatsioonile, mida ta juhatab (edaspidi „operatsiooni ülem”);

c)

peaarvepidaja.

2.   ATHENA kasutab võimalikult suures ulatuses Euroopa Liidu olemasolevaid haldusstruktuure. ATHENA kasutab isikkoosseisu, kelle on vastavalt vajadusele tema käsutusse andnud ELi institutsioonid või lähetanud liikmesriigid.

3.   Nõukogu peasekretär võib varustada halduri või peaarvepidaja isikkoosseisuga, keda nad vajavad oma ülesannete täitmiseks, kusjuures varustamise aluseks võib olla ettepanek osalevalt liikmesriigilt.

4.   ATHENA organid ja isikkoosseis alustavad tegevust, lähtudes operatsiooni vajadustest.

Artikkel 6

Erikomitee

1.   Luuakse erikomitee, millesse kuulub üks esindaja igast osalevast liikmesriigist (edaspidi „erikomitee”). Komisjon osaleb erikomitee koosolekutel, kuid ei võta osa selle hääletustest.

2.   ATHENA haldamine allub erikomiteele.

3.   Operatsiooni ühiste kulude rahastamise arutamisel:

a)

kuulub erikomitee koosseisu üks esindaja igast toetavast liikmesriigist;

b)

osalevad erikomitee töös toetavate kolmandate riikide esindajad. Nad ei võta osa erikomitee hääletustest ega viibi hääletuste juures;

c)

osaleb operatsiooni ülem või tema esindaja erikomitee töös, kuid ei võta osa erikomitee hääletustest.

4.   Erikomitee koosolekud kutsub kokku ja neid juhatab Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik. Haldur tagab erikomitee sekretariaadi. Haldur koostab erikomitee arutelude tulemuste protokollid. Haldur ei võta osa erikomitee hääletustest.

5.   Peaarvepidaja osaleb erikomitee töös vastavalt vajadusele, kuid ei võta osa erikomitee hääletustest.

6.   Osaleva liikmesriigi, halduri või operatsiooni ülema taotluse korral kutsub eesistujariik erikomitee kokku hiljemalt 15 päeva jooksul.

7.   Haldur teavitab erikomiteed nõuetekohaselt mis tahes ATHENA-le esitatud kahjunõudest või vaidlustusest.

8.   Erikomitee võtab otsused vastu oma liikmete ühehäälsusega, võttes arvesse lõigetes 1 ja 3 määratletud koosseisu. Erikomitee otsused on siduvad.

9.   Erikomitee kiidab heaks kõik eelarved, võttes arvesse asjakohaseid võrdlussummasid ning rakendab üldiselt oma pädevust, mis on ette nähtud artiklites 19, 20, 21, 22, 25, 26, 28, 30, 32, 33, 37, 38, 39, 40, 41 ja 42.

10.   Haldur, operatsiooni ülem ja peaarvepidaja teavitavad erikomiteed vastavalt käesolevale otsusele.

11.   Aktidele, mis erikomitee on heaks kiitnud vastavalt artiklitele 19, 20, 21, 22, 23, 25, 28, 30, 32, 33, 39, 40, 41 ja 42, kirjutavad heakskiitmisel alla erikomitee esimees ja haldur.

Artikkel 7

Haldur

1.   Nõukogu peasekretär määrab pärast erikomitee teavitamist kolmeks aastaks halduri ja vähemalt ühe asehalduri.

2.   Haldur täidab oma ülesandeid ATHENA nimel.

3.   Haldur:

a)

koostab ja esitab erikomiteele kõik eelarveprojektid. Eelarveprojektide operatsioonikulude osa koostatakse operatsiooni ülema ettepaneku alusel;

b)

võtab pärast erikomitee heakskiitu eelarved vastu;

c)

tegutseb eelarve käsutajana sissetulekute, operatsioonide ettevalmistamise käigus või selle järel tekkinud ühiste kulude ning väljaspool operatsiooni aktiivset tegevust tekkinud ühiste tegevuskulude osas;

d)

täidab sissetulekute osas rahalisi kokkuleppeid, mis on sõlmitud kolmandate isikutega seoses liidu sõjaliste operatsioonide ühiste kulude rahastamisega.

4.   Haldur tagab käesoleva otsusega kehtestatud eeskirjade täitmise ja erikomitee otsuste kohaldamise.

5.   Haldur on volitatud võtma meetmeid, mida ta peab vajalikuks, et tagada ATHENA kaudu rahastatavate kulude katmine. Haldur teavitab sellistest meetmetest erikomiteed.

6.   Haldur kooskõlastab tööd, mida tehakse liidu sõjaliste operatsioonidega seotud rahalistes küsimustes. Haldur on kõnealustes küsimustes kontaktisik riiklikele ametiasutustele ja vajaduse korral rahvusvahelistele organisatsioonidele.

7.   Haldur annab oma tegevusest aru erikomiteele.

Artikkel 8

Operatsiooni ülem

1.   Operatsiooni ülem täidab oma ülesandeid ATHENA nimel seoses enda juhatatava operatsiooni ühiste kulude rahastamisega.

2.   Enda juhatatavate operatsioonide korral teeb operatsiooni ülem järgmist:

a)

saadab haldurile eelarveprojekti osa „väljaminekud – ühised tegevuskulud” kohta oma ettepanekud;

b)

kasutab eelarve käsutajana ühiste tegevuskuludega seotud eraldisi; teostab oma võimu isikute üle, kes osalevad kõnealuste eraldiste kasutamisel, sealhulgas eelrahastamisel; võib ATHENA nimel pakkuda ja sõlmida lepinguid; avab ATHENA nimel arvelduskonto enda juhatatava operatsiooni jaoks.

3.   Operatsiooni ülem on enda juhatatavate operatsioonide korral volitatud võtma meetmeid, mida ta peab vajalikuks, et tagada ATHENA kaudu rahastatavate kulude katmine. Operatsiooni ülem teavitab sellistest meetmetest haldurit ja erikomiteed.

Artikkel 9

Peaarvepidaja

1.   Nõukogu peasekretär määrab kaheks aastaks peaarvepidaja ja vähemalt ühe asepeaarvepidaja.

2.   Peaarvepidaja täidab oma ülesandeid ATHENA nimel.

3.   Peaarvepidaja vastutab:

a)

maksete nõuetekohase teostamise, tulude kogumise ja kindlaks määratud saadaolevate summade sissenõudmise eest;

b)

ATHENA raamatupidamisaruande koostamise eest igal aastal ning operatsiooni raamatupidamisaruande koostamise eest pärast iga sellise operatsiooni lõppemist;

c)

halduri abistamise eest, kui viimane esitab erikomiteele heakskiitmiseks raamatupidamise aastaaruande või operatsiooni raamatupidamisaruande;

d)

ATHENA raamatupidamise eest;

e)

raamatupidamiseeskirjade ja -metoodika ning kontoplaani kehtestamise eest;

f)

tuluarvestussüsteemi kehtestamise ja tõendamise ning vajaduse korral tõendussüsteemide eest, mille eelarvevahendite käsutaja on kehtestanud raamatupidamisalase teabe andmiseks ja põhjendamiseks;

g)

tõendavate dokumentide säilitamise eest;

h)

üheskoos halduriga sularahahalduse eest.

4.   Haldur ja operatsiooni ülem edastavad peaarvepidajale kogu teabe, mis on vajalik ATHENA hallatavaid rahalisi varasid ja eelarve täitmist täpselt kirjeldavate raamatupidamisaruannete koostamiseks. Nad tagavad nimetatud teabe usaldusväärsuse.

5.   Peaarvepidaja annab aru erikomiteele.

Artikkel 10

Haldurile, peaarvepidajale ja ATHENA isikkoosseisule kohaldatavad üldsätted

1.   Halduri ja asehalduri ning peaarvepidaja ja asepeaarvepidaja ülesandeid ei või omavahel ühendada.

2.   Asehaldur allub haldurile. Asepeaarvepidaja allub peaarvepidajale.

3.   Asehaldur asendab haldurit, kui viimane ei ole kohal või ei saa osaleda. Asepeaarvepidaja asendab peaarvepidajat, kui viimane ei ole kohal või ei saa osaleda.

4.   Euroopa Ühenduste ametnikud ja muud teenistujad alluvad ATHENA nimel ülesandeid täites jätkuvalt neile kohaldatavatele eeskirjadele.

5.   Isikkoosseis, kelle liikmesriigid on andnud ATHENA käsutusse, alluvad samadele eeskirjadele, mis on nähtud ette nõukogu otsuses lähetuses viibivatele riiklikele ekspertidele kohaldatavate eeskirjade kohta, ning sätetele, mille osas nende riiklikud ametiasutused ja ühenduse institutsioon või ATHENA on kokku leppinud.

6.   Enne ametisse nimetamist peab ATHENA isikkoosseis olema saanud heakskiidu juurdepääsuks kuni „Secret UE” tasemel salastatud teabele, mis on nõukogu valduses, või samaväärse heakskiidu liikmesriigilt.

7.   Haldur võib pidada liikmesriikide või ühenduse institutsioonidega läbirääkimisi või sõlmida nendega kokkuleppeid, et määrata eelnevalt kindlaks isikkoosseis, kes oleks võimalik vajadusel kohe ATHENA käsutusse anda.

3.   PEATÜKK

HALDUSKOKKULEPPED LIIKMESRIIKIDE, EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, KOLMANDATE RIIKIDE JA RAHVUSVAHELISTE ORGANISATSIOONIDEGA

Artikkel 11

Halduskokkulepped

1.   Halduskokkulepete sõlmimise üle võib pidada läbirääkimisi liikmesriikide, Euroopa Liidu institutsioonide, kolmandate riikide või rahvusvahelise organisatsiooniga, eesmärgiga hõlbustada operatsioonide raames hankelepingute ja vastastikuse toetuse finantsaspekte käsitlevate kokkulepete sõlmimist kõige parematel kulutasuvuse tingimustel.

2.   Kõnealuste kokkulepete puhul:

a)

tuleb konsulteerida erikomiteega, kui need sõlmitakse liikmesriikide või Euroopa Liidu institutsioonidega,

b)

on vajalik erikomitee heakskiit, kui need sõlmitakse kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega.

3   Kõnealustele kokkulepetele kirjutavad alla operatsiooni ülem või operatsiooni ülema puudumisel haldur, kes tegutsevad ATHENA esindajatena, ning eespool nimetatud riikide või organisatsioonide pädevad haldusasutused.

Artikkel 12

Alalised ja ajutised halduskokkulepped seoses kolmandate riikide toetuse maksmise eeskirjadega

1.   Kokkulepete raames ELi ja kolmandate riikide vahel, kellele nõukogu on osutanud kui ELi operatsioonide võimalikele toetajaile või konkreetse ELi operatsiooni toetajaile, peab haldur kõnealuste kolmandate riikidega läbirääkimisi kas alaliste või ajutiste halduskokkulepete sõlmimiseks. Kõnealused kokkulepped vajalike eeskirjade kehtestamiseks tulevaste ELi sõjaliste operatsioonide toetuste kiire maksmise lihtsustamiseks sõlmitakse ATHENA ja asjaomase kolmanda riigi pädevate haldusteenistuste vahel kirjavahetuse teel.

2.   Kuni lõikes 1 viidatud kokkulepete sõlmimiseni võib haldur võtta vajalikke meetmeid toetavate kolmandate riikide maksete teostamise lihtsustamiseks.

3.   Haldur teatab kavandatavatest kokkulepetest enne neile ATHENA nimel alla kirjutamist erikomiteele.

4.   Kui liit alustab sõjalist operatsiooni, rakendab haldur nõukogus otsustatud toetussummade ulatuses kokkuleppeid operatsiooni toetavate kolmandate riikidega.

4.   PEATÜKK

ARVELDUSKONTOD

Artikkel 13

Avamine ja eesmärk

1.   Haldur avab ATHENA nimel ühe või mitu arvelduskontot.

2.   Arvelduskontod avatakse esmaklassilises rahandusasutuses, mille peakontor asub ELi liikmesriigis.

3.   Toetavate riikide toetused makstakse kõnealustele arvelduskontodele. Kontosid kasutatakse ATHENA hallatavate kulude eest tasumiseks ja vajalike ettemaksete tegemiseks operatsiooni ülemale seoses sõjalise operatsiooni ühiste tegevuskulude katmisega. Ühtegi arvelduskontot ei tohi ületada.

Artikkel 14

Vahendite haldamine

1.   Iga väljamakse ATHENA kontolt nõuab ühelt poolt halduri või asehalduri ning teiselt poolt peaarvepidaja või asepeaarvepidaja ühist allkirja.

2.   ATHENA poolt hallatavaid vahendeid, sealhulgas operatsiooni ülemale usaldatud vahendeid, võib hoiustada ainult esmaklassilises rahandusasutuses jooksvale või lühiajalise tähtajaga kontole eurodes.

5.   PEATÜKK

ÜHISED KULUD

Artikkel 15

Ühiste kulude mõiste ja aktsepteerimisaeg

1.   I lisas loetletud ühised kulud kaetakse iga kord nende tekkimisel ATHENA arvelt. Kui need kantakse eelarve rubriiki, mis osutab operatsioonile, millega need on kõige enam seotud, loetakse neid kõnealuse operatsiooni tegevuskuludeks. Muudel juhtudel loetakse neid operatsioonide ettevalmistamise käigus või nende järel tekkinud ühisteks kuludeks.

2.   Lisaks kannab ATHENA II lisas loetletud ühised tegevuskulud ajavahemikus alates operatsiooni kriisiohjekontseptsiooni heakskiitmisest kuni operatsiooni ülema nimetamiseni. Eriolukordades, pärast konsulteerimist poliitika- ja julgeolekukomiteega, võib erikomitee muuta ajavahemikku, mille jooksul ATHENA neid kulusid kannab.

3.   Operatsiooni aktiivse tegevuse jooksul, mis kestab operatsiooni ülema määramise kuupäevast kuni päevani, mil operatsiooni peakorter lõpetab oma tegevuse, kannab ATHENA ühiste tegevuskuludena:

a)

III-A lisas loetletud ühised kulud;

b)

III-B lisas loetletud ühised kulud, kui seda otsustab nõukogu;

c)

III-C lisas loetletud ühised kulud, kui operatsiooni ülem seda taotleb ning erikomitee need heaks kiidab.

4.   Sõjalise toetustegevuse aktiivsel, nõukogu poolt kindlaks määratud etapil kannab ATHENA operatsiooni ühiste kuludena need ühised kulud, mille nõukogu on määratlenud üksikjuhtumipõhiselt III lisa alusel.

5.   Operatsiooni ühised kulud sisaldavad ka selle lõpetamiseks vajalikke kulusid, mis on loetletud IV lisas.

Operatsioon on lõpetatud, kui selle ühiselt rahastatud varustusele ja infrastruktuurile on leitud lõppotstarve ja operatsiooni kohta on koostatud raamatupidamisaruanne.

6.   Ühistest kuludena ei saa aktsepteerida kulusid, mille üks või enam toetavat liikmesriiki, mõni ühenduse institutsioon või rahvusvaheline organisatsioon oleks igal juhul kandnud, olenemata operatsiooni korraldamisest.

7.   Erikomitee võib üksikjuhtumipõhiselt otsustada, et eriolukordi silmas pidades käsitletakse teatavaid täiendavaid kulusid, välja arvatud III-B lisas loetletud kulud, ühe kindla operatsiooni ühiste kuludena selle operatsiooni aktiivse tegevuse jooksul.

8.   Kui erikomitees ühehäälsust ei saavutata, võib erikomitee esitada eesistujariigi algatusel asjaomase küsimuse nõukogule.

Artikkel 16

Õppused

1.   Euroopa Liidu õppuste ühised kulud rahastatakse ATHENA kaudu vastavalt eeskirjadele, mis sarnanevad sellistele operatsioonidele kehtestatud eeskirjadega, mida toetavad kõik osalevad liikmesriigid.

2.   Kõnealused ühised õppusekulud koosnevad esiteks mobiilse või paikse peakorteri tõttu tekkivatest täiendavatest kuludest ja teiseks täiendavatest kuludest, mis tekivad, kui EL kasutab õppuse jaoks kättesaadavaks tehtud Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) ühiseid vahendeid.

3.   Ühised õppusekulud ei sisalda:

a)

kapitali soetamist, sealhulgas hoonete, infrastruktuuri ja varustuse soetamist;

b)

õppuste kavandamise ja ettevalmistamise etappi;

c)

vägede transporti, kasarmuid ja majutust.

Artikkel 17

Võrdlussumma

Iga ühismeede, millega nõukogu otsustab liidu sõjalise operatsiooni teostamise, ning iga ühismeede või otsus, millega nõukogu otsustab pikendada liidu operatsiooni, sisaldab kõnealuse operatsiooni ühiste kulude võrdlussummat. Saades abi eelkõige liidu sõjaliselt isikkoosseisult ning operatsiooni ülemalt, juhul kui viimane on ametisse asunud, määrab haldur summa, mida ta peab vajalikuks operatsiooni ühiste kulude katmiseks kavandataval ajavahemikul. Haldur esitab kõnealuse summa eesistujariigi kaudu nõukogu organitele, kes vastutavad ühismeetme või otsuse eelnõu läbivaatamise eest. Haldur teavitab tehtud ettepanekust paralleelselt erikomiteed.

6.   PEATÜKK

EELARVE

Artikkel 18

Eelarvepõhimõtted

1.   Eelarve, mis on koostatud eurodes, kujutab endast akti, millega nähakse igaks eelarveaastaks ette ja kiidetakse heaks ATHENA hallatavate ühiste kuludega seotud tulud ja kulud.

2.   Kõik kulud on seotud konkreetse operatsiooniga, välja arvatud juhul, kui tegu on I lisas loetletud kuludega.

3.   Eelarvesse kavandatud eraldised on heaks kiidetud eelarveaasta jaoks, mis algab 1. jaanuaril ja lõpeb sama aasta 31. detsembril.

4.   Eelarve tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

5.   Kasutada võib ainult teatavasse eelarve rubriiki kuuluvaid ühiste kuludega seotud tulusid ja kulusid, mis ei ületa seal määratud eraldiste ülemmäära.

Artikkel 19

Aastaeelarve koostamine ja vastuvõtmine

1.   Haldur koostab igal aastal järgneva eelarveaasta jaoks eelarveprojekti, kusjuures „ühiste tegevuskulude” osa juures abistab teda vastava operatsiooni ülem. Haldur esitab eelarveprojekti erikomiteele hiljemalt 31. oktoobriks.

2.   Projekt sisaldab:

a)

eraldisi, mida peetakse vajalikuks operatsioonide ettevalmistamisel ja nende järel tekkinud ühiste kulude katmiseks;

b)

eraldisi, mida peetakse vajalikuks käimasolevate või kavandatavate operatsioonide ühiste tegevuskulude katmiseks, sisaldades vajaduse korral ühiste kulude tagastamist, mille on eelrahastanud mõni riik või kolmas isik;

c)

kulude katmiseks vajatavate tulude prognoosi.

3.   Kulukohustuste ja maksete assigneeringud liigitatakse jagudesse ja peatükkidesse, rühmitades kulutused liikide või eesmärkide kaupa, jagades need vajadusel omakorda artikliteks. Eelarve projekt sisaldab iga peatüki või artikli kohta üksikasjalikke märkusi. Igale operatsioonile eraldatakse üks jaotis. Üks jaotis moodustab eelarve üldosa ja sisaldab operatsioonide ettevalmistamise käigus või nende järel tekkinud ühiseid kulusid.

4.   Iga jaotis võib sisaldada peatükki pealkirjaga „määratlemata otstarbega eraldised”. Kõnealused eraldised kavandatakse eelarvesse põhjendatud juhtudel, kui esineb määramatus vajatavate eraldiste summa või eelarvesse kavandatud eraldiste kasutamise valdkonna osas.

5.   Tulud koosnevad:

a)

toetustest, mida maksavad osalevad ja toetavad liikmesriigid ning kui on asjakohane, siis toetavad kolmandad riigid;

b)

mitmesugustest tuludest, mis on jaotatud jaotisteks, mis hõlmavad laekunud intresse, müügitulu ja eelmise eelarveaasta eelarve täitumist pärast seda, kui erikomitee on selle kindlaks määranud.

6.   Erikomitee kiidab eelarveprojekti heaks 31. detsembriks. Haldur võtab heakskiidetud eelarve vastu ning teavitab sellest osalevaid ja toetavaid riike.

Artikkel 20

Eelarvete muutmine

1.   Vältimatutes, erandlikes ja ettenägematutes olukordades, eelkõige, kui operatsioon otsustatakse läbi viia eelarveaasta sees, esitab haldur eelarve muutmise projekti. Kui eelarve ületab muutmise projektile vastavalt oluliselt asjaomase operatsiooni võrdlussummat, võib erikomitee taotleda selle heakskiitmist nõukogu poolt.

2.   Eelarve muutmise projekt koostatakse, esitatakse, kiidetakse heaks, võetakse vastu ja tehakse teatavaks kasutades sama menetlust nagu aastaeelarve korral. Kui eelarve muutmine on seotud liidu sõjalise operatsiooni algusega, lisatakse sellele üksikasjalik finantsaruanne kogu operatsiooni eeldatavate ühiste kulude kohta. Erikomitee võtab eelarve muutmise arutamisel arvesse selle kiireloomulisust.

Artikkel 21

Ümberpaigutused

1.   Haldur võib eraldisi ümber paigutada, lähtudes vajaduse korral operatsiooni ülema ettepanekutest. Haldur teavitab erikomiteed oma kavatsusest vähemalt ühe nädala ette niivõrd, kui olukorra kiireloomulisus seda lubab. Erikomitee eelnev nõusolek on siiski nõutav, kui:

a)

kavandatav ümberpaigutus muudab operatsiooni jaoks ette nähtud eraldiste kogusummat;

või

b)

kavandatavad peatükkide vahelised ümberpaigutused ületavad eelarveaasta jooksul 10 % eraldistest, mis on kajastatud nimetatud eelarveaasta jaoks vastu võetud eelarve peatükis, kust eraldised võetakse, selle kuupäeva seisuga, mil tehakse ettepanek kõnealuseks ümberpaigutuseks.

2.   Kui operatsiooni ülem peab seda operatsiooni nõutelekohaseks läbiviimiseks vajalikuks, võib ta operatsiooni algusele järgneva kolme kuu jooksul eelarve osas „ühised tegevuskulud” operatsioonile eraldatud eraldisi artiklite ja peatükkide vahel ümber paigutada. Operatsiooni ülem teavitab sellistest ümberpaigutustest haldurit ja erikomiteed.

Artikkel 22

Eraldiste ülekanded

1.   Operatsioonide ettevalmistamise käigus ja nende järel tekkinud ühiste kulude katteks mõeldud kasutamata jäänud eraldised tühistatakse eelarveaasta lõpus.

2.   ATHENA poolt hallatavate materjalide ja varustuse ladustamise kulu katteks mõeldud eraldisi võib kanda üle järgmisesse eelarveaastasse üks kord, kui vastav assigneering tehti enne jooksva eelarveaasta 31. detsembrit. Ühiste tegevuskulude katteks mõeldud eraldisi võib kanda üle, kui neid vajatakse operatsiooni jaoks, mida ei ole täielikult lõpetatud.

3.   Haldur esitab erikomiteele ettepaneku eelneva eelarveaasta eraldiste jäägi ülekandmiseks 15. veebruariks. Ettepanekud loetakse heaks kiidetuks, kui erikomitee ei ole 15. märtsiks otsustanud teisiti.

Artikkel 23

Ennetähtaegne rakendamine

Pärast aastaeelarve heakskiitmist võib eraldisi kasutada kohustuste eest tasumiseks ja maksete tegemiseks, kui see on operatsiooni tegutsemiseks vajalik.

7.   PEATÜKK

TOETUSED JA NENDE TAGASTAMINE

Artikkel 24

Toetuste määramine

1.   Operatsioonide ettevalmistamise käigus või nende järel tekkinud ühiste kulude katteks mõeldud mis tahes tuludega katmata makseeraldisi rahastatakse osalevate liikmesriikide toetustest.

2.   Operatsiooni ühiste tegevuskulude katteks mõeldud makseeraldised kaetakse liikmesriikide ja operatsiooni toetavate kolmandate riikide toetustest.

3.   Toetused, mida toetavad liikmesriigid peavad operatsiooni heaks maksma, võrduvad eelarvesse kavandatud ja kõnealuse operatsiooni ühiste tegevuskulude katteks mõeldud makseeraldiste summaga, millest on lahutatud toetuste summad, mida kolmandad toetavad riigid peavad artikli 12 kohaldamise tulemusena maksma sama operatsiooni heaks.

4.   Toetuste jaotumine liikmesriikide vahel, kellelt toetust nõutakse, määratakse vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 28 lõikele 3 rahvamajanduse kogutoodangu alusel ja kooskõlas nõukogu 29. septembri 2000. aasta otsusega 2000/597/EÜ, Euratom, Euroopa Ühenduste omavahendite süsteemi kohta (3) või mis tahes muu nõukogu otsusega, mis seda asendab.

5.   Toetuste arvutamiseks kasutatakse andmeid, mis on esitatud Euroopa Ühenduste viimasele vastuvõetud eelarvele lisatud tabeli „Üldeelarve rahastamise kokkuvõte omavahendite liigi ja liikmesriikide kaupa” veerus „Siseriikliku kogutulu omavahendid”. Iga toetust maksva liikmesriigi toetus on proportsionaalne kõnealuse liikmesriigi siseriikliku kogutulu osaga kõigi toetust maksvate liikmesriikide siseriikliku kogutulu summast.

Artikkel 25

Toetuste maksmise ajakava

1.   Kui nõukogu on võtnud vastu võrdlussumma liidu sõjalise operatsiooni kohta, maksavad toetavad liikmesriigid toetusena 30 % võrdlussummast juhul, kui nõukogu ei otsusta protsenti tõsta.

2.   Erikomitee võib halduri ettepaneku põhjal otsustada taotleda enne operatsiooni eelarve muutmise vastuvõtmist täiendavaid toetusi. Erikomitee võib otsustada suunata küsimuse nõukogu pädevatele ettevalmistavatele organitele.

3.   Kui operatsiooni ühiste tegevuskulude katteks mõeldud eraldised on eelarvesse kavandatud, maksavad liikmesriigid ülejäänud osa toetustest, mis nad artikli 24 kohaldamise tulemusena kõnealuse operatsiooni eest võlgnevad pärast seda, kui on maha arvatud toetused, mis neilt on juba sama eelarveaasta jooksul sama operatsiooni jaoks taotletud. Kui operatsiooni kestuseks on kavandatud rohkem kui kuus kuud, makstakse eraldiste jääksumma poolaastamaksetena. Sellisel juhul tehakse esimene sissemakse kahe kuu jooksul operatsiooni alustamisest; teine sissemakse tehakse tähtpäevaks, mille kehtestab erikomitee halduri ettepanekul operatiivvajadusi arvesse võttes. Erikomitee võib nendest sätetest kõrvale kalduda.

4.   Kui võrdlussumma või eelarve on vastu võetud, saadab haldur vastavad toetustaotlused kirja teel riiklikele ametiasutustele, kelle andmed on talle edastatud.

5.   Ilma et sellega piirataks käesoleva otsuse teiste sätete kohaldamist, makstakse toetused 30 päeva jooksul alates asjaomase toetustaotluse saatmisest.

6.   Iga toetav riik tasub oma toetuse maksmisega seotud pangateenuste eest.

7.   Haldur teatab toetuste vastuvõtmisest.

Artikkel 26

Eelrahastamine

1.   ELi sõjalise kiirreageerimisoperatsiooni korral maksavad toetavad liikmesriigid toetust võrdlussumma ulatuses. Ilma et see piiraks artikli 25 lõike 3 kohaldamist, tehakse maksed allpool kirjeldatud korras.

2.   ELi sõjaliste kiirreageerimisoperatsioonide eelrahastamiseks peavad osalevad liikmesriigid:

a)

maksma ATHENA toetused ette; või

b)

kui nõukogu otsustab läbi viia ELi sõjalise kiirreageerimisoperatsiooni, mille rahastamist liikmesriigid toetavad, maksma oma toetuse võrdlussumma ulatuses kõnealuse operatsiooni ühistesse kuludesse viie päeva jooksul alates asjaomase toetustaotluse saatmisest, kui nõukogu ei otsusta teisiti.

3.   Eespool nimetatud eesmärgil loob erikomitee, kuhu kuulub üks esindaja igast liikmesriigist, mis on otsustanud toetust ette maksta (edaspidi „toetust ette maksvad liikmesriigid”), eelarve spetsiaalsesse jaotisesse määratlemata otstarbega assigneeringud. Nimetatud määratlemata otstarbega assigneeringud kaetakse toetustest, mida maksavad toetust ette maksvad liikmesriigid 90 päeva jooksul alates asjaomase toetustaotluse saatmisest.

4.   Ilma et see piiraks artikli 25 lõike 3 kohaldamist, tuleb kiirreageerimisoperatsiooni jaoks toetust ette maksvate liikmesriikide poolt maksmisele kuuluv summa liikmesriigi poolt käesoleva artikli lõikes 3 osutatud määratlemata otstarbega assigneeringuteks makstud summa ulatuses maksta 90 päeva jooksul alates asjaomase toetustaotluse saatmisest. Sama suure osa ettemakstavatest toetustest võib teha kättesaadavaks operatsiooni ülemale.

5.   Olenemata artiklist 21 täiendatakse käesoleva artikli lõikes 3 osutatud operatsiooni tarbeks kasutatavaid määratlemata otstarbega assigneeringuid 90 päeva jooksul alates asjaomase toetustaotluse saatmisest.

6.   Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, võib iga toetust ette maksev liikmesriik eriolukordades volitada haldurit kasutama tema poolt ette makstud toetust, et katta tema toetust operatsioonile, milles ta osaleb, kuid mis ei ole kiirreageerimisoperatsioon. Ettemakstavat toetust täiendatakse asjaomase liikmesriigi poolt 90 päeva jooksul pärast toetustaotluse saatmist.

7.   Kui muu operatsiooni kui kiirreageerimisoperatsiooni läbiviimiseks on vaja rahalisi vahendeid ning kui kõnealuse operatsiooni osas ei ole veel saadud piisavaid toetusi:

a)

võib operatsiooni kulude katteks kasutada operatsiooni rahastamises osalevate liikmesriikide poolt ettemakstud toetusi, saades sellele enne toetust ette maksvate liikmesriikide heakskiidu; selliselt võib kasutada kuni 75 % ettemakstud toetustest. Ettemakstavat toetust täiendatakse toetust ette maksva liikmesriigi poolt 90 päeva jooksul pärast toetustaotluse saatmist;

b)

punktis a osutatud juhul maksavad liikmesriigid, kes ei ole toetust ette maksnud, artikli 25 lõike 1 kohaselt operatsiooni jaoks makstavad toetused pärast asjaomaste liikmesriikide heakskiidu saamist viie päeva jooksul alates asjaomase toetustaotluse saatmisest halduri poolt.

8.   Olenemata artikli 32 lõikest 3 võib operatsiooni ülem võtta kohustusi ja teha kulutusi tema käsutuses olevate summade piires.

9.   Liikmesriigid võivad oma valikut muuta, teatades sellest haldurile vähemalt kolm kuud ette.

Artikkel 27

Eelrahastamise summade tagastamine

1.   Liikmesriik, kolmas riik või vajaduse korral rahvusvaheline organisatsioon, kellel nõukogu on lubanud eelrahastada osa operatsiooni ühistest kuludest, võib ATHENA-lt asjaomased summad tagasi saada, esitades hiljemalt kaks kuud pärast asjaomase operatsiooni lõpuleviimist haldurile taotluse, millega on kaasas vajalikud tõendavad dokumendid.

2.   Raha tagastamise taotlust ei saa rahuldada, kui operatsiooni ülem ja haldur ei ole seda heaks kiitnud.

3.   Kui kiidetakse heaks raha tagastamise taotlus, mille on esitanud toetav riik, võib selle arvata maha järgmisest toetustaotlusest, mille haldur esitab kõnealusele riigile.

4.   Kui taotluse heakskiitmise ajal ei ole ette näha ühtki toetustaotlust või kui heakskiidetud raha tagastamise taotlus ületaks oodatavat toetust, maksab haldur tagastatava summa välja 30 päeva jooksul, võttes arvesse ATHENA rahavoogusid ja asjaomase operatsiooni ühiste kulude rahastamise vajadusi.

5.   Raha makstakse vastavalt käesolevale otsusele tagasi isegi siis, kui operatsioon tühistatakse.

Artikkel 28

Ühiste kulude hulka mitte kuuluvate kulude haldamine ATHENA poolt

1.   Erikomitee võib halduri või liikmesriigi ettepaneku põhjal otsustada, et teatavate operatsiooniga seotud kulude halduskorraldus, eriti (köögi- ja pesula) toetava isikkoosseisu alal, tuleks usaldada ATHENA-le, ehkki vastutus nende eest jääb asjaomasele liikmesriigile.

2.   Erikomitee võib oma otsusega anda operatsiooni ülemale loa sõlmida kirjeldatud varustuse soetamiseks operatsioonis osalevate liikmesriikide nimel lepinguid. Erikomitee otsustab sel juhul, et ATHENA kogub sõlmitud lepingutest kinnipidamiseks vajalikud vahendid liikmesriikide käest ette.

3.   ATHENA peab arvestust iga liikmesriigi poolt tehtud kulutuste kohta, mis on usaldatud ATHENA-le. Ta saadab igal kuul igale liikmesriigile väljavõtte kulutustest, mis viimane on teinud ja viimane või viimase isikkoosseis on tekitanud eelneva kuu jooksul, ning taotleb kõnealuste kulude tasumiseks vajalikke vahendeid. Liikmesriigid maksavad taotletud vahendid ATHENA-le välja 30 päeva jooksul pärast vahendite taotluse saatmist.

Artikkel 29

Viivis

1.   Kui riik ei täida oma rahalisi kohustusi, kohaldatakse analoogia põhjal ühenduse eeskirju viivise suhtes, mis on kehtestatud vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, EURATOM) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (4) artikliga 71 toetuste maksmisele ühenduse eelarvesse.

2.   Kui makse hilineb mitte rohkem kui kümme päeva, viivist ei nõuta. Kui makse hilineb rohkem kui kümme päeva, tuleb tasuda viivist kogu viivitatud aja eest.

8.   PEATÜKK

KULUDE TEOSTAMINE

Artikkel 30

Põhimõtted

1.   ATHENA eraldisi kasutatakse kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete, s.t säästlikkuse, mõjususe ja tõhususe põhimõtetega.

2.   Eelarve käsutajad vastutavad selle eest, et ATHENA tulusid ja kulusid kasutataks kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega, tagamaks seaduslikkuse ja korrapärasuse nõuete täitmist. Eelarve käsutajad võtavad eelarvelisi ja juriidilisi kohustusi, tõendavad ja kinnitavad kulud ning viivad läbi tegevusi, mis eelnevad kõnealusele eraldiste kasutamisele. Eelarve käsutaja võib oma ülesandeid delegeerida otsusega, milles on määratletud:

a)

isikkoosseisu liige, kes on selliseks delegeerimiseks asjakohasel tasemel;

b)

üleantud volituste ulatus; ning

c)

mil määral volituste saajad võivad neid omakorda delegeerida.

3.   Eraldiste kasutamisel järgitakse põhimõtet, mille kohaselt eelarve käsutaja ja peaarvepidaja ülesanded on lahutatud. Eelarve käsutaja ja peaarvepidaja ülesandeid ei või omavahel ühendada. Iga ATHENA poolt hallatavate vahenditega tehtud makse nõuab eelarve käsutaja ja peaarvepidaja ühist allkirja.

4.   Kui ühiste kulude teostamine on usaldatud liikmesriigile, ühenduse institutsioonile või vajaduse korral rahvusvahelisele organisatsioonile, kohaldab kõnealune riik, institutsioon või organisatsioon eeskirju, mis kehtivad tema enda kulude teostamisele, ilma et sellega piirataks käesoleva otsuse kohaldamist. Kui haldur teostab kulusid otse, täidab ta eeskirju, mis kehtivad Euroopa Ühenduste üldeelarve osa „nõukogu” täitmisele.

5.   Sellele vaatamata võib haldur edastada eesistujariigile materjalid nõukogule või erikomiteele ettepaneku tegemiseks ühiste kulude teostamise eeskirjade kohta.

6.   Erikomitee võib heaks kiita ühiste kulude teostamise eeskirjad, mis lõikest 4 kõrvale kalduvad.

Artikkel 31

Operatsioonide ettevalmistamise käigus või nende järel tekkinud ühised kulud

Haldur täidab eelarve käsutaja kohuseid kulude puhul, mis hõlmavad operatsioonide ettevalmistamise käigus või nende järel tekkinud ühiseid kulusid.

Artikkel 32

Ühised tegevuskulud

1.   Operatsiooni ülem täidab eelarve käsutaja kohuseid kulude puhul, mis hõlmavad tema juhitava operatsiooni ühiseid tegevuskulusid. Sellele vaatamata täidab haldur eelarve käsutaja kohustusi kulude puhul, mis hõlmavad ühiseid tegevuskulusid, mis tekivad konkreetse operatsiooni ettevalmistava etapi käigus, mida hallatakse otse ATHENA kaudu või mis on seotud operatsiooniga pärast selle aktiivse tegevuse lõppu.

2.   Haldur kannab operatsiooni kulude teostamiseks nõutavad summad ATHENA pangakontolt operatsiooni ülema taotlusel viimasele üle ATHENA nimel avatud pangakontole, mille andmed operatsiooni ülem on esitanud.

3.   Erandina artikli 18 lõikest 5, annab võrdlussumma vastuvõtmine haldurile ja operatsiooni ülemale nende pädevusalas asjaomase operatsiooni puhul õiguse võtta ja täita kulukohustusi kuni 30 % piires võrdlussummast juhul, kui nõukogu ei kehtesta kõrgemat protsenti. Erikomitee võib halduri ettepaneku põhjal otsustada, et tohib võtta ja täita täiendavaid kulukohustusi. Erikomitee võib otsustada suunata küsimuse eesistujariigi kaudu nõukogu pädevatele ettevalmistavatele organitele. Kõnealune erand kaotab kehtivuse alates kuupäevast, mil võetakse vastu asjaomase operatsiooni eelarve.

4.   Operatsiooni eelarve vastuvõtmisele eelneva ajavahemiku jooksul annavad haldur ja operatsiooni ülem või tema esindaja kumbki erikomiteele iga kuu aru seoses kuludega, mida võib tasuda kõnealuse operatsiooni ühistest kuludest. Erikomitee võib halduri, operatsiooni ülema või liikmesriigi ettepaneku põhjal anda välja direktiive kulude teostamise kohta kõnealusel ajavahemikul.

5.   Vahetu ohu korral isikkoosseisule, kes on kaasatud liidu sõjalisse operatsiooni, võib kõnealuse operatsiooni ülem erandina artikli 18 lõikest 5 teostada kõnealuse isikkoosseisu elu päästmiseks kulusid, mis ületavad eelarvesse kavandatud eraldisi. Operatsiooni ülem teavitab sellest võimalikult ruttu haldurit ja erikomiteed. Sellisel juhul teeb haldur operatsiooni ülemaga sidet pidades ettepaneku ümberpaigutusteks, mis on vajalikud kõnealuse ootamatu kulu rahastamiseks. Kui sellise kulu jaoks ei ole võimalik tagada piisavalt raha ümberpaigutuse teel, teeb haldur ettepaneku eelarve muutmiseks.

9.   PEATÜKK

ÜHISELT RAHASTATUD VARUSTUSE JA INFRASTRUKTUURI LÕPPOTSTARVE

Artikkel 33

1.   Pidades silmas operatsiooni lõpetamist, mida ta on juhatanud, võtab operatsiooni ülem vajalikud meetmed, et leida kõnealuse operatsiooni jaoks ühiselt soetatud varustusele ja infrastruktuurile lõppotstarve. Vajaduse korral esitab ta erikomiteele ettepaneku asjakohase kulumi kohta.

2.   Haldur haldab pärast operatsiooni aktiivse tegevuse lõppu järele jäänud varustust ja infrastruktuuri, pidades vajadusel silmas sellele lõppotstarve leidmist. Vajaduse korral esitab ta erikomiteele ettepaneku asjakohase kulumi kohta.

3.   Erikomitee kiidab varustuse, infrastruktuuri ja muu vara kulumi heaks nii kiiresti kui võimalik.

4.   Erikomitee kiidab heaks ühiselt rahastatud varustuse ja infrastruktuuri lõppotstarbe, pidades silmas operatsiooni vajadusi ja finantskriteeriume. Lõppotstarve võib olla järgmine:

a)

infrastruktuuri puhul müümine või üleandmine ATHENA kaudu vastuvõtjariigile, liikmesriigile või kolmandale isikule;

b)

varustuse puhul müümine ATHENA kaudu liikmesriigile, vastuvõtjariigile või kolmandale isikule või ladustamine ja säilitamine ATHENA, liikmesriigi või kolmanda isiku poolt.

5.   Varustus ja infrastruktuur müüakse toetavale riigile, vastuvõtjariigile või kolmandale isikule turuhinna eest või, kui turuhinda pole võimalik kindlaks määrata, võttes arvesse asjakohast kulumit.

6.   Vastuvõtjariigile või kolmandale isikule müümine või üleandmine toimub vajaduse korral kooskõlas eelkõige nõukogus, toetavates riikides või NATOs kehtivate julgeolekueeskirjadega.

7.   Kui otsustatakse, et operatsiooni jaoks soetatud varustus jääb ATHENA-le, võivad toetavad liikmesriigid taotleda teistelt osalevatelt liikmesriikidelt rahalist hüvitust. Kõigi osalevate liikmesriikide esindajatest koosnev erikomitee võtab halduri ettepaneku põhjal vastu asjakohased otsused.

10.   PEATÜKK

RAAMATUPIDAMINE JA INVENTAR

Artikkel 34

Põhimõtted

Kui ühiste kulude kasutamine on usaldatud liikmesriigile, ühenduse institutsioonile või vajaduse korral rahvusvahelisele organisatsioonile, kohaldab kõnealune riik, institutsioon või organisatsioon eeskirju, mis kehtivad tema enda kulude ja inventari puhul raamatupidamisele.

Artikkel 35

Ühiste tegevuskuludega seotud raamatupidamine

Operatsiooni ülem peab raamatupidamisarvestust ATHENA-lt saadud ülekannete, enda poolt võetud kulukohustuste ja tehtud väljamaksete üle, samuti ATHENA eelarvest rahastatud ja tema juhitava operatsiooni jaoks kasutatava vallasvara kontrollimise üle.

Artikkel 36

Konsolideeritud aruanded

1.   Peaarvepidaja peab arvet nõutud toetuste ja ülekannete üle. Ta koostab samuti raamatupidamisaruande operatsioonide ettevalmistamise käigus või nende järel tekkinud kulude ning halduri otsesel vastutusel teostatud tegevuskulude kohta.

2.   Peaarvepidaja koostab ATHENA tulude ja kulude kohta konsolideeritud aruande. Iga operatsiooni ülem saadab talle aruanded enda poolt võetud kulukohustuste ja tehtud väljamaksete kohta, samuti eelrahastamise kohta, mis ta on heaks kiitnud enda juhitava operatsiooni ühiste tegevuskulude katmiseks.

11.   PEATÜKK

RAAMATUPIDAMISARUANNETE AUDIT JA ESITAMINE

Artikkel 37

Erikomiteele tehtavad korrapärased ettekanded

Haldur esitab erikomiteele iga kolme kuu järel aruande tulude ja kulude teostamise kohta eelnenud kolme kuu jooksul ja alates eelarveaasta algusest. Selleks varustab operatsiooni ülem halduri aegsasti aruandega kulude kohta, mis on seotud tema juhitava operatsiooni ühiste tegevuskuludega.

Artikkel 38

Kontrollide läbiviimise tingimused

1.   Enne oma ülesannete täitmist peavad ATHENA tulude ja kulude auditeerimise eest vastutavad isikud olema saanud heakskiidu juurdepääsuks nõukogu valduses olevale salastatud teabele vähemalt „Secret UE” tasemel või vajaduse korral samaväärse heakskiidu liikmesriigilt või NATO-lt. Kõnealused isikud tagavad, et nad peavad kinni sellise teabe salastatusest ja kaitsevad andmeid, mis neile nende auditeerimisülesande käigus teatavaks saavad, kooskõlas kõnealusele teabele ja andmetele kehtivate eeskirjadega.

2.   Halduril ja ATHENA tulude ja kulude auditeerimise eest vastutavatel isikutel on viivitamatult ja ilma sellest eelnevalt teatamata juurdepääs kõnealuste tulude ja kuludega seotud dokumentidele ja kõigi andmekandjate sisule ning ruumidele, kus nimetatud dokumente ja andmekandjaid hoitakse. Nad võivad teha koopiaid. ATHENA tulude ja kulude teostamisega tegelevad isikud pakuvad haldurile ja kõnealuste tulude ja kulude auditeerimise eest vastutavatele isikutele nende ülesanne täitmise juures vajalikku abi.

Artikkel 39

Raamatupidamisaruannete välisaudit

1.   Kui ATHENA kulude rakendamine on usaldatud liikmesriigile, ühenduse institutsioonile või rahvusvahelisele organisatsioonile, kohaldab kõnealune riik, institutsioon või organisatsioon eeskirju, mis kehtivad tema enda kulude auditeerimisele.

2.   Sellele vaatamata võivad haldur või tema poolt määratud isikud viia millal tahes läbi operatsioonide ettevalmistamise käigus või nende järel tekkinud ATHENA ühiste kulude või operatsiooni ühiste tegevuskulude auditi. Lisaks võib erikomitee halduri või liikmesriigi ettepanekul millal tahes määrata välisaudiitorid, määrates kindlaks nende ülesanded ja töölevõtmise tingimused.

3.   Välisauditeid silmas pidades luuakse kuueliikmeline audiitorite kolleegium. Erikomitee nimetab igal aastal liikmesriikide esitatud kandidaatide seast kaks liiget, kes asuvad ametisse alates järgmise aasta 1. jaanuarist kolmeks aastaks, ja neid võib üks kord ametisse tagasi nimetada. Erikomitee võib liikme volitusi pikendada kuni kuue kuu võrra. Kandidaadid peavad olema liikmesriigi riikliku auditeerimisasutuse liikmed ja pakkuma oma turvalisuse ja sõltumatuse kohta piisavaid tagatisi. Nad peavad olema vajaduse korral kättesaadavad ülesannete täitmiseks ATHENA nimel. Kõnealuste ülesannete täitmisel:

a)

maksab kolleegiumi liikmetele jätkuvalt palka nende päritoluriigi auditeerimisasutus; ATHENA kannab ainult nende lähetuskulud vastavalt eeskirjadele, mis kehtivad sama astme Euroopa Ühenduste ametnikele. Kandidaadid peavad olema liikmesriigi kõige kõrgema astme riikliku auditeerimisasutuse liikmed või selle asutuse poolt soovitatud, ning pakkuma oma turvalisuse ja sõltumatuse kohta piisavaid tagatisi;

b)

küsivad ja saavad kolleegiumi liikmed juhiseid ainult erikomiteelt; audiitorite kolleegium ja selle liikmed on oma auditeerimisvolituste piires täiesti sõltumatud ja vastutavad üksnes välisauditi läbiviimise eest;

c)

annavad kolleegiumi liikmed oma ülesannetest aru ainult erikomiteele;

d)

kolleegiumi liikmed kontrollivad eelarveaasta jooksul ning tagantjärele kohapealsete kontrollimiste ja tõendavate dokumentide kontrollimise kaudu, kas ATHENA rahastatud või eelrahastatud kulusid on teostatud kooskõlas kehtivate õigusnormide ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete, s.t säästlikkuse, mõjususe ja tõhususe põhimõtetega ning kas sisekontroll on olnud piisav.

Igal aastal valib audiitorite kolleegium oma liikmete seast eesistuja või pikendab tema volitusi. Kolleegium võtab vastu oma liikmete läbi viidud audititele kehtivad eeskirjad, mis on kooskõlas kõige kõrgemate rahvusvaheliste nõuetega. Audiitorite kolleegium kiidab oma liikmete koostatud auditiaruanded heaks enne, kui need edastatakse haldurile ja erikomiteele.

4.   Lähtudes igast üksikjuhtumist ja konkreetsetest põhjustest, võib erikomitee otsustada kasutada muid välisasutusi.

5.   Auditite kulusid, mille viivad läbi ATHENA nimel tegutsevad audiitorid, loetakse ATHENA poolt kantavateks ühisteks kuludeks.

Artikkel 40

Raamatupidamisaruannete siseaudit

1.   Nõukogu peasekretär määrab halduri ettepaneku põhjal ja pärast erikomitee teavitamist kolmeaastaseks ametiajaks, mida saab ühe korra uuendada, ATHENA mehhanismi siseaudiitori ja vähemalt ühe asesiseaudiitori; siseaudiitoritel peavad olema vajalik kutsekvalifikatsioon ja nad peavad pakkuma oma turvalisuse ja sõltumatuse kohta piisavaid tagatisi.

2.   Siseaudiitor annab haldurile riskidega tegelemise kohta aru, esitades sõltumatuid arvamusi haldus- ja kontrollisüsteemide kvaliteedi kohta ning soovitusi operatsioonidega seotud sisekontrolli parandamiseks ja usaldusväärse finantsjuhtimise edendamiseks. Tema vastutuses on eelkõige selle hindamine, kui sobivad ja tulemuslikud on sisemised juhtimissüsteemid ning kuidas teenistused rakendavad poliitikaid ja saavutavad eesmärke, pidades silmas nendega seotud riske.

3.   Siseaudiitor täidab oma ülesandeid seoses kõikide teenistustega, mis on kaasatud ATHENA tulude kogumisse ning ATHENA kaudu rahastatavate kulude teostamisse.

4.   Siseaudiitor viib eelarveaasta jooksul vastavalt vajadusele läbi ühe või mitu auditit. Ta annab haldurile aru ja teavitab operatsiooni ülemat oma auditite tulemustest ja soovitustest. Operatsiooni ülem ja haldur tagavad, et auditite põhjal tehtud soovituste põhjal võetakse meetmeid.

5.   Haldur esitab igal aastal erikomiteele siseauditiga seotud töö kohta aruande, milles on märgitud läbiviidud siseauditite arv ja liik, tehtud märkused, esitatud soovitused ja nende soovituste põhjal võetud meetmed.

6.   Lisaks sellele tagab iga operatsiooni ülem siseaudiitorile täieliku juurdepääsu tema juhatatavale operatsioonile. Siseaudiitor kontrollib finants- ja eelarvesüsteemide ja -menetluste nõuetekohast toimimist ning tagab tugevate ja tõhusate sisekontrolli süsteemide toimimise. Siseaudiitor ei või olla ei eelarve käsutaja ega peaarvepidaja; ta ei või osaleda raamatupidamisaruannete ettevalmistamisel.

7.   Siseaudiitori töö ja aruanded tehakse koos kõigi asjakohaste lisadokumentidega kättesaadavaks audiitorite kolleegiumile.

Artikkel 41

Raamatupidamise aastaaruannete esitamine

1.   Iga operatsiooni ülem annab ATHENA peaarvepidajale eelarveaasta lõpule järgneva aasta 31. märtsiks või nelja kuu möödumisel tema juhitud operatsiooni lõppemisest (olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem) teabe, mis on vajalik ühiste tegevuskulude ning eelrahastatud ja artikli 28 kohaselt hüvitatud kulude raamatupidamise aastaaruannete koostamiseks ning samuti iga-aastase tegevusaruande koostamiseks.

2.   Haldur koostab peaarvepidaja ja iga operatsiooni ülema abiga esialgsed iga-aastased raamatupidamise aastaaruanded ja tegevusaruanded ning esitab need erikomiteele ja audiitorite kolleegiumile eelarveaasta lõpule järgneva aasta 30. aprilliks.

3.   Audiitorite kolleegium esitab erikomiteele eelarveaasta lõpule järgneva aasta 31. juuliks auditi aastaaruande ning haldur, keda abistavad peaarvepidaja ja iga operatsiooni ülem, esitab erikomiteele samaks kuupäevaks ATHENA lõplikud raamatupidamise aastaaruanded. Erikomitee vaatab halduri, peaarvepidaja ja iga operatsiooni ülema tegevuse heakskiitmise eesmärgil raamatupidamise aastaaruanded läbi eelarveaasta lõpule järgneva aasta 30. septembriks, võttes arvesse audiitorite kolleegiumi aruande tulemusi.

4.   Peaarvepidaja ja iga operatsiooni ülem säilitavad oma tasemel kõik raamatupidamisaruanded ja inventarinimestikud viie aasta jooksul alates kuupäevast, mil kõnealuse eelarve täitmine kinnitati.

5.   Erikomitee teeb otsuse eelarve ülejäägi kandmise kohta eelarveaastast, mille raamatupidamisaruanne on heaks kiidetud, järgmise eelarveaasta eelarvesse, olenevalt olukorrast kas tulude või kuludena, eelarve muutmise teel.

6.   Eelarveaasta eelarve ülejäägi osa, mis tuleneb operatsioonide ettevalmistamise käigus või nende järel tekkinud kulude katteks mõeldud eraldiste kasutamisest, kavandatakse osalevate liikmesriikide järgmistest toetustest maha arvamiseks.

7.   Eelarve ülejäägi osa, mis tuleneb teatava operatsiooni ühiste tegevuskulude katteks mõeldud eraldiste kasutamisest, kavandatakse järgmistest toetustest maha arvamiseks, mis saadakse kõnealust operatsiooni toetanud liikmesriikidelt.

8.   Kui tagastamine ei ole võimalik ATHENA-le makstavatest toetustest mahaarvamise teel, makstakse eelarve ülejääk asjaomastele liikmesriikidele tagasi.

9.   Iga operatsioonis osalev liikmesriik esitab iga aasta 31. märtsiks haldurile, vajadusel operatsiooni ülema kaudu, vabatahtlikult andmed tema poolt eelneval eelarveaastal operatsiooniga seoses kantud täiendavate kulude kohta. Need andmed liigitatakse põhiliste kuluartiklite kaupa. Haldur koondab nimetatud andmed ja annab erikomiteele ülevaate operatsiooni täiendavate kulude kohta.

Artikkel 42

Operatsiooni raamatupidamisaruande esitamine

1.   Kui operatsioon on lõpule viidud, võib erikomitee halduri või liikmesriigi ettepaneku põhjal teha otsuse, et haldur esitab peaarvepidaja ja operatsiooni ülema abiga erikomiteele kõnealuse operatsiooni kohta raamatupidamisdokumendid ja bilansi kuni kuupäevani, mil operatsioon lõpule viidi, ja võimaluse korral kuni kuupäevani, mil see lõpetati. Halduri kehtestatud tähtaeg ei või olla lühem kui neli kuud alates kuupäevast, mil operatsioon lõpule viidi.

2.   Kui ei ole võimalik, et raamatupidamisdokumendid ja bilanss sisaldaks nimetatud tähtajaks tulusid ja kulusid, mis on seotud operatsiooni lõpetamisega, esitatakse tulud ja kulud ATHENA iga-aastastes raamatupidamisdokumentides ja bilansis ning erikomitee vaatab need läbi seoses iga-aastase raamatupidamisaruande esitamisega.

3.   Erikomitee kiidab talle esitatud operatsiooni raamatupidamisdokumendid ja bilansi heaks. Ta kiidab heaks kõnealuse eelarve täitmise halduri, peaarvepidaja ja iga operatsiooni ülema poolt.

4.   Kui tagastamine ei ole võimalik ATHENA-le makstavatest toetustest mahaarvamise teel, makstakse eelarve ülejääk asjaomastele liikmesriikidele tagasi.

12.   PEATÜKK

JURIIDILINE VASTUTUS

Artikkel 43

1.   Tingimusi, millega väära asjaajamise või hooletuse korral reguleeritakse operatsiooni ülema, halduri ja eelkõige ühenduse institutsioonide või liikmesriikide poolt kasutusse antud muu isikkoosseisu liikme distsiplinaar- või kriminaalvastutusele võtmist, reguleerib isikkoosseisule kohaldatav määrustik või kord. Lisaks võib ATHENA omal algatusel või toetava liikmesriigi palvel algatada ülalmainitud isikkoosseisu liikme suhtes tsiviilhagi.

2.   Toetav riik ei või ühelgi juhul pidada Euroopa Ühendusi või nõukogu peasekretäri vastutavaks selle eest, kuidas haldur, peaarvepidaja või nende juurde määratud isikkoosseis on täitnud oma ülesandeid.

3.   Toetavad riigid täidavad ATHENA kaudu lepingulised kohustused, mis võivad tekkida eelarve täitmise raames sõlmitud lepingute tulemusena. Eelmainitu on reguleeritud kõnealustele lepingutele kohaldatavate seadustega.

4.   Lepinguvälise vastutuse korral hüvitavad toetavad liikmesriigid kahju, mille operatsiooni peakorter, vägede peakorter ja kriisistruktuuri väeliigi peakorter, mille koosseisu on heaks kiitnud operatsiooni ülem, või nende isikkoosseis on tekitanud oma ülesannete täitmise käigus, ATHENA kaudu vastavalt üldistele põhimõtetele, mis on ühised liikmesriikide seadustele, ja vägede isikkoosseisu määrustikule, mis kehtib operatsiooni toimumiskohas.

5.   Toetav riik ei või ühelgi juhul pidada Euroopa Ühendusi või liikmesriike vastutavaks eelarve täitmise raames sõlmitud lepingute eest või kahju eest, mille kriisistruktuuri üksused ja teenistused, mille koosseisu on heaks kiitnud operatsiooni ülem, või nende isikkoosseis on põhjustanud oma ülesannete täitmise käigus.

Artikkel 44

Läbivaatamine ja muutmine

Käesolev otsus, sealhulgas selle lisad, vaadatakse tervikuna või osaliselt läbi vajaduse korral liikmesriigi taotlusel või pärast iga operatsiooni. Käesolevat otsust muudetakse vähemalt iga kolme aasta tagant. Läbivaatamise või muutmise käigus võib kasutada töö seisukohast kasulikke eksperte ja eelkõige ATHENA juhtorganeid.

Artikkel 45

Kehtetuks tunnistamine

Otsus 2007/384/ÜVJP tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 46

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Artikkel 47

Avaldamine

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 18. detsember 2008

Nõukogu nimel

eesistuja

M. BARNIER

(1)  ELT L 63, 28.2.2004, lk 68.

(2)  ELT L 152, 13.6.2007, lk 14.

(3)  EÜT L 253, 7.10.2000, lk 42.

(4)  EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

I LISA

ÜHISED KULUD, MIS NENDE TEKKIMISEL KATAB ATHENA

Juhul kui järgmisi ühiseid kulusid ei saa otseselt seostada ühegi operatsiooniga, võib erikomitee otsustada paigutada vastavad eraldised aastaeelarve üldossa. Kõnealused eraldised tuleks võimalusel kanda artiklitesse, mis osutavad operatsioonile, millega nad on kõige enam seotud.

1.

Operatsiooni ülema ja tema isikkoosseisu lähetuskulud, mis tekivad operatsiooni raamatupidamisaruande esitamise tulemusena erikomiteele.

2.

Kahjunõuetest ja hagidest tulenevad kahjuhüvitised ja kulud, mis kuuluvad maksmisele ATHENA kaudu.

3.

Kulud, mis tulenevad otsusest ladustada operatsiooni jaoks ühiselt soetatud materjali (kui kõnealused kulud omistatakse aastaeelarve üldosale, osutatakse seosele konkreetse operatsiooniga).

Lisaks sisaldab aastaeelarve üldosa vajadusel eraldisi, mis on vajalikud järgmiste ühiste tegevuskulude katmiseks, mida operatsioonis osalevad liikmesriigid rahastavad:

1.

panga teenustasud;

2.

auditikulud;

3.

operatsiooni ettevalmistava etapiga seonduvad ühised kulud, nagu need on määratletud II lisas.

II LISA

OPERATSIOONI ETTEVALMISTAVA ETAPIGA SEOTUD ÜHISED TEGEVUSKULUD, MILLE KANNAB ATHENA

Täiendavad kulud, mis on vajalikud väeüksuste tutvumismissioonideks ja ettevalmistusteks (eelkõige teabekogumis- ja tutvumismissioonid) liidu konkreetset sõjalist operatsiooni silmas pidades: transport, majutus, operatsiooni sidevahendite kasutamine ja missiooni läbiviimiseks vajaliku kohaliku tsiviilpersonali, nagu tõlkide ja autojuhtide töölevõtmine.

Meditsiiniteenused: nende isikute hädaotstarbeline meditsiiniline evakueerimine (Medevac), kes võtavad osa väeüksuste tutvumismissioonidest ja ettevalmistustest liidu konkreetset sõjalist operatsiooni silmas pidades, kui ravi ei ole operatsiooni toimumiskohas võimalik.

III LISA

III-A

OPERATSIOONI AKTIIVSE TEGEVUSEGA SEOTUD ÜHISED TEGEVUSKULUD, MILLE KANNAB ALATI ATHENA

ATHENA kannab liidu sõjalise operatsiooni puhul ühiste tegevuskulude all järgnevalt määratletud täiendavad kulud, mis on operatsiooni jaoks vajalikud.

1.   Täiendavad kulud seoses ELi juhitavate operatsioonide (mobiilsete või paiksete) peakorteritega

1.1.   Peakorterid, mille täiendavaid kulusid rahastatakse ühiselt:

a)

:

Peakorter (HQ)

:

Peakorter (HQ), operatsiooni plaanis (OPLAN) heakskiidetud juhtimisüksused ja orgaanilised teenuselemendid.

b)

:

Operatsiooni peakorter (OHQ)

:

Operatsiooni juhataja paikne, väljaspool operatsiooni toimumiskohta asuv peakorter, mis vastutab ELi vägede koostamise, väljasaatmise, ülalpidamise ja tagasitoomise eest.

Operatsiooni puhul operatsiooni peakorteri suhtes kehtiv ühiste kulude mõiste kehtib ka nõukogu peasekretäri ja ATHENA puhul niivõrd, kuivõrd viimased tegutsevad otseselt kõnealuse operatsiooni heaks.

c)

:

Vägede peakorter (FHQ)

:

Operatsiooni toimumiskohta siirdud ELi vägede peakorter.

d)

:

Väeliigi peakorter (CCHQ)

:

Operatsiooni jaoks siirdud ELi väeliigi juhataja (s.t õhujõudude, maavägede, laevastiku või eriüksuste juhatajad, kelle määramist võidakse operatsiooni iseloomust sõltuvalt vajalikuks pidada) peakorter.

1.2.   Ühiselt rahastatavad täiendavad kulud:

a)

:

Transpordikulud

:

Transport operatsiooni toimumiskohta ja sealt tagasi vägede peakorteri ja väeliikide peakorterite siirmiseks, ülalpidamiseks ja tagasitoomiseks; operatsiooni peakorteri transpordikulud, mis on vajalikud operatsiooni jaoks.

b)

:

Haldus

:

Täiendav kontori- ja majutusvarustus, lepingulised ja kommunaalteenused, peakorterite hoonete hoolduskulud.

c)

:

Ühiselt rahastatavatesse peakorteritesse operatsiooni jaoks eraldi töölevõetud tsiviilpersonal

:

Euroopa Liidus töötav tsiviilpersonal, rahvusvaheline personal ja operatsiooni toimumiskohas palgatud kohalik personal, keda vajatakse operatsiooni läbiviimiseks lisaks operatsiooni tavanõuetele (sealhulgas kõik hüvitised ületundide eest).

d)

:

Side ühiselt rahastatavate peakorterite vahel ning ühiselt rahastatavate peakorterite ja nende otsealluvuses olevate vägede vahel

:

Kapitalikulud seoses täiendavate sidevahendite ja infotehnoloogiaseadmete ostmise ja kasutamisega ning kulud seoses osutatud teenustega (modemite, telefoniliinide, satelliittelefonide, krüptofaksi, turvaliinide, internetiteenuste, andmeliinide ja kohtvõrkude rent ning hooldus);

e)

:

Vedu/reisimine (välja arvatud päevarahade kulud) operatsiooni toimumiskohas

:

Maanteetranspordi ja muul teel reisimise ja veokuludega seotud kulud, sealhulgas riiklike toetusvägede ja külaliste reisimine; kütusega seotud täiendavad kulud, mis ületavad tavaoperatsioonide taseme; täiendavate sõidukite rent; operatsiooni toimumiskoha ja Brüsseli ja/või ELi korraldatud kohtumiste toimumiskohtade vahel toimuvate ametireisidega seotud kulud; kulud seoses kolmanda isiku poolse riskikindlustusega, mida mõned riigid nõuavad nende territooriumil operatsioone läbi viivatelt rahvusvahelistelt organisatsioonidelt.

f)

:

Kasarmud ja majutus/infrastruktuur

:

Vajaduse korral peakorteri rajatiste soetamise, üürimise või renoveerimise kulud operatsiooni toimumiskohas (hoonete, varjualuste ja telkide üürimine).

g)

:

Avalik teave

:

Kulud, mis on seotud teabekampaaniatega ja mõeldud meedia teavitamiseks operatsiooni peakorteris ja vägede peakorteris vastavalt operatsiooni peakorteris välja töötatud teabestrateegiale.

h)

:

Esindamine ja vastuvõtukulud

:

Esinduskulud; operatsiooni läbiviimiseks vajalikud kulud peakorteri tasemel.

2.   Täiendavad kulud, mis tekivad vägede toetamisel tervikuna:

Alljärgnevalt on kindlaks määratud kulud, mis tekivad seoses vägede siirmisega:

a)

:

Siirmise/infrastruktuuriga seotud tööd

:

Kulud, mis on tingimata vajalikud selleks, et väed tervikuna saaksid täita oma missiooni (ühiselt kasutatav(ad) lennujaam, raudtee, sadamad, peamised logistilistilised maanteed, sh mahalaadimiskohad ning alad vägede koondamiseks edasiliikumise eesmärgil); veepumbad, vee puhastamine ja jaotamine ning heitvee äravool, energia- ja veevarustus, mullatööd ja statsionaarsete vägede kaitse, ladustamisrajatised (eelkõige kütuse ja lahingumoona jaoks), logistilised kogunemiskohad; ühiselt rahastavale infrastruktuurile pakutav insener-tehniline tugi).

b)

:

Identifitseerimistunnused

:

Spetsiifilised identifitseerimistunnused, isikutunnistused kirjaga „Union européenne”, märgid, medalid, Euroopa Liidu värvides lipud või muud vägede või peakorteri tunnusmärgid (välja arvatud riided, mütsid ja vorm);

c)

:

Meditsiiniteenused

:

Hädaotstarbeline meditsiiniline evakueerimine (Medevac). Operatsiooni plaanis (OPLAN) heakskiidetud mahalaadimisotstarbeliste lennujaamade ja sadamate liiki ülesannete 2 ja 3 rajatised operatsiooni toimumiskoha operatiivelementide tasandil.

d)

:

Teabe hankimine

:

Operatsiooni plaanis (OPLAN) heakskiidetud luureotstarbelised satelliidikujutised, kui nende rahastamist ei ole võimalik tagada Euroopa Liidu Satelliidikeskuse (SATCEN) eelarves olemasolevate vahenditega.

3.   Täiendavad kulud, mis tekivad ELi juhitava operatsiooni jaoks ELi käsutusse antud NATO ühiste vahendite ja võimete kasutamisel.

Kulu, mis tekib Euroopa Liidule, kui ta kasutab ühe oma sõjalise operatsiooni jaoks ELi ja NATO vahelist kokkulepet, mis käsitleb ELi juhitavaks operatsiooniks kasutada antud NATO ühiste vahendite ja võimete väljastamist, jälgimist, tagastamist või tagasinõudmist. NATO poolt ELile tehtavad tagasimaksed.

4.   Täiendavad kulud, mis tekivad Euroopa Liidule seoses ühiste kulude loeteluga hõlmatud kaupade, teenuste ja töödega, mille teevad Euroopa Liidu juhitava operatsiooni jaoks kättesaadavaks liikmesriigid, Euroopa Liidu institutsioonid, kolmandad riigid või rahvusvahelised organisatsioonid vastavalt artiklis 11 osutatud kokkulepetele. Sellise kokkuleppe alusel riigi, Euroopa Liidu institutsiooni või rahvusvahelise organisatsiooni poolt tehtavad tagasimaksed.

III-B

KONKREETSE OPERATSIOONI AKTIIVSE TEGEVUSEGA SEOTUD ÜHISED TEGEVUSKULUD, MILLE KANNAB ATHENA, KUI NÕUKOGU TEEB SELLISE OTSUSE

Transpordikulud

:

Transport operatsiooni toimumiskohta ja sealt tagasi operatsiooni jaoks vajatavate vägede siirmiseks, toetamiseks ja tagasitoomiseks.

Rahvusvahelised sihtjõudude peakorterid

:

Operatsiooni toimumiskohta siirdud ELi sihtjõudude rahvusvahelised peakorterid.

III-C

ÜHISED TEGEVUSKULUD, MILLE KANNAB ATHENA, KUI OPERATSIOONI ÜLEM SEDA TAOTLEB NING ERIKOMITEE NEED HEAKS KIIDAB

a)

:

Kasarmud ja majutus/infrastruktuur

:

Hoonete soetamise, üürimise ja renoveerimise kulud operatsiooni toimumiskohas (hooned, varjualused ja telgid) vastavalt operatsiooni jaoks siirdud vägede vajadustele.

b)

:

Olulise tähtsusega täiendav varustus

:

Operatsiooni läbiviimiseks olulise tähtsusega erivarustuse ettekavandamata üürimine või ostmine operatsiooni käigus, tingimusel et ostetud varustust ei tooda missiooni lõpus endaga tagasi.

c)

:

Meditsiiniteenused

:

Muud ülesande 2 rajatised operatsiooni toimumiskohas kui III-A lisas mainitud rajatised.

d)

:

Teabe hankimine

:

Teabe hankimine (satelliidikujutised; luureandmete hankimine operatsiooni toimumiskohal, kohaluure ja seire (ISR), sealhulgas maa-õhk tüüpi seiretegevus (AGSR); luureandmete hankimine inimallikatelt).

e)

:

Muud kriitilise tähtsusega võimed operatsiooni toimumiskohal

:

Demineerimine, kui see on operatsiooni jaoks vajalik; kaitse keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumarünnakute (CBRN) korral; operatsiooni toimumiskohal kokkukogutud relvade ja lahingumoona ladustamine ja hävitamine.

IV LISA

OPERATSIOONIGA LÕPETAMISEGA SEOTUD ÜHISED TEGEVUSKULUD, MILLE KANNAB ATHENA

Kulud lõppotstarbe leidmiseks varustusele ja infrastruktuurile, mida rahastatakse operatsiooni puhul ühiselt.

Täiendavad kulud operatsiooni raamatupidamisaruannete koostamiseks. Kulud, mida võib tasuda ühistest kuludest, määratakse kindlaks vastavalt III lisale, pidades silmas seda, et raamatupidamisaruannete koostamiseks vajatav isikkoosseis kuulub kõnealuse operatsiooni peakorteri juurde isegi pärast seda, kui viimane on lõpetanud oma tegevuse.

Parandused

23.12.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 345/115

Komisjoni 20. mai 2008. aasta otsuse (riigiabi kohta, mida Prantsusmaa andis kalapüügiriskide ennetamise fondile ja kalandusettevõtjatele (riigiabi C 9/06)) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 334, 12. detsember 2008 )

Otsuse pealkirjas kaanel ja leheküljel 62

asendatakse

„2008/936/EÜ”

järgmisega:

„2008/964/EÜ”.

23.12.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 345/115

Komisjoni 15. novembri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1337/2007 (millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 992/95 teatavate Norrast pärit kalandustoodete ühenduse tariifikvootide osas) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 298, 16. november 2007 )

Leheküljel 9 lisa punktis c tabeli neljandas veerus

asendatakse

„16.6.2008–14.2.2009: 30 500”

järgmisega:

„16.6–14.2: 30 500”.

23.12.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 345/116

Komisjoni 26. juuli 1995. aasta direktiivi 95/45/EÜ (millega nähakse ette toiduainetes kasutatavate värvainete puhtuse erikriteeriumid) parandused

( Euroopa Ühenduste Teataja L 226, 22. september 1995 )

(Eestikeelne eriväljaanne 2004, 13. Tööstuspoliitika ja siseturg, 15. köide, lk 218)

Direktiivi lisa B-osa „Puhtuse erikriteeriumid”:

—

kandes E 101 (i) RIBOFLAVIIN – Identifitseerimine, spektromeetria

asendatakse

:

„Neeldumismaksimum vees on umbes 375 nm juures”

järgmisega

:

„Neeldumismaksimum vees on umbes 444 nm juures”;

—

kandes E 101 (ii) RIBOFLAVIIN-5'-FOSFAAT – Identifitseerimine, spektromeetria

asendatakse

:

„Neeldumismaksimum vees on umbes 375 nm juures”

järgmisega

:

„Neeldumismaksimum vees on umbes 444 nm juures”;

—

kandes E 104 KINOLIINKOLLANE – Identifitseerimine, spektromeetria

asendatakse

:

„Neeldumismaksimum äädikhappe vesilahuses, pH 5, on umbes 426 nm juures ”

järgmisega

:

„Neeldumismaksimum äädikhappe vesilahuses, pH 5, on umbes 411 nm juures ”;

—

kandes E 160e BEETA-APO-8'-KAROTENAAL (C30) – Puhtus

asendatakse

:

„Raskmetallid (ümber arvutatuna pliiks)

Mitte üle 10 mg/kg”

järgmisega

:

„Raskmetallid (ümber arvutatuna pliiks)

Mitte üle 40 mg/kg”.