52012DC0536

2012. AASTA ÜLDEELARVE PARANDUSEELARVE PROJEKT nr 5

TULUDE KOONDARVESTUS KULUDE EELARVESTUS JAGUDE KAUPA III jagu – Komisjon

Võttes arvesse:

– Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 314, koostoimes Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepinguga, eriti selle artikliga 106a,

– nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,[1] eriti selle artiklit 37,

– 1. detsembril 2011 vastuvõetud Euroopa Liidu 2012. aasta üldeelarvet[2],

– 20. aprillil 2012 vastuvõetud paranduseelarve projekti nr 1/2012[3],

– 12. juunil 2012 vastuvõetud paranduseelarve projekti nr 2/2012[4],

– 5. juulil 2012 vastuvõetud paranduseelarve projekti nr 3/2012[5],

– 20. juunil 2012 vastuvõetud paranduseelarve projekti nr 4/2012[6],

esitab Euroopa Komisjon eelarvepädevatele institutsioonidele 2012. aasta eelarve paranduseelarve projekti nr 5.

TULUDE JA KULUDE EELARVESTUSE MUUDATUSED EELARVEJAGUDE KAUPA

Tulude ja kulude eelarvestuses eelarvejagude kaupa tehtavad muudatused on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/budget/www/index-et.htm). Teadmiseks on lisatud nende muudatuste ingliskeelne versioon, mis moodustab eelarve lisa.

SISUKORD

1.      Sissejuhatus.. 5

2.      Euroopa Liidu solidaarsusfondi kasutuselevõtmine. 5

3.      Euroopa Liidu solidaarsusfondi rahastamine. 6

4.      Eelarverea muutmine. 7

5.      Koondtabel finantsraamistiku rubriikide kaupa.. 8

1.           Sissejuhatus

2012. aasta paranduseelarve projektis (PEP) nr 5 käsitletakse järgmisi küsimusi:

– Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmine 670 192 359 euro ulatuses kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringutena seoses Itaalias Emilia-Romagna piirkonda kahjustanud maavärinate tagajärgedega;

– eelarverea 16 05 03 01 (Ettevalmistav tegevus – Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta 2011) muutmine, asendades sidekriipsu maksete assigneeringute veerus märkega „pro memoria” (p.m), et võimaldada lõppmaksete tegemist.

2.           Euroopa Liidu solidaarsusfondi kasutuselevõtmine

20. mail 2012 tabas ulatuslikku ala Põhja-Itaalias tugev, Richteri skaala järgi 5,9 magnituudine maavärin, põhjustades paljudes linnades ja külades, eelkõige epitsentri läheduses, peamiselt Emilia-Romagna piirkonna Modena ja Ferrara provintsis, raskeid kahjustusi. 29. mail toimus teine maavärin tugevusega 5,8 magnituudi, mille epitsenter oli esimese omast veidi läänepool. Mõlemale maavärinale järgnes mitu tugevat järeltõuget. Maavärinates hukkus 27 inimest, viga sai umbes 350 ning evakueerida tuli rohkem kui 40 000 inimest. Ulatuslikku kahju said hooned, taristud, äriettevõtted, tööstusrajatised, põllumajandus ja oluline kultuuripärand.

Itaalia esitas taotluse abi saamiseks Euroopa Liidu Solidaarsusfondist.

Komisjoni talitused on taotluse põhjalikult läbi vaadanud kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 2012/2002, eriti selle artiklitega 2, 3 ja 4. Nende hinnang oli üldjoontes järgmine:

(1) Komisjon sai Itaalialt taotluse 27. juulil 2012 kümnenädalase tähtaja jooksul alates esimeste kahjustuste registreerimisest 20. mail 2012.

(2) Maavärinate puhul oli tegemist loodusõnnetusega ja need kuuluvad solidaarsusfondi peamisse rakendamisalasse. Kaks suuremat maavärinat ja sajad järeltõuked toimusid paari nädala jooksul ja mõjutasid peamiselt Emilia-Romagna kaht provintsi, kuid mõju ulatus ka naaberprovintsidesse ning Veneto ja Lombardia piirkonda. Vastavalt solidaarsusfondi väljakujunenud poliitikale loetakse kaht samalaadset, samas piirkonnas suhteliselt lühikese aja jooksul toimunud sündmust üheks loodusõnnetuseks.

(3) Finantsabi summa arvutamise aluseks on otseste kahjude kogusumma. Itaalia ametiasutused hindasid otseste kahjude kogusummaks 13 273 736 063 eurot. See summa moodustab 0,86 % Itaalia kogurahvatulust ja ületab peaaegu neljakordselt Itaalia suhtes 2012. aastal kehtivat solidaarsusfondi 3 607 miljoni euro suurust (s.o 3 miljardit 2002. aasta hindades) kasutuselevõtukünnist. Kuna hinnanguliselt on otsesed kahjud solidaarsusfondi kasutuselevõtu künnisest suuremad, võib õnnetust lugeda suureks loodusõnnetuseks ning seega kuulub see nõukogu määruse (EÜ) nr 2012/2002 põhirakendusalasse.

(4) Taotlus sisaldab maavärina mõju üsna üksikasjalikku kirjeldust ja hinnangulise kogukahju jaotust piirkondade kaupa. Arvesse on võetud riiklikult kodanikukaitse osakonnalt saadud koondteavet. Selle teabe kohaselt põhjustasid maavärinad tugevat kahju põhitaristule, kodudele, avalikele hoonetele, äriettevõtetele ja piirkonna olulisele kultuuripärandile. Maavärinad põhjustasid rasket kahju elanikkonnale, mõjutades peaaegu 1 miljonit inimest Emilia-Romagna, Veneto ja Lombardia piirkonna 6 provintsi 106 omavalitsuses. Ülekaalukalt suurim osa kahjudest (peaaegu 92 %) registreeriti Emilia-Romagnas, eelkõige Modena, Ferrara, Bologna ja Reggio Emilia provintsis. Lombardia ja Veneto said vähem kahju – vastavalt peaaegu 8 % ja 0,4 % kogukahjust. Ainuüksi Emilia-Romagnas pidi umbes 45 000 inimest jätma oma kodud ja otsima ajutist majutust. Suur osa elanikkonnast leidis sõltumatu majutuse, kus nad saavad valitsuse toetust, samal ajal, kui umbes 16 000 inimest on taotlenud abi. Hädaabiteenistused on pidanud seadma sisse umbes 90 hädaabilaagrit ja majutuskohta siseruumides.

(5) Maavärinast mõjutatud piirkond on tihedasti asustatud ja selle majandus kõrgeltarenenud, erinevates tööstus-, tootmis- ja käsitöösektorites on palju ettevõtjaid, paljud neist üleriigilise tähtsusega, kes said enneolematut kahju, kui varises kokku suur osa tööstushoonetest. On oht, et nimetatud tegevusalad paigutatakse ümber muudesse piirkondadesse. Märkimisväärset kahju sai põllumajandus ning sellel on eeldatavasti raske mõju sellistele toodetele nagu Grana Padano ja Parmigiano Reggiano juust ja palsamäädikas. Üldiselt eeldatakse, et loodusõnnetus põhjustab olulise languse tootmises, kaubanduses, põllumajanduses ja muudes majandustegevuse valdkondades. Erilise tähtsusega on piirkonna rikast kultuuripärandit tabanud kahju. Selle hindamine on eriti keeruline ja seda on taotluses üksikasjalikult kirjeldatud. Ainuüksi Emilia-Romagna asjaomast kahju hinnatakse 2 075 miljonile eurole.

(6) Komisjoni talitused jõudsid järeldusele, et – võttes arvesse loodusõnnetuse ulatust ja piiratud aega kahjude hindamiseks – meetodid, mida Itaalia ametiasutused kasutasid erinevate kahjukategooriate hindamiseks, olid üldjuhul piisavalt üksikasjalikud ja usutavad.

(7) Itaalia ametiasutused on arvestanud vastavalt määruse (EÜ) nr 2012/2002 artikli 3 lõikele 2 hädaolukorras vajalike meetmete maksumuseks 714 672 825 4 eurot, mis on jaotatud määruses sätestatud 4 kategooriasse. A) taristu kasutatavuse otsene taastamine, B) ajutine majutus ja päästeteenused, C) ennetav taristu ja kultuuripärandi otsene kaitse ning D) loodusõnnetuspiirkonna korrastamine. Ülekaalukalt suurim osa hädaabioperatsioonide kuludes – rohkem kui 465 miljonit eurot – on seotud umbes 43 000 inimesele ajutise peavarju leidmisega kuni 3 aastaks, milles umbes 155 miljonit eurot kulub modulaarsetele elamutele. Peaaegu 90 miljonit eurot läheb põhitaristu taastamiseks ja üle 60 miljoni euro päästeteenistuste kulude katteks. Fondi vahenditest rahastatavate meetmete liigid sätestatakse rakenduslepingus.

(8) Kannatada saanud ala võib 2007.–2013. aasta struktuurifondidest toetada kui konkurentsivõime ja tööhõive piirkonda.

(9) Itaalia ametiasutused teatasid, et abikõlblikel kuludel ei ole kindlustuskatet.

Eespool loetletud põhjustel on tehtud ettepanek kiita heaks Itaalia taotlus lugeda 2012. aasta mai maavärinad suurõnnetuseks ning teha ettepanek solidaarsusfondi kasutuselevõtmiseks.

3.           Euroopa Liidu solidaarsusfondi rahastamine

Solidaarsusfondi aasta kogueelarve on 1 000 miljonit eurot. Et fond loodi solidaarsuse edendamiseks, on komisjon seisukohal, et sellest antav abi peab olema progresseeruv. See tähendab, et senise tava kohaselt peaks abi osatähtsus künnist (0,6 % kogurahvatulust või 3 miljardit eurot 2002. aasta hindades, olenevalt sellest, kumb on madalam) ületava kahju puhul olema suurem kui kahju puhul, mis künniseni ei küündi. Seni suurõnnetuste puhul assigneeringute määramiseks kasutatud määr on 2,5 % kogu otsesest kahjust, kui see on fondi kasutuselevõtmise künnisest allpool, ning 6 %, kui see ületab künnist. Solidaarsusfondist antava abi arvutamise metoodika esitati solidaarsusfondi aastaaruandes (2002–2003) ning metoodika kiitsid heaks nõukogu ja Euroopa Parlament.

Tehakse ettepanek rakendada seniseid protsendimäärasid ka käesoleval juhul ja määrata järgmised abisummad:

|| || || || || (eurodes)

|| Heakskiidetud otsene kahju || Künnisväärtus || 2,5 % põhinev summa || 6 % põhinev summa || ELi kavandatava abi kogusumma

2012. aasta maavärinad Itaalias || 13 113,498 miljonit || 3 606 miljonit || 90 165 575 || 580 026 784 || 670 192 359

Kokku || || || || || 670 192 359

Seoses vastavate maksete assigneeringute rahastamise vajadusega ajakohastavad komisjoni talitused praegu maksevajaduste prognoosi 2012. aasta lõpuni ning esitavad oma ettepanekud maksete assigneeringute täiendamiseks.

Mõnede eelarveridade suurenenud vajaduste muude eelarveridade kasutamata summadega seostamise võimaluste esialgne analüüs näitab maksete assigneeringute üldist nappust aasta lõpul, mida komisjon kavatseb katta 2012. aasta oktoobri keskpaigaks esitatava paranduseelarve projektiga (PEP 6/2012).

Seetõttu teeb komisjon ettepaneku suurendada solidaarsusfondi vahendite kasutuselevõtmiseks maksete assigneeringute summat.

Komisjon kutsub üles võtma kiiresti meetmeid loodusõnnetusest mõjutatud piirkonna aitamiseks ja tagama abi rahastamise, kui ettepanek on vastu võetud. Kui aga ettepaneku vastuvõtmine ja rakenduskokkuleppe sõlmimine asjaomase liikmesriigiga peaks viibima, võib osutuda vajalikuks finantsmääruse artikli 9 sätete (assigneeringute ülekandmine) rakendamine.

4.           Eelarverea muutmine

Ettevalmistav tegevus Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta 2011 loodi 2010. aastal. Kooskõlas finantsmääruse artikliga 49 ei või ettevalmistava tegevuse kulukohustuste assigneeringuid kanda eelarvesse kauem kui kolm eelarveaastat järjest. Maksete lõpetamine võib aga jätkuda ka pärast seda.

Muude meetmete hulgas kirjutati koos liiduga (Euroopa Vabatahtliku Tegevuse Keskus) 2010. aastal alla toetusleping, mis käsitleb kodanikuühiskonna meetmete kooskõlastamist Euroopa tasandil Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta 2011 (Euroopa vabatahtliku tegevuse poliitilise tegevuskava väljatöötamine, kasutuselevõtmine, suutlikkuse arendamine ja levitamine) raames.

Eelmakse tehti 2010. aastal. Lõpparuanne koos lõppmakse taotlusega saadi alles 2012. aasta juuni lõpus.

Selle lõppmakse katmiseks teeb komisjon sama eelarvepeatüki sees ümberpaigutuse. Kuid vastavalt finantsmääruse artiklile 25 saab ümberpaigutuse teha üksnes sellisele eelarvereale, mille puhul assigneeringud on lubatud või millel on märge „pro memoria” (p.m). 2012. aasta eelarves nähakse asjaomasel eelarvereal „16 05 03 01 – Ettevalmistav tegevus – Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta 2011” maksete assigneeringute veerus ette vaid sidekriips, mistõttu ei ole ümberpaigutust võimalik teha. Seepärast tehakse ettepanek asendada sidekriips ümberpaigutuse võimaldamiseks märkega „pro memoria” (p.m).

5.           Koondtabel finantsraamistiku rubriikide kaupa

Finantsraamistik Rubriik/alamrubriik || 2012. aasta finantsraamistik || 2012. aasta eelarve (k.a PA 1-3/2012 ja PEP 4/2012) || PEP nr 5/2012 || 2012. aasta eelarve (k.a PA 1-3/2012 ja PEP 4-5/2012)

KA || MA || KA || MA || KA || MA || KA || MA

1. JÄTKUSUUTLIK KASV || || || || || || || ||

1a. Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks || 14 853 000 000 || || 15 403 000 000 || 11 482 916 106 || || || 15 403 000 000 || 11 482 916 106

Varu || || || -50 000 000 || || || || -50 000 000 ||

1b. Ühtekuuluvus majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks || 52 761 000 000 || || 52 752 576 141 || 43 835 746 321 || || || 52 752 576 141 || 43 835 746 321

Varu || || || 8 423 859 || || || || 8 423 859 ||

Kokku || 67 614 000 000 || || 68 155 576 141 || 55 318 662 427 || || || 68 155 576 141 || 55 318 662 427

Varu[7] || || || -41 576 141 || || || || -41 576 141 ||

2. LOODUSVARADE KAITSE JA MAJANDAMINE || || || || || || || ||

millest: turuga seotud kulud ja otsesed maksed || 48 093 000 000 || || 43 969 637 305 || 43 875 978 049 || || || 43 969 637 305 || 43 875 978 049

Kokku || 60 810 000 000 || || 59 975 774 185 || 57 034 220 262 || || || 59 975 774 185 || 57 034 220 262

Varu || || || 834 225 815 || || || || 834 225 815 ||

3. KODAKONDSUS, VABADUS, TURVALISUS JA ÕIGUS || || || || || || || ||

3a. Vabadus, turvalisus ja õigus || 1 406 000 000 || || 1 367 806 560 || 835 577 878 || || || 1 367 806 560 || 835 577 878

Varu || || || 38 193 440 || || || || 38 193 440 ||

3b. Kodakondsus || 699 000 000 || || 715 498 462 || 666 761 862 || 670 192 359 || 670 192 359 || 1 385 690 821 || 1 336 954 221

Varu || || || 1 563 220 || || || || 1 563 220 ||

Kokku || 2 105 000 000 || || 2 083 305 022 || 1 502 339 740 || 670 192 359 || 670 192 359 || 2 753 497 381 || 2 172 532 099

Varu[8] || || || 39 756 660 || || || || 39 756 660 ||

4. EL KUI ÜLEMAAILMNE PARTNER || 8 997 000 000 || || 9 405 937 000 || 6 955 083 523 || || || 9 405 937 000 || 6 955 083 523

Varu[9] || || || -150 000 000 || || || || -150 000 000 ||

5. HALDUS || 8523 000 000 || || 8 279 641 996 || 8 277 736 996 || || || 8 279 641 996 || 8 277 736 996

Varu[10] || || || 327 358 004 || || || || 327 358 004 ||

KOKKU || 148 049 000 000 || 141 360 000 000 || 147 900 234 344 || 129 088 042 948 || 670 192 359 || 670 192 359 || 148 570 426 703 || 129 758 235 307

Varu || || || 1 209 764 338 || 12 445 957 052 || || || 1 209 764 338 || 12 445 957 052

[1]               EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

[2]               ELT L 56, 29.2.2012, lk 1.

[3]               ELT L 184, 13.7.2012, lk 1.

[4]               ELT L 214, 10.8.2012, lk 1.

[5]               ELT L 221, 17.8.2012, lk 1.

[6]               COM(2012) 340 final.

[7]               Alamrubriigi 1a 500 miljoni euro suuruse varu arvutamisel ei ole arvestatud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi. Ettenähtud piirmäära ületavad 50 miljonit eurot saadakse paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtmise teel.

[8]               Euroopa Liidu solidaarsusfondi summa on kantud eelarvesse suuremana, kui vastavate rubriikide puhul on ette nähtud, nagu on sätestatud 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes (ELT C 139, 14.6.2006).

[9]               Rubriigi 4 all olevas 2012. aasta varus ei ole arvestatud hädaabireserviga seotud assigneeringuid (258,9 miljonit eurot). Ettenähtud piirmäära ületavad 150 miljonit eurot saadakse paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtmise teel.

[10]             Rubriigis 5 ülemmäära suhtes jääva varu arvutamiseks on võetud arvesse aastate 2007–2013 finantsraamistiku joonealuses märkuses 1 nimetatud 84 miljonit eurot töötajate sissemakseid pensionikavasse.