31.3.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 84/1

(1)

Loomataudidel ja nende tõrje meetmetel võivad olla laastavad tagajärjed üksikutele loomadele, loomapopulatsioonidele, loomapidajatele ja majandusele.

(2)

Hiljutised kogemused on näidanud, et loomataudidel võib olla märkimisväärne mõju ka rahvatervisele ja toiduohutusele.

(3)

Kahjulikku vastastikust mõju võib täheldada ka bioloogilise mitmekesisuse, kliimamuutuste ja teiste keskkonnaaspektide puhul. Kliimamuutused võivad mõjutada uute taudide esile kerkimist, olemasolevate taudide levimust ning haigustekitajate (sh metsloomi ohustavate) ja nende siirutajate levikut.

(4)

Liidu tasandil tuleks kehtestada loomatervise eeskirjad, et tagada looma- ja rahvatervise kõrged standardid liidus, põllumajandus- ja vesiviljelussektori ratsionaalne areng ning suurendada tootlikkust. Kõnealused eeskirjad on muu hulgas vajalikud ka selleks, et aidata kaasa siseturu väljakujundamisele ning vältida nakkushaiguste levikut. Kõnealuste eeskirjadega tuleks võimalikult suures ulatuses tagada ka loomatervise praeguse olukorra säilimine liidus ja seejärel selle olukorra paranemise toetamine.

(5)

Liidu kehtiv loomatervisealane õigustik koosneb reast omavahel seotud alusaktidest, milles on sätestatud liidusisese kaubanduse suhtes kohaldatavad loomatervise eeskirjad, loomade ja toodete liitu sissetoomine, taudide likvideerimine, veterinaarkontroll, taudidest teavitamine ja rahaline toetus erinevate loomaliikide puhul, ent puudub üldine õigusraamistik, milles oleks ette nähtud kogu sektorit hõlmavad ühtsed põhimõtted.

(6)

Loomatervisealaste eesmärkide toetamisega seotud finantseeskirjad on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 652/2014 (3) ning need ei ole käesoleva määruse osa. Lisaks tuleks loomatervisealase ametliku kontrolli reguleerimiseks kasutada loomatervise meetmete ametlikku kontrolli käsitlevaid eeskirju, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 882/2004 (4) ning nõukogu direktiivides 89/662/EMÜ (5), 90/425/EMÜ (6), 91/496/EMÜ (7) ja 97/78/EÜ (8).

(7)

Käesolev määrus ei sisalda loomade heaolu reguleerivaid sätteid. Loomatervis ja loomade heaolu on siiski omavahel seotud: parem loomatervis aitab kaasa paremale loomade heaolule ja vastupidi. Käesoleva määruse kohaste taudiennetus- ja tauditõrjemeetmete rakendamisel tuleks arvesse võtta nende mõju loomade heaolule Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 13 tähenduses, et säästa loomi igasugusest välditavast valust, piinast ja kannatustest. Tingimata tuleks jätkuvalt kohaldada ja nõuetekohaselt rakendada loomade heaolu käsitlevaid õigusakte, nagu nõukogu määrused (EÜ) nr 1/2005 (9) ja (EÜ) nr 1099/2009 (10). Käesolevas määruses sätestatud eeskirjad ei tohiks kõnealustes õigusaktides sätestatud eeskirju dubleerida ega nendega kattuda.

(8)

Komisjoni 19. septembri 2007. aasta teatise „Euroopa Liidu uus loomatervishoiustrateegia aastateks 2007–2013: „Haiguste ennetamine on parem kui ravi”” eesmärk on edendada loomatervist, pöörates suuremat tähelepanu ennetusmeetmetele, taudiolukorra seirele, tauditõrjele ja taudide uurimisele, et vähendada loomade haigestumist ja viia haiguspuhangute mõju miinimumini. Selles tehakse ettepanek võtta vastu ühtne ja lihtsustatud loomatervist reguleeriv raamistik, mille abil püütakse saavutada kooskõla rahvusvaheliste standarditega, tagades samaaegselt kõrgetasemeliste loomatervise standardite kindla järgimise.

(9)

Käesoleva määruse eesmärk on ellu rakendada loomatervishoiustrateegias esitatud ülesanded ja arusaamad, sealhulgas põhimõte „üks tervis”, ning tugevdada liidu ühist loomatervise alast poliitikat ühtse, lihtsustatud ja paindliku loomatervist reguleeriva raamistiku abil.

(10)

Loomadel võib esineda väga erinevaid nakkushaigusi või mittenakkavaid haigusi. Paljusid haigusi on võimalik ravida või nad avaldavad mõju ainult haigestunud loomale ega kandu edasi teistele loomadele või inimestele. Taudidel seevastu võib olla ulatuslikum mõju looma- või rahvatervisele, mis on tuntav rahvastiku ja loomapopulatsiooni tasandil. Käesolevas määruses sätestatud loomatervise eeskirjad peaksid piirduma üksnes taudidega.

(11)

Kõnealuste loomatervise eeskirjade kehtestamisel on väga oluline, et võetaks arvesse loomatervise seotust rahvatervisega, keskkonnaga, toidu- ja söödaohutusega, loomade heaoluga ning toiduga kindlustatuse ja majanduslike, ühiskondlike ja kultuuriliste aspektidega.

(12)

Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise (SPS) lepinguga, milles liit on osaline, reguleeritakse inimeste, loomade ja taimede tervise kaitsmiseks vajalike meetmete rakendamist nii, et sellega ei kaasneks juhuslikku või õigustamatut vahetegemist Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmete vahel. Kui on olemas rahvusvahelised standardid, siis peavad liidu meetmed neist lähtuma. SPS lepingu osalistel on siiski õigus kehtestada oma asjakohased standardid, tingimusel et need põhinevad teaduslikul tõendusmaterjalil.

(13)

Loomatervise puhul viidatakse SPS lepingus Maailma Loomatervise Organisatsiooni (OIE) standarditele seoses rahvusvahelisele kaubandusele kehtivate loomatervise tingimustega. Et vähendada kaubandushäirete riski, peaksid liidu loomatervise meetmed püüdlema asjakohases ulatuses vastavust OIE standarditele.

(14)

Erijuhtudel, kui esineb märkimisväärne risk looma- või rahvatervisele, ent teaduslik kindlus endiselt puudub, antakse SPS lepingu artikli 5 lõikes 7, mida on liidu puhul tõlgendatud komisjoni 2. veebruari 2000. aasta teatises ettevaatuspõhimõtte kohta, kõnealuse lepingu osalistele võimalus kiita olemasoleva ja asjakohase teabe alusel heaks ajutised meetmed. Sellistel juhtudel peab asjaomane osaline hankima lisateavet, mis on vajalik riski objektiivsemaks hindamiseks, ja meetme mõistliku aja jooksul läbi vaatama.

(15)

Riski hindamine, millest lähtuvalt rakendatakse käesoleva määruse kohaseid meetmeid, peaks põhinema olemasolevatel teaduslikel tõenditel ja riski tuleks hinnata sõltumatult, objektiivselt ja läbipaistvalt. Samuti tuleks võtta asjakohaselt arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 (11) artikli 22 lõikega 1 asutatud Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) arvamusi.

(16)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1069/2009 (12) on sätestatud nii rahva- kui ka loomatervise eeskirjad teatavate loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete kohta, et ennetada ja minimeerida nendest toodetest tulenevaid riske rahva- ja loomatervisele ning eelkõige kaitsta toidu- ja söödaahela ohutust. Et vältida kattumist teiste liidu õigusaktidega, tuleks käesolevat määrust seetõttu kohaldada ainult nende loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete suhtes, mille kohta ei ole määruses (EÜ) nr 1069/2009 kehtestatud erieeskirju ja mille puhul esineb risk loomade tervisele. Määruses (EÜ) nr 1069/2009 ei ole sätestatud näiteks seda, kuidas käsitleda loomseid kõrvalsaadusi ja nendest saadud tooteid koos tauditõrje meetmetega, seetõttu kohaldatakse kõnealuste küsimuste suhtes käesolevat määrust.

(17)

Peale selle on loomataude, sealhulgas inimestele edasikanduvaid haigusi ehk zoonoose käsitlevad erieeskirjad juba kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 999/2001 (13), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2003/99/EÜ (14) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 2160/2003 (15), ja inimestele edasikanduvaid haigusi käsitlevad erieeskirjad on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses nr 1082/2013/EL (16). Nimetatud õigusaktid peaksid jääma jõusse kuni käesoleva määruse vastuvõtmiseni. Et vältida kattumist teiste liidu õigusaktidega, tuleks käesolevat määrust seetõttu kohaldada zoonooside suhtes ainult siis, kui nende kohta ei ole teistes liidu õigusaktides juba sätestatud erieeskirju. Lisaks ei piira käesoleva määruse kohaldamine muudes liidu õigusaktides sätestatud eeskirjade kohaldamist, näiteks veterinaaria ja loomade heaolu valdkonnas.

(18)

Inimeste poolt peetavatel loomadel esinevatel taudidel võib olla kahjulik mõju põllumajandus- ja vesiviljelussektorile, rahvatervisele, keskkonnale ja bioloogilisele mitmekesisusele. Kuna selliseid loomi peavad inimesed, on taudiennetus- ja tauditõrjemeetmeid sageli lihtsam kohaldada peetavatele loomadele kui metsloomadele.

(19)

Metsloomapopulatsioonides esinevatel taudidel võib aga olla kahjulik mõju põllumajandus- ja vesiviljelussektorile, rahvatervisele, keskkonnale ja bioloogilisele mitmekesisusele. Seetõttu on asjakohane, et käesoleva määruse kohaldamisala peaks sellistel juhtudel hõlmama metsloomi kui kõnealuste taudide võimalikke ohvreid ja nende siirutajaid. Käesolevas määruses hõlmab mõiste „metsloomad” kõiki loomi, keda inimesed ei pea, sealhulgas hulkuvaid ja looduses vabalt elavaid loomi, isegi kui need kuuluvad liiki, mis tavaliselt on kodustatud.

(20)

Loomataudid ei kandu edasi mitte ainult vahetu kontakti kaudu loomade vahel või loomade ja inimeste vahel. Taudid kanduvad edasi ka vee ja õhu kaudu, selliste siirutajate kaudu nagu putukad, või kunstliku seemendamise, munarakkude annetamise või embrüo siirdamise puhul kasutatava sperma, munarakkude ja embrüote kaudu. Haigustekitajad võivad sisalduda ka toidus või muudes loomsetes saadustes, nagu nahk, karusnahk, suled, sarved ja muu loomakehast saadud materjal. Lisaks võivad haigustekitajaid levida mitmesuguste teiste objektide kaudu, näiteks veovahendite, seadmete, sööda, heina ja põhu kaudu. Seetõttu on vaja kehtestada tõhusad loomatervise eeskirjad, mis hõlmaksid kõiki nakatumisteid ja nendega seotud materjali.

(21)

Loomataudidel võib olla kahjulik mõju loomaliikide jaotumisele looduses ja seega võivad need mõjutada bioloogilist mitmekesisust. Seetõttu võib mikroorganisme, mis põhjustavad selliseid loomataude, käsitada võõrliigina ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni tähenduses. Käesolevas määruses ettenähtud meetmete puhul võetakse samuti arvesse bioloogilist mitmekesisust ja seetõttu peaks selles käsitlema neid loomaliike ja haigustekitajaid (ka neid, mis kuuluvad invasiivse võõrliigi määratluse alla), mis on seotud käesoleva määrusega hõlmatud taudide edasikandumisega või on nendest taudidest tabandunud.

(22)

Enne käesolevat määrust vastu võetud õigusaktides on maismaa- ja veeloomade kohta kehtestatud eraldi loomatervise eeskirjad. Nõukogu direktiivis 2006/88/EÜ (17) on kehtestatud erieeskirjad veeloomade kohta. Ent hea loomatervise korraldamise ja hea karjakasvatuse tähtsamaid põhimõtteid saab enamikel juhtudel kohaldada mõlema nimetatud loomaliikide rühma suhtes. Seega peaksid käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluma nii maismaa- kui ka veeloomad ja kõnealused loomatervise eeskirjad tuleks asjakohasel juhul ühtlustada. Teatavate aspektide, eelkõige ettevõtete registreerimise ja heakskiitmise ning liidusisese loomade jälgitavuse ja liikumise suhtes rakendatakse käesolevas määruses varem kasutatud lähenemisviisi, mille kohaselt kehtestati maismaa- ja veeloomadele erinevad loomatervise eeskirjad, kuna neil liikidel on erinev elukeskkond ja sellest tulenevalt kohaldatakse nende suhtes erinevaid tervisekaitse nõuded.

(23)

Enne käesolevat määrust vastu võetud õigusaktides ja eelkõige nõukogu direktiivis 92/65/EMÜ (18) on samuti sätestatud peamised loomatervise eeskirjad liidu õigusaktides reguleerimata teiste loomaliikide kohta, nagu näiteks roomajad, kahepaiksed, mereimetajad ja teised liigid, kes ei kuulu käesolevas määruses määratletud vee- ja maismaaloomade hulka. Tavaliselt ei kujuta nimetatud liigid endast märkimisäärset riski inimeste ega teiste loomade tervisele ja seetõttu kohaldatakse nende suhtes ainult mõningaid loomatervise eeskirju, kui sedagi. Et vältida tarbetut halduskoormust ja -kulusid, tuleks käesolevas määruses rakendada varem kasutatud lähenemisviisi, nimelt kehtestada õigusraamistik seoses kõnealuste loomade ja nendest saadud toodete liikumist käsitlevate üksikasjalike loomatervise eeskirjadega, kui see on asjaomaste riskide tõttu vajalik.

(24)

Inimesed peavad oma kodumajapidamistes lemmikloomana seltsiks tihti teatud loomaliike. Selliste lemmikloomade pidamine täielikult isiklikel eesmärkidel, sealhulgas dekoratiivsete veeloomade pidamine kodumajapidamistes, nii sise- kui välitingimustes, kujutab endast üldiselt väiksemat terviseriski võrreldes teiste laiema ulatusega loomapidamise või loomade liikumise viisidega näiteks põllumajandussektoris, vesiviljeluses, loomade varjupaikades ja üldisemalt loomade veo puhul. Seetõttu ei ole asjakohane, et nende lemmikloomade suhtes kohaldataks liidusisest registreerimist, arvestuse pidamist ja liikumist käsitlevaid üldnõudeid, kuna sellega kaasneksid põhjendamatu halduskoormus ja põhjendamatud halduskulud. Seetõttu ei peaks registreerimise ja arvestuse pidamise nõudeid kohaldama lemmikloomapidajate suhtes. Peale selle tuleks kohaldada erieeskirju lemmikloomade mittekaubanduslikule liikumisele liidus.

(25)

Mõned määratletud loomarühmad, kelle kohta on käesolevas määruses kehtestatud loomatervise erieeskirjad, tuleks asjaomaste rühmade mitmekesisuse tõttu esitada lisas loetellu kantud liikidena. See kehtib sõraliste puhul, kes on klassifitseeritud kui kabiloomad. Tulevikus võib tekkida vajadus muuta selliste loomade loetelu muutunud taksonoomia tõttu. Kõnealuste muudatuste arvessevõtmiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte seoses käesoleva määruse III lisas esitatud kabjaliste loeteluga.

(26)

Mitte kõiki loomataude ei ole võimalik või ei tohiks ennetada ja tõrjuda reguleerivate meetmete abil, näiteks siis, kui taud on liiga laiaulatuslik, diagnostikavahendid ei ole kättesaadavad või kui erasektor saab taudi tõrjumiseks kasutada tema käsutuses olevaid vahendeid. Loomataudide ennetamise ja tõrjumisega seotud reguleerivatel meetmetel võivad olla olulised majanduslikud tagajärjed asjaomastes sektorites ja need võivad häirida kaubavahetust. Seetõttu on tähtis, et selliseid meetmeid kohaldataks ainult siis, kui need on proportsionaalsed ja vajalikud, näiteks juhul, kui taudiga kaasneb või taudiga arvatakse kaasnevat märkimisväärne risk looma- või rahvatervisele.

(27)

Peale selle tuleks ennetus- ja tõrjemeetmed kohandada vastava loomataudiga, et need vastaksid taudile omasele epidemioloogilisele profiilile ja taudi tagajärgedele ning selle levikule liidus. Seetõttu peaksid kõikide nimetatud taudide suhtes kohaldatavad ennetuse ja tõrje eeskirjad lähtuma konkreetsest taudist.

(28)

Loomataudide puhul on haigusseisund tavaliselt seotud infektsiooni kliiniliste või patoloogiliste ilmingutega. Käesolevas määruses, mille eesmärk on tõrjuda teatavate loomataudide levikut ja need likvideerida, peaks taudi määratlus olema laiaulatuslikum, nii et see hõlmaks ka teisi haigustekitajate kandjaid.

(29)

Mõned loomataudid ei kandu kergesti edasi teistele loomadele või inimestele ja seega ei põhjusta need laiaulatuslikku kahju majandusele või bioloogilisele mitmekesisusele. Seetõttu ei kujuta nimetatud haigused endast tõsist ohtu looma- või rahvatervisele liidus ja neid võib soovi korral reguleerida riiklikul tasandil kehtestatud eeskirjadega.

(30)

Nende loomataudide osas, mille suhtes ei kohaldata liidu tasandil meetmeid, ent millel on mõningane majanduslik tähtsus kohalikul tasandil erasektoris, peaks erasektor koostöös liikmesriikide pädevate asutustega rakendama meetmeid, et kõnealuseid taude ennetada või tõrjuda, näiteks eneseregulatsiooni meetmete abil või tegevusjuhiste väljatöötamise teel.

(31)

Vastupidiselt põhjendustes 29 ja 30 kirjeldatud loomataudidele võivad väga nakkavad loomataudid levida kiiresti üle riigipiiride ja kui tegemist on zoonoosidega, siis võivad nad avaldada mõju rahvatervisele ja toiduohutusele. Seetõttu peaks käesolev määrus hõlmama ka väga nakkavaid loomataude ja zoonoose.

(32)

Antimikroobne resistentsus ehk mikroorganismide võime püsida elus või kasvada mikroobivastase aine sellise kontsentratsiooni juures, mis on tavaliselt piisav sama liigi mikroorganismide hävitamiseks või nende kasvu pidurdamiseks, on suurenemas. Komisjoni teatises Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Suureneva antimikroobse resistentsuse (AMR) riski vastane tegevuskava” esitatud meetmes nr 5 rõhutatakse käesoleva määruse ennetavat rolli ja sellest tulenevat loomadel kasutatavate antibiootikumide kasutamise vähendamist. See mikroorganismide resistentsus antimikroobikumidele, millele nad varem allusid, raskendab inimestel ja loomadel esinevate nakkushaiguste ravi ja võib seega kujutada endast ohtu rahva- või loomatervisele. Sellest tulenevalt peaks antimikroobikumide suhtes resistentsuse omandanud mikroorganisme käsitlema kui loomataude ja nad peaksid kuuluma käesoleva määruse kohaldamisalasse. See võimaldab võtta meetmeid mikroobivastaste ravimite suhtes resistentsete organismide vastu, kui see on asjakohane ja vajalik.

(33)

Teatavate taudide või liikidega seostuvad uued ohud võivad tekkida eelkõige tingituna kaubavahetuse struktuuris, keskkonnas, kliimas, loomakasvatuses ja põllumajandustavades toimunud muudatustest, ning samuti ühiskondlike muudatuste tõttu. Ka teaduse areng võib anda uusi teadmisi ja suurendada teadlikkust olemasolevate taudide kohta. Peale selle võivad need taudid ja liigid, mis praegu on olulised, olla tulevikus vähese tähtsusega. Seetõttu peaks käesoleva määruse kohaldamisala olema lai ja selles sätestatud eeskirjades tuleks keskenduda avaliku huvi seisukohast olulistele taudidele. OIE on Euroopa Komisjoni toetusel koostanud uuringu „Listing and categorisation of priority animal diseases, including those transmissible to humans” („Prioriteetsete loomataudide, sealhulgas inimestele edasikanduvate taudide loetlemine ja kategoriseerimine”) ja töötanud välja vastava vahendi, mille eesmärk on luua taudide prioriseerimise ja kategoriseerimise süsteem. Kõnealune vahend on näide süstemaatilisest käsitlusviisist loomataudide alase teabe kogumisel ja hindamisel.

(34)

On vaja koostada kooskõlastatud loetelu loomataudidest („loetellu kantud taudid”), mis ohustavad loomade tervist või rahvatervist liidus – kas kogu liidus või ainult selle osades. Käesolevas määruses juba nimetatud viit taudi tuleks täiendada lisas esitatava taudiloeteluga. Komisjon peaks lisa läbi vaatama ja seda muutma kooskõlas kindlaksmääratud kriteeriumidega. Seega peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse kõnealust lisa.

(35)

Tulevikus võivad kerkida esile taudid, mis võivad kujutada endast tõsist riski rahva- või loomatervisele ning mõjutada tervist, majandust ja keskkonda. Komisjonile tuleks anda rakendamisvolitused selliste esilekerkivate taudidega seotud taudiennetus- ja tauditõrjemeetmete võtmiseks, et võtta vastu piisavad meetmed nende taudide võimalike negatiivsete tagajärgedega tegelemiseks, isegi juhul, kui neile ei ole antud täielikku hinnangut seoses nende võimaliku kandmisega loetellu. Sellised meetmed ei mõjuta erakorralisi meetmeid ja võivad olla esilekerkivate taudide suhtes jätkuvalt kohaldatavad enne otsuse vastuvõtmist nende loetellu kandmise kohta.

(36)

Loetellu kantud taudid nõuavad erinevaid lähenemisviise nende ohjamiseks. Mõned kõrge nakkavusega taudid, mida hetkel liidus ei esine, nõuavad rangete meetmete rakendamist, et need taudid saaks likvideerida kohe pärast nende puhkemist. Kui selliseid taude kiiresti ei likvideerita ning need muutuvad endeemseks, on nõutav pikaajaline kohustuslik likvideerimisprogramm. Teiste taudide puhul, mis võivad mõnes liidu osas juba esineda, on vaja rakendada kohustuslikku või valikulist likvideerimist. Sellistel juhtudel on asjakohane kehtestada piirangud loomade ja toodete liikumisele, näiteks tabandunud aladele ja nendelt aladelt liikumise keeld või lihtsalt asjaomaste loomade või toodete lähetamisele eelnev testimine. Muudel juhtudel võib olla asjakohane lihtsalt rakendada asjaomase taudi leviku suhtes seireprogrammi, ilma et rakendataks täiendavaid meetmeid.

(37)

Tuleks kehtestada kriteeriumid, et tagada kõikide vajalike aspektide arvessevõtmine, kui otsustatakse, millised loomataudid tuleks kanda loetelusse seoses käesoleva määruse kohaldamisega.

(38)

Käesolevas määruses sätestatud taudiennetuse ja -tõrje eeskirju teatavate loomataudide kohta tuleks kohaldada nende loomaliikide suhtes, kellelt kõnealune taud võib edasi kanduda, sest nad on sellele taudile vastuvõtlikud või selle taudi siirutajad. Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, on vaja kehtestada kooskõlastatud loetelu nendest liikidest, kelles suhtes tuleks liidu tasandil kohaldada teatavate loetellu kantud taudidega seotud meetmeid („loetellu kantud liigid”), ning seetõttu tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused sellise loetelu kehtestamiseks.

(39)

Kategoriseerimisprotsessi aluseks peaksid olema ettemääratud kriteeriumid, nagu asjaomase loetellu kantud taudi profiil, selle taudi mõju looma- ja rahvatervisele, loomade heaolule ja liidu majandusele, taudi levimise risk ning taudiennetus- ja tauditõrjemeetmete kättesaadavus asjaomase loetellu kantud taudi puhul. Komisjonile tuleks anda rakendamisvolitused määrata kindlaks, milliseid eeskirju iga loetellu kantud taudi suhtes kohaldada.

(40)

Selliseid eeskirju tuleks kohaldada loetellu kantud taudide suhtes, mida tavaliselt liidus ei esine ja mille puhul on nende tuvastamise korral kindlasti vaja viivitamata võtta likvideerimismeetmeid (nagu näiteks klassikaline seakatk); loetellu kantud taudide suhtes, mida tuleks tõrjuda kõigis liikmesriikides, eesmärgiga likvideerida need kogu liidus (näiteks sellised taudid nagu brutselloos); loetellu kantud taudide suhtes, mis on asjakohased mõne liikmesriigi jaoks ja mille puhul on vaja võtta meetmeid, et ennetada nende levimist liidu osadesse, mis on ametlikult taudivabad või kus on kõnealuse taudi jaoks olemas likvideerimisprogrammid (näiteks sellised taudid nagu veiste nakkav rinotrahheiit); loetellu kantud taudide suhtes, mille puhul on vaja võtta meetmeid, et ennetada nende levikut seoses liitu sissetoomisega või liikmesriikidevahelise liikumisega (näiteks sellised taudid nagu hobuste nakkav aneemia), ning loetellu kantud taudide suhtes, mille puhul on liidus vaja seiret (näiteks sellised taudid nagu Siberi katk).

(41)

Konkreetse taudi profiil võib muutuda, nagu ka taudiga seotud riskid ja muud asjaolud. Sellistel juhtudel peaksid komisjonile antud rakendamisvolitused hõlmama ka õigust muuta konkreetse taudi kategooriat ning sellest tulenevalt kohaldatavaid meetmeid.

(42)

Loomadega tegelevatel ettevõtjatel on parimad võimalused nende vastutuse alla kuuluvate loomade tervise jälgimisel ja tagamisel ning toodete jälgimisel. Seetõttu peaks neil olema esmane vastutus taudide leviku ennetamise ja tõrjega seotud meetmete rakendamisel nende vastutuse alla kuuluvate loomade hulgas ja toodete jälgimisel.

(43)

Bioturvalisus on üks olulisemaid ennetusvahendeid, mida saavad kasutada ettevõtjad ja teised loomadega töötavad inimesed, et takistada loomataudide sissetoomist loomapopulatsiooni, nende arenemist loomapopulatsioonis ja levimist loomapopulatsioonist välja. Bioturvalisuse rolli on samuti tunnustatud käesoleva määruse vastuvõtmisega seotud mõjuhinnangus, kus antakse konkreetne hinnang võimalike mõjude kohta. Vastuvõetavad bioturvameetmed peaksid olema piisavalt paindlikud, vastama tootmisviisile ja asjaomaste loomade liikidele või kategooriatele ning nende puhul tuleks võtta arvesse kohalikke olusid ja tehnoloogia arengut. Komisjonile tuleks anda rakendamisvolitused miinimumnõuete kehtestamiseks, mis on vajalikud bioturvameetmete ühtseks kohaldamiseks liikmesriikides. Siiski peaks ettevõtjatele, liikmesriikidele ja komisjonile jääma alati õigus edendada taudide ennetamist, kehtestades oma heade tavade juhiste väljatöötamisega rangemad bioturvalisuse normid. Kuigi bioturvalisus võib nõuda mõningaid esmaseid investeeringuid, peaks tulemus loomataudide vähenemise näol olema ettevõtjate jaoks positiivseks stiimuliks.

(44)

Biotsiididel, näiteks loomade hügieeni või toidu ja sööda valdkonnas kasutatavatel desinfektantidel, insektitsiididel, repellentidel ja rodentitsiididel, on oluline roll bioturvalisuse strateegias nii põllumajandusettevõtte tasandil kui ka loomade vedamise ajal. Seetõttu tuleks neid pidada bioturvalisuse alla kuuluvateks.

(45)

Teadmised loomatervisest, sealhulgas taudisümptomitest, taudide tagajärgedest ja võimalikest ennetusvahenditest, sealhulgas bioturvalisusest, ravist ja tõrjest, on tõhusa loomatervise eelduseks ja olulised loomataudide varaseks avastamiseks. Seetõttu peaksid ettevõtjad ja loomakasvatusspetsialistid omandama asjakohased teadmised. Kõnealuseid teadmisi saab omandada erinevate vahendite abil, näiteks formaalhariduse kaudu, ent samuti põllumajandussektoris sisseseatud põllumajandusnõuande süsteemi kaudu või mitteformaalse õppe kaudu, kus liikmesriikide ja liidu põllumajandusettevõtjate organisatsioonidel ja muudel organisatsioonidel võib olla oluline roll.

(46)

Veterinaararstidel ja veeloomade tervise spetsialistidel on määrava tähtsusega roll kõikides loomatervisega seotud aspektides ning käesolevas määruses tuleks sätestada nende rolli ja vastutust käsitlevad üldeeskirjad.

(47)

Veterinaararstidel on vastav haridus ja kutsekvalifikatsioon, mis tõendab, et nad on omandanud teadmised, oskused ja pädevused, mis on muu hulgas vajalikud taudide diagnoosimiseks ja loomade ravimiseks. Peale selle on mõnedes liikmesriikides kas ajaloolistel põhjustel või veeloomade haigustele spetsialiseerunud veterinaararstide nappuse tõttu olemas selline elukutse nagu veeloomade tervise spetsialist. Nimetatud spetsialistid ei ole traditsioonilised veterinaararstid, ent nad tegelevad veeloomade ravimisega. Seega tuleks käesoleva määrusega toetada neid liikmesriike, kes on otsustanud kõnealust elukutset tunnustada. Nimetatud juhtudel peaksid veeloomade tervise spetsialistidel olema oma kutsevaldkonnas samad kohustused ja vastutus kui veterinaararstidel. Selline lähenemisviis on kooskõlas OIE veeloomade tervise koodeksiga.

(48)

Loomataudide ennetamisel ja tõrjumisel kuulub juhtroll liikmesriikidele, eelkõige nende loomatervise eest vastutavatele pädevatele asutustele. Loomatervise eest vastutaval pädeval asutusel on oluline roll seoses seire, likvideerimise, tauditõrjemeetmete, situatsiooniplaanide ja taudialase teadlikkuse suurendamisega ning samuti loomade liikumise hõlbustamisel ja rahvusvahelises kaubanduses loomatervise sertifikaate väljastades. Selleks et täita neile käesoleva määrusega kehtestatud kohustusi, peab liikmesriikidel olema juurdepääs piisavatele rahalistele, infrastruktuuriga seotud ja personali ressurssidele oma territooriumil, sealhulgas laborivarustusele ning teadusalasele ja muule asjakohasele oskusteabele.

(49)

Ressursside nappuse tõttu ei ole pädeval asutusel alati võimalik teostada kõiki käesoleva määrusega sätestatud toiminguid. Seetõttu ongi vaja pakkuda õiguslikku alust teatavate toimingute teostamise delegeerimiseks veterinaararstidele, kes ei ole veterinaarjärelevalve ametnikud. Samal põhjusel peaks liikmesriikidel olema õigus lubada füüsilistel või juriidilistel isikutel teostada teatavatel tingimustel teatavaid toiminguid.

(50)

Selleks et tagada vajalike tingimuste kehtestamine taudiennetus- ja tauditõrjemeetmete üldiseks kohaldamiseks terves liidus, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte selliste muude toimingute teostamise delegeerimise kohta, mida pädev asutus võib delegeerida veterinaararstidele, kes ei ole veterinaarjärelevalve ametnikud.

(51)

Optimaalset loomatervishoidu on võimalik saavutada ainult loomapidajate, ettevõtjate, veterinaararstide, loomatervise spetsialistide, muude sidusrühmade ja kaubanduspartnerite vahelise koostöö abil. Selleks et tagada nimetatud huvirühmade toetus, on vaja korraldada otsustusmenetlused ja kohaldada käesolevas määruses sätestatud meetmeid selgel, läbipaistval ja kaasaval viisil.

(52)

Pädev asutus peaks rakendama ka asjakohaseid meetmeid, et hoida avalikkust kursis, eelkõige siis, kui esineb mõistlik põhjus kahtlustada, et loomad või tooted võivad kujutada endast riski looma- või rahvatervisele või kui juhtumi vastu on avalik huvi. Sellistel juhtudel võivad asjaomased loomad või tooted olla pärit liidust või siseneda liitu väljastpoolt. Tooted võivad olla liitu toodud ka väljastpoolt liitu saabuvate isikute isiklikus pagasis. Seega peaks kodanikele antav teave hõlmama ka selliste olukordadega seotud riske.

(53)

Selleks et vältida haigustekitajate sattumist keskkonda laboritest, instituutidest ja teistest haigustekitajaid käitlevatest rajatistest, on väga oluline, et nimetatud kohtades rakendataks asjakohaseid bioturvalisuse, bioohutuse ja bioloogilise isoleerimise meetmeid. Seetõttu tuleks käesolevas määruses sätestada turvalisuse meetmed, mida peab järgima nimetatud haigustekitajate, vaktsiinide ja teiste bioloogiliste toodete käitlemisel või veol. Kõnealust kohustust peaks samuti kohaldama kõikide füüsiliste ja juriidiliste isikute suhtes, kes on sellise toiminguga seotud. Selleks et tagada ohutusstandardite järgimine kõrge nakkavusega haigustekitajate, vaktsiinide ja teiste bioloogiliste toodete käitlemisel, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte nimetatud laborites, instituutides ja rajatistes rakendatavate ohutusmeetmete ja haigustekitajate liikumise kohta.

(54)

Taudide varasel avastamisel ja taudidest teavitamise ja aruandmise selgel korraldusel on tõhusas tauditõrjes määrav roll. Selleks et tagada tõhus ja kiire reageerimine, peaksid liikmesriigid tagama, et kõikidest kahtlustest või kinnitustest teatavate loetellu kantud taudide puhangute kohta teavitatakse viivitamatult pädevat asutust.

(55)

Veterinaararstidel on väga tähtis roll taudide uurimises ja nad on oluliseks ühenduslüliks ettevõtjate ja pädeva asutuse vahel. Seega peaksid ettevõtjad neid teavitama ebatavalise suremuse, muude tõsiste taudialaste probleemide või kindlaksmääramata põhjusel oluliselt vähenenud toodangumahu juhtudest.

(56)

Selleks et tagada selge ja tõhus teavitamine ning selgitada välja ebatavalise suremuse ja muude raske taudi ilmingutega seotud erinevad asjaolud, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte kriteeriumide kohta, mille alusel saaks määrata kindlaks, millal on tegemist teavitamist eeldavate asjaoludega, ja edasise uurimise eeskirjade sätestamiseks, kui see on asjakohane.

(57)

Teatavate loetellu kantud taudide puhul on väga oluline, et liikmesriik teavitaks viivitamatult komisjoni ja teisi liikmesriike puhangust tema territooriumil. Selline teavitamine võimaldab naabruses asuvatel või teistel tabandunud liikmesriikidel rakendada vajaduse korral ettevaatusabinõusid.

(58)

Teisest küljest ei ole mõne taudi puhul kiire teavitamine ja sellega seotud meetmed vajalikud. Sellistel juhtudel on oluline koguda teavet ja anda aru kõnealuste taudide esinemisest, et kontrollida taudialast olukorda ja rakendada vajaduse korral taudiennetus- ja tauditõrjemeetmeid. Kõnealust aruandlusnõuet võib kohaldada ka selliste taudide suhtes, mis eeldavad liidu tasandil teavitamist, ent mille puhul on vaja esitada täiendavat teavet tõhusate taudiennetus- ja tauditõrjemeetmete rakendamiseks. Et tagada iga konkreetse taudi levimise ennetamiseks ja tõrjeks vajaliku nõuetekohase teabe ja nõuetekohaste andmete õigeaegne esitamine, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad aruandluse alla kuuluvaid asjaolusid.

(59)

Taudidest teavitamise ja aruandluse kõige olulisem eesmärk on pakkuda usaldusväärseid, läbipaistvaid ja kättesaadavaid epidemioloogilisi andmeid. Liidu tasandil on vaja luua elektrooniline interaktiivne teabesüsteem loetellu kantud taudide ja asjakohasel juhul ka esilekerkivate taudide ja mikroobivastase ravimiresistentsuse patogeenide seireandmete tõhusaks kogumiseks ja haldamiseks. Nimetatud süsteemi abil peaks toetama optimaalset andmete kättesaadavust, kergemat andmevahetust ja liikmesriikide pädevate asutuste halduskoormuse vähendamist liidu tasandil ning rahvusvahelisel tasandil toimuva taudidest teavitamise ja aruandmise ühendamise teel ühtseks protsessiks (toimub OIE andmebaasi kaudu). Samuti tuleks võtta meetmeid, et tagada andmevahetuse vastavus direktiivile 2003/99/EÜ.

(60)

Et tagada liidu tasandil toimuva taudidest teavitamise ja aruandluse eeskirjade ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused loetelu koostamiseks taudidest, mille suhtes kohaldatakse käesolevas määruses sätestatud liidu tasandil toimuva teavitamise ja aruandluse eeskirju, ja taudidest teavitamiseks ja aruandmiseks vajalike menetluste, vormide, andme- ja teabevahetuse kehtestamiseks.

(61)

Tauditõrjepoliitika määrava tähtsusega elemendiks on seire. Selle abil peaks olema võimalik varakult avastada loomataude ja neist tõhusalt teavitada, võimaldades seeläbi asjaomases sektoris ja pädevatel asutustel rakendada vajaduse korral õigeaegselt taudiennetus- ja tauditõrjemeetmeid ning asjaomane taud likvideerida. Peale selle peaks see võimaldama esitada teavet iga liikmesriigi ja liidu loomatervise staatuse kohta, toetades taudivabaduse tõendamist ja hõlbustades kaubavahetust kolmandate riikidega.

(62)

Ettevõtjad jälgivad oma loomi regulaarselt ja neil on parimad võimalused ebatavalise suremuse või muude raske taudi sümptomite avastamiseks. Seega on ettevõtjad seire nurgakiviks ja neil on oluline roll ka pädeva asutuse poolt teostatava seire puhul.

(63)

Selleks et tagada ettevõtjate ja veterinaararstide või veeloomade tervise spetsialistide vaheline tihe koostöö ja teabevahetus ning täiendada ettevõtjate poolset jälgimist, tuleks ettevõtetes korraldada loomatervise ülevaatusi, sõltuvalt asjaomasest tootmisviisist ja muudest asjakohastest teguritest. Selleks et tagada loomatervise ülevaatuste läbiviimise ühtsed tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused miinimumnõuete kehtestamiseks.

(64)

On oluline, et pädeval asutusel oleks seiresüsteem jälgitavate loetellu kantud taudide jaoks. Seda süsteemi peaks kohaldama ka esilekerkivate taudide suhtes, mille puhul peaks hindama asjaomase taudiga seotud terviseriske ja koguma kõnealuseks hinnanguks vajalikke epidemioloogilisi andmeid. Parima ressursikasutuse tagamiseks tuleks teavet koguda, jagada ja kasutada kõige tõhusamal ja otstarbekamal viisil.

(65)

Seire metoodika, sagedus ja intensiivsus tuleks kohandada iga konkreetse taudiga ja võtta arvesse seire eesmärki, asjaomase piirkonna loomatervise staatust ja igasugust muud ettevõtjate poolset jälgimist. Asjakohased epidemioloogilise seire meetmed võivad ulatuda lihtsast teavitamisest või aruandest selle kohta, et on ilmnenud loetellu kantud taud või esilekerkiv taud või selle kahtlus, või muud kõrvalekalded, nagu ebatavaline suremus ja muud taudi tunnused, kuni konkreetse igakülgse seireprogrammini, mis tavaliselt hõlmab täiendavat proovide võtmise ja testimise korda.

(66)

Sõltuvalt taudi epidemioloogilisest profiilist ja asjaomastest riskiteguritest võib osutuda vajalikuks luua konkreetne seireprogramm, mis hõlmab kindlaks määratud ja struktureeritud tegevusi. Sellisel juhul on liikmesriikidel otstarbekas töötada välja sihtotstarbelised seireprogrammid. Kui sellised programmid on asjakohased kogu liidu jaoks, tuleks sätestada eeskirjad nende programmide ühtlustatud kohaldamiseks.

(67)

Kõnealused programmid peaksid olema kooskõlas liidu eesmärkidega ning seepärast tuleks neid liidu tasandil koordineerida. Seetõttu tuleks need esitada komisjonile. Peale selle peaksid kõnealuseid konkreetseid seireprogramme rakendavad liikmesriigid esitama komisjonile regulaarselt aruandeid nende programmide tulemuste kohta. Selleks et tagada seireprogrammide ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seireprogrammide alla kuuluvate taudide loetelu koostamiseks ja kooskõlastatud menetluste, vormide, andmete, teabevahetuse ning seireprogrammide hindamiseks kasutatavate kriteeriumide kehtestamiseks.

(68)

Sageli on vaja esitada üksikasju erinevate taudide jaoks asjakohase seireformaadi kohta, mis ulatuvad taudidest, mille puhul seire võib piirduda selliste tegevustega nagu aruandlus ja teavitamine, kuni taudideni, mille puhul tuleb kehtestada põhjalik kogu liitu hõlmav konkreetne seireprogramm. Seetõttu peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad seire kavandamist, liidu seisukohast asjakohase seireprogrammi alla määratava taudi asjakohasuse kindlakstegemise ja taudipuhangute ametliku kinnitamise kriteeriume, asjaomaste taudide juhtude määratlusi ning seireprogrammide nõudeid seoses selliste programmide sisu, sellistes programmides sisalduva teabe ja programmide kohaldamisperioodiga.

(69)

Liikmesriikidelt, kes ei ole vabad või keda ei teata olevat vabad loetellu kantud taudidest, mille suhtes kohaldatakse käesolevas määruses kehtestatud likvideerimismeetmeid, tuleks nõuda kohustuslike likvideerimisprogrammide kehtestamist nimetatud taudide likvideerimiseks, kui likvideerimine on liidus kohustuslik.

(70)

Teisalt, mõne liidus probleemiks oleva taudi puhul ei ole vaja nõuda liikmesriikidelt asjaomase taudi likvideerimist. Selliste taudide suhtes peaks liikmesriikidel olema võimalik kehtestada valikuline likvideerimisprogramm, kui nad otsustavad, et likvideerimine on nende jaoks oluline. Selliseid valikulisi likvideerimisprogramme tunnustataks liidu tasandil ja nendega kaasneks teatavate asjakohaste tauditõrjemeetmete rakendamine. See võimaldaks asjaomastel liikmesriikidel, juhul kui komisjon selle heaks kiidab, nõuda teatavaid tagatisi, kui neile saadetakse loomi teistest liikmesriikidest või kolmandatest riikidest.

(71)

Et tagada taudilikvideerimisprogrammide ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused kehtestada selliste programmide esitamise, tulemuslikkuse näitajate ja aruandlusega seotud menetlused.

(72)

Lisaks peaks liikmesriikidel olema võimalik tunnistada kogu oma territoorium, selle tsoonid või bioturvarühmikud vabaks ühest või mitmest loetellu kantud taudist, mille suhtes kohaldatakse kohustuslikke või valikulisi likvideerimisprogramme käsitlevaid eeskirju, et olla kaitstud kõnealuste loetellu kantud taudide sissetoomise eest liidu teistest osadest või kolmandatest riikidest või territooriumidelt. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleks kehtestada selge ja kooskõlastatud menetlus, mis hõlmaks ka taudivaba staatuse jaoks vajalikke kriteeriume. Selleks et tagada liidusisese taudivaba staatuse tunnustamise ühetaolised rakendamistingimused, on vaja selline taudivaba staatus ametikult heaks kiita, seega tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused kõnealuse staatuse heakskiitmiseks.

(73)

OIE on bioturvarühmitamise mõistet tutvustanud maismaaloomade tervise koodeksis ja veeloomade tervise koodeksis („OIE koodeksid”). Enne käesolevat määrust vastu võetud liidu õigusaktides tunnustatakse kõnealust mõistet ainult teatavate loomaliikide ja -taudide puhul konkreetsetes liidu õigusaktides, täpsemalt linnugripi ja veeloomataudide puhul. Käesolevas määruses peaks kehtestama võimaluse kasutada bioturvarühmikute süsteemi ka teiste loomaliikide ja -taudide puhul. Selleks et kehtestada bioturvarühmikutega tunnustamise heakskiitmise üksikasjalikud tingimused ja eeskirjad ning nendega seotud nõuded, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte.

(74)

Liikmesriigid peaksid oma taudivabad territooriumid, nende tsoonid ja bioturvarühmikud tegema avalikkusele teatavaks, et teavitada kaubanduspartnereid ja hõlbustada kaubavahetust.

(75)

Selleks et kehtestada taudivaba staatuse tunnustamise üksikasjalikud tingimused, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte kõnealuse staatuse saamise kriteeriumide ja tingimuste, taudivabaduse tõendamiseks vajalike tõendite, eriotstarbeliste taudiennetus- ja tauditõrjemeetmete (sealhulgas vaktsineerimata jätmise staatuse, kui see on asjakohane), piirangute, esitatava teabe ja erandite ning taudivaba staatuse säilitamise, peatamise, lõpetamise või taastamise tingimuste kohta.

(76)

Selleks et tagada taudivaba staatuse saamise menetluse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et määrata kindlaks loetellu kantud taudid, mis eeldavad bioturvarühmitamist, ja kehtestada üksikasjalikud eeskirjad taotluste esitamise ja teabevahetuse vormi kohta.

(77)

Täielikult immuunsuseta populatsiooni olemasolu teatavatele loetellu kantud taudidele vastuvõtlikes karjades nõuab pidevat teadlikkust ja valmisolekut haiguse suhtes. Varasemate kogemuste põhjal on taudidega seotud hädaolukordade edukal lahendamisel osutunud määrava tähtsusega vahendiks situatsiooniplaanid. Tagamaks, et taudidega seotud hädaolukordade lahendamiseks on olemas eespool nimetatud tõhus vahend, mida on kerge kohandada hädaolukordadega, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et kehtestada situatsiooniplaanide rakendamiseks vajalikud eeskirjad.

(78)

Varasemad loomatervisega seotud kriisid on näidanud, kui palju kasu on hädaolukordade lahendamisel konkreetsetest, üksikasjalikest ja kiiretest kriisireguleerimismenetlustest. Nimetatud korralduslikud menetlused peaksid tagama kiire ja tõhusa reageerimise ja parandama kõikide asjaga seotud osapoolte, sealhulgas eelkõige pädevate asutuste ja sidusrühmade jõupingutuste kooskõlastamist. Kui see on teostatav ja asjakohane, peaksid need hõlmama ka koostööd naabruses asuvate liikmesriikide ning kolmandate riikide ja territooriumide pädevate asutustega.

(79)

Selleks et tagada situatsiooniplaanide kohaldatavus reaalses hädaolukorras, on väga oluline harjutada sellises olukorras käitumist ja kontrollida asjaomaste süsteemide toimimist. Kui see on teostatav ja asjakohane, peaksid liikmesriikide pädevad asutused sel eesmärgil korraldama koostöös naabruses asuvate liikmesriikide ja kolmandate riikide ja territooriumide pädevate asutustega simulatsiooniõppusi.

(80)

Selleks et tagada situatsiooniplaanide ja simulatsiooniõppuste ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused nimetatud plaanide ja õppuste praktilist rakendamist käsitlevate eeskirjade kehtestamiseks.

(81)

Veterinaarravimitel, näiteks vaktsiinidel, hüperimmuunseerumitel ja antimikroobikumidel, on oluline roll loomataudide ennetamises ja tõrjes. Käesoleva määruse vastuvõtmisega seotud mõjuhinnangus tõstetakse esile vaktsiinide kui loomataudide ennetamise, tõrje ja likvideerimise vahendite olulisust.

(82)

Mõnede loomataudide tõrje strateegiad nõuavad siiski teatavate veterinaarravimite kasutamise piiramist, kuna nende kasutamine võib takistada nimetatud strateegiate toimimist. Näiteks teatavad veterinaarravimid võivad taudi ilmnemist varjata, muuta haigustekitaja avastamise võimatuks või raskendada kiire diferentsiaaldiagnoosi panekut ning seega ohustada taudi õigeaegset avastamist.

(83)

Nimetatud tõrjestrateegiad võivad erinevate loetellu kantud taudide puhul siiski suurel määral varieeruda. Seetõttu tuleks käesolevas määruses sätestada eeskirjad veterinaarravimite kasutamise kohta teatavate loetellu kantud taudide ennetamiseks ja tõrjeks ning kooskõlastatud kriteeriumid otsustamaks, kas ja kuidas kasutada vaktsiine, hüperimmuunseerumeid ja antimikroobikume. Selleks et tagada paindlik lähenemisviis ja võtta arvesse erinevate loetellu kantud taudide erijooni ja tõhusate raviviiside kättesaadavust, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte teatavate loetellu kantud taudide tõrje puhul kasutatavate teatavate veterinaarravimitega seotud piirangute, keeldude ja kohustuste kohta. Kiireloomuliste juhtumite korral ja selliste esilekerkivate riskide käsitlemiseks, millel on hävitav mõju looma- või rahvatervisele, majandusele, ühiskonnale või keskkonnale, peaks olema võimalik võtta asjaomaseid meetmeid vastu kiirmenetluse teel.

(84)

Dokumendis „Expert opinion on vaccine and/or diagnostic banks for major animal diseases” („Eksperdihinnang peamiste loomataudide puhul kasutatavate vaktsiinide ja/või diagnostikareaktiivide pankade kohta”) esitatud järelduste kohaselt tuleks võtta ka meetmeid, mis võimaldaksid liidus ja liikmesriikides luua antigeenide, vaktsiinide ja diagnostikareaktiivide reservid seoses nende loetellu kantud taudidega, mis kujutavad endast tõsist ohtu looma- või rahvatervisele. Liidu antigeeni-, vaktsiini- ja diagnostikareaktiivide panga loomine aitaks kaasa liidu loomatervise eesmärkide saavutamisele, kuna see võimaldab kiiresti ja tõhusalt reageerida, kui panga ressursse vajatakse, ning tähendaks piiratud ressursside tõhusat kasutamist.

(85)

Selleks et tagada kiire ja tõhus reageerimine, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte selliste pankade loomise ja haldamise ja nende toimimist käsitlevate ohutusstandardite ja -nõuete kohta. Käesoleva määrusega ei peaks siiski nägema ette eeskirjade vastuvõtmist taudiennetus- ja tauditõrjemeetmete, sealhulgas vaktsineerimise rahastamise kohta.

(86)

Tuleks kehtestada kriteeriumid liidu antigeeni-, vaktsiini- ja diagnostikareaktiivide pankade ressurssidele prioriteetse juurdepääsu kohta, et tagada nende ressursside tõhus jaotumine hädaolukorras.

(87)

Bioterrorismi ja agroterrorismiga seotud turvakaalutlustel tuleks teatavat üksikasjalikku teavet liidu antigeeni-, vaktsiini- ja diagnostikareaktiivide pankade kohta pidada salastatud teabeks ja selle avaldamine tuleks keelustada. Riiklike vaktsiinipankade samalaadse teabe puhul tuleks järgida erinevate liikmesriikide põhiseadustest tulenevaid nõudeid seoses teabevabadusega, tagades samas asjaomase teabe käsitlemise salastatud teabena.

(88)

Selleks et tagada ühetaolised tingimused liidu antigeeni-, vaktsiini- ja diagnostikareaktiivide pankade haldamiseks, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et ta saaks kehtestada eeskirjad selle kohta, millised bioloogilised tooted peaksid kõnealustes pankades olema ja milliste taudide jaoks, ning üksikasjalikud eeskirjad ja menetlus- ja tehnilised nõuded antigeenide, vaktsiinide ja diagnostikareaktiivide tarnimise, koguste, säilitamise ja kohaletoimetamise kohta ning komisjonile edastatava teabe esitamise sageduse ja esitatava teabe sisu kohta.

(89)

Loetellu kantud taudi puhangu korral, mis kujutab endast suurt riski looma- või rahvatervisele liidus, peaksid liikmesriigid tagama, et asjaomase loetellu kantud taudi likvideerimiseks rakendatakse viivitamatult tauditõrjemeetmeid, et kaitsta looma- ja rahvatervist.

(90)

Pädev asutus peaks vastutama esmaste uuringute algatamise eest, mille eesmärk on välistada kõrge nakkavusega loetellu kantud taudi puhang, mida peetakse suureks riskiks looma- või rahvatervisele liidus.

(91)

Pädev asutus peaks kehtestama esialgsed tauditõrjemeetmed, et ennetada loetellu kantud taudi võimalikku levimist ja tegema epidemioloogilise uuringu.

(92)

Pärast loetellu kantud taudi esinemise kinnitamist peaks pädev asutus rakendama vajalikke tauditõrjemeetmeid, kehtestades vajaduse korral piirangutsoonid, et kõnealune taud likvideerida ja ennetada selle edasikandumist.

(93)

Loetellu kantud taudi esinemine metsloomadel võib kujutada riski rahvatervisele ja peetavate loomade tervisele. Seetõttu tuleks vajaduse korral kehtestada erieeskirjad metsloomade suhtes kohaldatavate tauditõrje- ja likvideerimismeetmete kohta.

(94)

Võib esineda juhtumeid, kus teatavate loomade väikesed populatsioonid, näiteks haruldased tõud ja liigid, võivad tauditõrje standardmeetmete tõttu loetellu kantud taudi esinemise korral ohtu sattuda. Selliste tõugude ja liikide kaitsmiseks võib olla vajalik, et pädev asutus võtaks muudetud meetmeid. Sellised muudatused ei tohiks siiski takistada kõnealuse taudi üldisi tõrjemeetmeid.

(95)

Nende loetellu kantud taudide korral, mis ei ole kõrge nakkavusega ja mille suhtes kohaldatakse taudi likvideerimist nõudvaid kohustuslikke eeskirju, tuleks rakendada tauditõrjemeetmeid viisil, mis ennetaks asjaomaste taudide levimist eelkõige taudivabadesse piirkondadesse. Kõnealused meetmed võivad siiski olla piiratumad või erinevad nendest, mida rakendatakse kõige ohtlikumate loetellu kantud taudide korral. Seega tuleks käesolevas määruses sätestada erieeskirjad kõnealuste vähem ohtlike taudide kohta. Liikmesriigid, kes juba rakendavad valikulist likvideerimisprogrammi, peaksid rakendama ka kõnealuseid tauditõrjemeetmeid. Mõningatel juhtudel, sõltuvalt taudi profiilist ja epidemioloogilisest olukorrast, võib taudi likvideerimine olla pikemaajaline eesmärk, kuid lühiajaliseks eesmärgiks võib olla taudi tõrjumine. Tauditõrjemeetmete tase ja intensiivsus peaks olema proportsionaalne ja võtma arvesse kõnealuse loetellu kantud taudi erijooni, jaotumist ja olulisust taudist tabandunud liikmesriigis ja kogu liidus.

(96)

Selleks et tagada käesolevas määruses sätestatud tauditõrjemeetmete tõhus kohaldamine ettevõtjate, lemmikloomapidajate ja pädevate asutuste poolt ning võttes arvesse teatavate loetellu kantud taudide suhtes kohaldatavate tauditõrjemeetmete eripära ja nendega seotud riskifaktoreid, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte nende üksikasjalike tauditõrjemeetmete kohta, mida rakendatakse loetellu kantud taudi kahtluse või kinnituse korral ettevõtetes, muudes kohtades ja piirangutsoonides.

(97)

Selleks et tagada komisjonile võimalus võtta vastu ajutisi eriotstarbelisi tauditõrjemeetmeid, kui käesolevas määruses sätestatud tauditõrjemeetmed ei ole piisavad või asjakohased asjaomase riski maandamiseks, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses eriotstarbeliste tauditõrjemeetmete kehtestamisega piiratud ajavahemikuks.

(98)

Teatavate maismaaloomi pidavate või loomset paljundusmaterjali käitlevate või neid vedavate vedajate ja ettevõtete registreerimine on vajalik, et pädev asutus saaks teostada asjakohast seiret ning ennetada, tõrjuda ja likvideerida loomataude.

(99)

Põhjendamata halduskoormuse ja -kulu vältimiseks peaks liikmesriikidel olema võimalik piiratud määral vabastada registreerimiskohustusest teatavat liiki madala riskiga ettevõtted. Komisjonile tuleks anda rakendamisvolitused kooskõlastatud lähenemisviisi saavutamiseks selliste vabastuste tegemise suhtes. Selline kooskõlastatud lähenemisviis on eelkõige vajalik selleks, et vältida teatud liiki ettevõtete väljajätmist registreerimiskohustusest. Lisaks ettevõtetele, mis kujutavad endast rohkem kui tähtsusetut riski loomatervisele, on see eriti asjakohane ka selliste ettevõtete puhul, mis kujutavad endast rohkem kui tähtsusetut riski ka rahvatervisele. Sellise riski näide on selliste loomade pidamine, kes elavad inimestega tihedas kontaktis või nende lähedal, nagu koerte aretamine tasandil, mis osutab tegevuse teatud jätkuvusele ja organiseerituse teatud tasandile, põhieesmärgiga müüa nad kodumajapidamistesse lemmikloomadeks.

(100)

Kui maismaaloomi pidav või loomset paljundusmaterjali käitlev või säilitav teatavat tüüpi ettevõte kujutab endast loomatervisega seotud konkreetset riski, siis kohaldatakse ettevõtte suhtes pädeva asutuse poolt antava heakskiidu nõuet.

(101)

Selleks et vältida põhjendamatut halduskoormust ja -kulusid eelkõige madala riskiga ettevõtetele, tuleks asjaomaste meetmetega võimaluse korral ette näha piisav tegevusvabadus, et viia registreerimis- ja heakskiitmise süsteem vastavusse kohalike ja piirkondlike tingimuste ja tootmistavadega.

(102)

Mõnel juhul on teatavate registreerimise või heakskiitmise tingimuste ühtlustamine kogu liidus soovitav või vajalik. Näiteks loomse paljundusmaterjali ettevõtted ja kogumine peaksid heakskiidu saamiseks vastama teatavatele tingimustele ja peaksid olema heaks kiidetud, et vastata rahvusvahelistele standarditele, võimaldades liidul kolmandate riikidega kauplemisel anda neile loomatervise tagatisi. Sellised tingimused peaksid väga spetsiifiliste ettevõtete või tegevuste puhul (nt embrüokogumisrühmad) hõlmama ka nõudeid erikoolituse või kutsekvalifikatsiooni kohta või isegi nõuet pädeva asutuse erijärelevalve kohta. Seetõttu peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad kõnealuseid üksikasjalikke nõudeid, selleks et näha ette vastavad eritingimused.

(103)

Halduskulude vähendamist silmas pidades tuleks registreerimine ja heakskiitmine võimaluse korral integreerida sellise registreerimis- ja heakskiitmise süsteemiga, mille asjaomane liikmesriik on juba loonud muude eesmärkide täitmiseks.

(104)

Ettevõtjate käsutuses on kõige ajakohasem teave nende hoole all olevate loomade kohta. Seetõttu kohustuvad ettevõtjad pidama ajakohast arvestust teabe kohta, mida on vaja loetellu kantud taudi esinemise korral loomatervise staatuse, jälgitavuse ja epidemioloogilise uuringu jaoks. Pädeval asutusel peaks olema võimalik nimetatud arvestusele lihtsalt ligi pääseda.

(105)

Selleks et registreeritud ettevõtteid ja ettevõtjaid ning heakskiidetud ettevõtteid käsitlev ajakohane teave oleks kättesaadav, peaks pädev asutus looma registri nimetatud ettevõtete ja ettevõtjate kohta ning seda registrit pidama. Komisjonil peaks olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte üksikasjaliku teabe kohta, mis tuleb lisada ettevõtete ja ettevõtjate registrisse.

(106)

Selleks et pädev asutus kiidaks ettevõtte heaks, peaks ettevõte vastama teatud nõuetele. Enne heakskiidu andmist peaks pädev asutus kohapealse kontrolliga kindlaks tegema, kas kõik nõuded on täidetud. Mõnel juhul ei saa kõiki tingimusi kohe täita, kuid järelejäävad puudused ei kujuta endast märkimisväärset riski looma- või rahvatervisele. Sellisel juhul peaks pädeval asutusel olema võimalik anda tingimuslik heakskiit, mille järel tehakse veel üks kohapealne kontroll, et kontrollida tehtud edusamme. Kõnealusel juhul peaks pädev asutus andma asjaomaseid ettevõtteid käitavatele ettevõtjatele vajalikke tõhusaid suuniseid, et asjaomane ettevõtja saaks puudusest aru ja saaks kavandada selle edukat kõrvaldamist.

(107)

Tauditõrjepoliitika määrava tähtsusega element on tõhus jälgitavus. Käesolevas määruses sätestatud taudiennetuse ja tauditõrje eeskirjade tõhusa kohaldamise hõlbustamiseks tuleks kehtestada erinevat liiki peetavate maismaaloomade ja loomse paljundusmaterjali identifitseerimis- ja registreerimisnõuded. Lisaks on tähtis anda võimalus identifitseerimis- ja registreerimissüsteemi loomiseks selliste loomaliikide jaoks, kelle kohta praegu sellist süsteemi ei ole või kui seda eeldavad muutuvad tingimused ja riskid.

(108)

Teatavate loomaliikide korral, mille puhul on oluline üksikute loomade või rühmade jälgitavus, tuleks nõuda füüsilisi identifitseerimisvahendeid. See tähendab asjaomase looma märgistamist füüsiliselt, kõrvamärgiga, mikrokiibiga või muu meetodi abil, mida on võimalik näha või avastada looma kehal ja mida ei saa hõlpsalt eemaldada.

(109)

Selleks et tagada identifitseerimis- ja registreerimissüsteemi tõrgeteta toimimine ja tagada jälgitavus, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte kohustuste kohta seoses andmebaaside, erinevate loomaliikide üksikasjalike identifitseerimis- ja registreerimisnõuete, sealhulgas vabastuste ja selliste vabastuste saamise tingimuste, ning dokumentidega.

(110)

On asjakohane vähendada süsteemiga seotud halduskoormust ja -kulusid ning võimaldada suuremat paindlikkust olukorras, kus jälgitavuse nõudeid saab täita muude kui käesolevas määruses sätestatud vahendite abil. Seetõttu peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad erandeid identifitseerimis- ja registreerimisnõuetest.

(111)

Selleks et tagada identifitseerimis- ja registreerimissüsteemi ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et ta saaks kehtestada eeskirjad andmebaaside tehniliste kirjelduste, identifitseerimisvahendite, dokumentide ja esitamisviiside ning tähtaegade kohta.

(112)

Loomataudide sissetoomise ja levimise ennetamisel on oluline abinõu piirangute kehtestamine nende loomade ja toodete liikumise suhtes, kes võivad taude edasi kanda. Samas võivad loomade ja toodete liikumisele kehtestatavad piirangud mõjutada kahjulikult majandust ja häirida siseturu toimimist. Seetõttu tuleks kõnealuseid piiranguid kohaldada ainult siis, kui see on vajalik ja proportsionaalne asjaomaste riskidega. Selline lähenemisviis on kooskõlas SPS lepingus kehtestatud põhimõtete ja OIE rahvusvaheliste standarditega.

(113)

Igasuguse loomade liikumise kohta tuleks kohaldada käesolevas määruses sätestatud üldnõudeid, näiteks keeldu viia loomi välja ettevõttest, kus esinevad kindlaksmääramata põhjusel ebatavaline suremus või muud taudisümptomid, või taudiennetusnõudeid vedamise ajal.

(114)

Kehtivate liidu loomatervise alaste õigusaktidega sätestatud maismaaloomade ja toodete liikumist käsitlevas õigusraamistikus on ette nähtud ühtlustatud eeskirjad eelkõige sellise liikmesriikidevahelise liikumise kohta, jättes liikmesriikide ülesandeks määrata kindlaks nende territooriumil toimuvat liikumist käsitlevad vajalikud nõuded. Käesoleva määruse vastuvõtmisega seotud mõjuhinnangus võrreldi hoolikalt praegust olukorda võimalusega, mille puhul liikmesriigisisese liikumise eeskirjad ühtlustatakse ka liidu tasandil. Jõuti järeldusele, et tuleks jätkata praegust lähenemisviisi, kuna kõikide liikumiste täielik ühtlustamine oleks väga keeruline ja sellest saadav kasu – liikmesriikidevahelise liikumise lihtsustumine – ei kaaluks üles nimetatud ühtlustamise võimalikku negatiivset mõju tauditõrje võimele.

(115)

Liikmesriikide vahel veetavate loomade suhtes tuleks kohaldada loomatervise põhinõudeid. Eelkõige ei tohiks loomi viia välja ettevõtetest, kus kindlakstegemata põhjusel esinevad ebatavaline suremus või taudiilmingud. Siiski ei tohiks suremus, isegi kui see on ebatavaline ning on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/63/EL (19) alusel heaks kiidetud teaduslike katsetega ja millel ei ole loetellu kantud taudidega seotud nakkuslikku päritolu, olla põhjuseks, mille tõttu peaks tõkestama teaduslikel eesmärkidel kasutamiseks ette nähtud loomade liikumist.

(116)

Käesolevas määruses peaks siiski võimaldama paindlikkust, mille abil saaks hõlbustada liikumist nende maismaaloomaliikide ja -kategooriate puhul, mis kujutavad endast vähest riski loetellu kantud taudide levikuks liikmesriikide vahel. Peale selle tuleks ette näha täiendavad võimalused erandite kehtestamiseks juhtudel, kui liikmesriigid või ettevõtjad on edukalt rakendanud alternatiivseid riskimaandamismeetmeid, näiteks kõrgetasemelisi bioturvalisuse meetmeid ja tõhusaid seiresüsteeme.

(117)

Kabiloomad ja kodulinnud on suure majandusliku tähtsusega loomaliikide rühmad ja nende suhtes kohaldatakse liikumise erinõudeid, mis on kehtestatud enne käesolevat määrust vastu võetud liidu õigusaktides, nimelt nõukogu direktiivides 64/432/EMÜ (20), 91/68/EMÜ (21), 2009/156/EÜ (22), 2009/158/EÜ (23) ja osaliselt direktiivis 92/65/EMÜ. Nende loomaliikide liikumist käsitlevad põhieeskirjad peaksid olema kehtestatud käesolevas määruses. Üksikasjalikud nõuded, mis sõltuvad suurel määral erinevate loomaliikide ja -kategooriate kaudu edasikanduvatest taudidest, tuleks reguleerida komisjoni edasiste õigusaktidega, võttes arvesse kõnealuste taudide ning loomaliikide ja -kategooriate erijooni.

(118)

Kuna kabiloomade ja kodulindude kogumisega kaasneb iseäranis suur taudirisk, on asjakohane piirata liikmesriikide vahel ühe korraga ümberpaigutatavate loomade arvu ja kehtestada käesolevas määruses erieeskirjad, et kaitsta asjaomaste loomade tervist ja ennetada loomataudide levimist. Selline kogumine toimub üldjuhul vastavaks eesmärgiks heakskiidetud ettevõttes või, kui päritoluliikmesriik seda lubab, siis esimene kogumistoiming ühel veovahendil, näiteks veokis, millega kogutakse loomi kõnealuse liikmesriigi erinevatest asukohtadest.

(119)

Sõltuvalt asjaomastest loetellu kantud taudidest ja loetellu kantud liikidest on vaja kehtestada loomatervise erinõuded teatavatesse liikidesse kuuluvate loomade kohta, kes ei kuulu peetavate kabiloomade ja kodulindude hulka. Kõnealuseid liike käsitlevad eeskirjad on juba kehtestatud õigusraamistikus, mida kohaldati enne käesolevat määrust, eelkõige direktiivis 92/65/EMÜ. Nimetatud direktiivis on sätestatud erieeskirjad sellistesse liikidesse kuuluvate loomade liikumise kohta, kelle hulka kuuluvad ka mesilased, kimalased, inimahvid, koerad ja kassid, ning seetõttu peaks käesolevas määruses sätestama õigusliku aluse nende delegeeritud ja rakendusaktide vastuvõtmiseks, milles kehtestatakse erieeskirjad kõnealuste loomade liikumise kohta.

(120)

Kinnistes ettevõtetes, mida kasutatakse tavaliselt labori- või loomaaialoomade pidamiseks, on tavaliselt kõrgetasemeline bioturvalisus ning soodne ja hästi kontrollitud tervisestaatus ja neist viiakse harvemini loomi välja või liigutatakse loomi ainult samasuguste kinniste ettevõtete vahel. Kinniste ettevõtete staatus, mida ettevõtjad võivad taotleda vabatahtlikkuse alusel, võeti esimest korda kasutusele direktiivis 92/65/EMÜ, kus on kehtestatud heakskiidetud asutuste, instituutide ja keskuste suhtes kohaldatavad heakskiitmise ja liikumise eeskirjad ja nõuded. Kõnealune süsteem võimaldab neil ettevõtetel vahetada omavahel loomi väiksema arvu liikumisnõuete alusel ja pakkuda samaaegselt tervisetagatisi kinniste ettevõtete vahel. Väga paljud ettevõtjad on süsteemi omaks võtnud ja kasutavad seda vabatahtlikult. Seega on asjakohane jätta käesolevas määruses alles kinniste ettevõtete staatus ja kehtestada ühtlasi eeskirjad nende ettevõtete vahel toimuvate liikumiste kohta.

(121)

Teaduslikel eesmärkidel, näiteks uurimise või diagnoosimise eesmärgil ja eelkõige direktiivis 2010/63/EL kehtestatud eesmärkidel, võib osutuda vajalikuks korraldada nende loomade liikumist, kes ei vasta käesolevas määruses kehtestatud üldistele loomatervisenõuetele ja kujutavad endast suuremat loomaterviseriski. Nimetatud liikumisi ei tohiks käesoleva määrusega keelustada või põhjendamatult piirata, kuna see võib takistada muul viisil heakskiidetud uurimistegevust ja aeglustada teaduse arengut. Siiski on oluline, et käesolevas määruses sätestataks eeskirjad, millega tagatakse nimetatud loomade ohutu liikumine.

(122)

Tsirkuseloomade, loomaaedades peetavate loomade, näitusteks ja esitlusteks ette nähtud loomade ja teatavate teiste loomade liikumisskeemid on sageli teistsugused kui teiste peetavate loomade puhul. Loomade liikumist käsitlevate liidu eeskirjade kohandamisel tuleks olla eriti tähelepanelik ja võtta arvesse konkreetseid riske ja alternatiivseid riskimaandamismeetmeid.

(123)

Selleks et tagada käesoleva määruse põhjendustes 112–122 esitatud eesmärkide täitmine, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad veoga seotud taudiennetusmeetmeid, erieeskirju teatavatesse liikidesse kuuluvate loomade liikumise ja erakorraliste asjaolude, näiteks kogumise või tagasilükatud saadetiste kohta, ning muud tüüpi, näiteks teaduslikel eesmärkidel toimuva liikumisega seotud erinõudeid või erandeid.

(124)

Selleks et tagada võimalus erieeskirjade kehtestamiseks liikumiste kohta, mille puhul tavalised liikumiseeskirjad ei ole piisavad või asjakohased teatava taudi levimise piiramiseks, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused liikumist käsitlevate erieeskirjade kehtestamiseks piiratud ajavahemikuks.

(125)

Peetavate maismaaloomade liikmesriikide vaheline liikumine peaks vastama kõnealuse liikumise kohta kehtestatud nõuetele. Suurema majandusliku tähtsusega loomaliigi või terviseriskiga loomaliigi puhul peaks sellesse liiki kuuluvate loomadega olema kaasas pädeva asutuse poolt välja antud loomatervise sertifikaat.

(126)

Tehniliste, praktiliste ja rahaliste võimaluste piires tuleks ära kasutada tehnoloogia arengut ettevõtjate ja pädevate asutuste halduskoormuse vähendamiseks seoses loomatervise sertifikaatide väljastamise ja teavitamisega, kasutades infotehnoloogiat, et asendada paberdokumente ja lihtsustada teavitamiskorda ning rakendada sellist tehnoloogiat võimalikult paljudel eesmärkidel.

(127)

Kui pädeva asutuse poolt välja antavat loomatervise sertifikaati ei nõuta, peaks loomi teise liikmesriiki viiv ettevõtja andma välja ettevõtja deklaratsiooni, kus kinnitatakse, et loomad vastavad käesolevas määruses kehtestatud liikumisnõuetele.

(128)

Selleks et tagada käesoleva määruse põhjendustes 125, 126 ja 127 esitatud eesmärkide saavutamine, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad eeskirju loomatervise sertifikaadi sisu, teavitamiskohustuse ja loomatervise sertifikaatide väljaandmise erandite kohta, loomatervise sertifikaatide väljaandmise erieeskirju ja veterinaarjärelevalve ametnike kohustust teostada enne loomatervise sertifikaadi allkirjastamist asjakohased kontrollid.

(129)

Loomade ja loomse paljundusmaterjali jälgitavuse tagamiseks on väga oluline asjaomaste loomade ja asjaomase loomse paljundusmaterjali liikmesriikide vahelisest liikumisest ja mõnedel juhtudel ka liikmesriigi sisesest liikumisest teavitamine, kui kõnealuste liikumistega võib kaasneda risk loomataudide levikuks. Seetõttu tuleb sellistest liikumistest teavitada ja need registreerida ühtse veterinaariaalase elektroonilise süsteemi (TRACES) abil. TRACESi abil ühendatakse ühtsesse struktuuri direktiivi 90/425/EMÜ artiklis 20 ja nõukogu otsuses 92/438/EMÜ (24) ette nähtud elektroonilised süsteemid, vastavalt komisjoni otsuse 2003/24/EÜ (25) ja 2004/292/EÜ (26) alusel.

(130)

Selleks et tagada käesolevas määruses sätestatud loomatervise sertifikaatide väljaandmist ja liikumisest teavitamist käsitlevate eeskirjade ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et ta saaks kehtestada eeskirjad loomatervise sertifikaatide näidiste, ettevõtjate deklaratsioonide, maismaa- ja veeloomade, loomse paljundusmaterjali ja asjakohasel juhul ka loomsete saaduste liikumisest teavitamise viiside ja tähtaegade kohta.

(131)

Lemmikloomade liikumise eripäraga kaasneb loomatervise risk, mis erineb märkimisväärselt teiste peetavate loomade liikumisega seotud riskidest. Seetõttu tuleks käesolevas määruses sätestada sellist liikumist käsitlevad vähem ranged erieeskirjad. Sellised vähem ranged eeskirjad on aga õigustatud ainult siis, kui lemmikloom on tõesti omaniku liikumise ajal või piiratud aja jooksul pärast seda temaga kaasas ja kui omanikuga liigub korraga kaasa mitte rohkem kui viis I lisa A osas osutatud lemmiklooma. Tagamaks, et lemmikloomad ei kujuta endast märkimisväärset riski loomataudide levikuks ja selleks, et täpsustada eriolukordi, kui omanikuga võib kaasas olla üle viie lemmiklooma, või kui lemmikloom liigub pikema aja jooksul enne või pärast omaniku liikumist, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte nimetatud loomade liikumise kohta. Et tagada käesolevas määruses sätestatud lemmikloomade liikumisega seotud loomatervisenõuete ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et ta saaks kehtestada eeskirjad sellise liikumise puhul rakendatavate taudiennetus- ja tauditõrjemeetmete kohta.

(132)

Metsloomadega võib erinevatel põhjustel kaasneda risk looma- ja rahvatervisele, näiteks siis, kui neid viiakse ettevõtetesse või ühest elukeskkonnast teise keskkonda. Loomataudide levimise ennetamiseks võib nende loomade liikumise puhul osutuda vajalikuks rakendada asjakohaseid ennetusmeetmeid. Tagamaks, et metsloomad ei kujuta endast märkimisväärset riski loomataudide levikuks, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad maismaaloomadest metsloomade liikumisega seotud täiendavaid nõudeid.

(133)

Loomse paljundusmaterjaliga seoses võib esineda sarnane risk, st selle kaudu võivad elusloomadele edasi kanduda loomataudid. Peale selle on loomse paljundusmaterjali tootmises erijooni, mis on seotud aretusloomadele esitatavate kõrgete tervisenõuetega ja mis eeldavad doonorloomade suhtes kohaldatavaid rangemaid või spetsiifilisemaid loomatervisenõudeid. Selleks et tagada loomse paljundusmaterjali ohutu liikumine, säilitada selle eeldatav kõrge tervisestandard ja võtta arvesse selliste toodete teatud eriotstarbelisi kasutusviise, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad üksikasjalikke nõudeid teatavate loomaliikide loomse paljundusmaterjali liikumise kohta, erinõudeid, mida kohaldatakse näiteks nimetatud paljundusmaterjali liikumisele teaduslikel eesmärkidel, ja erandeid loomatervise sertifikaatide väljaandmise kohustusest.

(134)

Loomsete saadustega võib kaasneda risk loomataudide levikuks. Liidu õigusaktides loomsete saaduste kohta kehtestatud toiduohutusnõuded tagavad hea hügieenitava järgimise ja vähendavad selliste toodetega seotud loomatervise riske. Teatavat tüüpi toodetele tuleks käesolevas määruses siiski kehtestada loomatervise erimeetmed, näiteks tauditõrje- ja erakorralised meetmed tagamaks, et loomsete saaduste kaudu ei kanduks edasi loomataudid. Selleks et tagada kõnealustel juhtudel loomsete saaduste ohutu liikumine, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad üksikasjalike eeskirjade kehtestamist loomsete saaduste liikumise kohta seoses rakendatud tauditõrjemeetmetega, loomatervise sertifikaatide väljaandmise kohustuse kohta ja erandite kohta nimetatud eeskirjadest, kui seda võimaldavad sellise liikumisega seotud risk ja riskimaandamismeetmed.

(135)

Kui liikmesriigid rakendavad riiklikke meetmeid seoses loomade ja loomse paljundusmaterjali liikumisega või otsustavad rakendada riiklikke meetmeid muude kui loetellu kantud taudide hulka kuuluvate loomataudide mõju piiramiseks oma territooriumil, ei tohiks kõnealused riiklikud meetmed olla vastuolus liidu õigusaktides siseturu kohta sätestatud eeskirjadega. Seetõttu on asjakohane kehtestada kõnealuste riiklike meetmete kohta raamistik ja tagada, et neid rakendataks liidu õigusaktides lubatud ulatuses.

(136)

Vesiviljelusettevõtete registreerimine ja heakskiitmine on vajalik selleks, et pädev asutus saaks teostada piisavat seiret ja ennetada, tõrjuda ja likvideerida loomataude. Direktiivis 2006/88/EÜ nõutakse, et kõikidel veeloomi liigutavatel ettevõtetel oleks luba. Nimetatud loaandmise süsteem tuleks käesoleva määrusega säilitada, sõltumata asjaolust, et mõnes liidu ametlikus keeles kasutatakse loaandmise süsteemile viitamisel erinevaid termineid võrreldes direktiiviga 2006/88/EÜ.

(137)

Nende vesiviljelusloomade, kelle suhtes kohaldatakse tauditõrjemeetmeid, tapmise ja töötlemise tagajärjel võivad levida loomade nakkushaigused, näiteks töötlemisettevõtetest pärit patogeene sisaldava heitvee väljutamise tagajärjel. Sellepärast on vaja anda heakskiit nendele töötlemisettevõtetele, kes rakendavad nimetatud tapmisel ja töötlemisel riskimaandamismeetmeid. Seetõttu tuleks käesolevas määruses sätestada tauditõrjet tegevate veeandide ettevõtete heakskiitmine.

(138)

Selleks et registreeritud ja heakskiidetud ettevõtteid käsitlev ajakohane teave oleks avalikkusele kättesaadav, peaks pädev asutus looma selliste ettevõtete registri ja seda pidama. Komisjonil peaks olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad vesiviljelusettevõtete registrisse lisatavat teavet ja vesiviljelusettevõtete ja vedajate registri pidamise nõudeid.

(139)

Selleks et tagada käesolevas määruses kehtestatud vesiviljelusettevõtete ja tauditõrjet tegevate veeandide ettevõtete registreerimist ja heakskiitmist ning arvestuse pidamist ja registreid käsitlevate eeskirjade ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused kehtestada eeskirjad teabega seotud kohustuste, erandite ja muude asjakohaste rakenduseeskirjade kohta.

(140)

Kuna enamikel juhtudel ei ole võimalik veeloomi üksikult identifitseerida, on vesiviljelusettevõtetes, tauditõrjet tegevate veeandide ettevõtete ja vedajate poolt arvestuse pidamine oluline vahend veeloomade jälgitavuse tagamiseks. Arvestuse pidamine on oluline vahend ka ettevõtete terviseolukorra jälgimisel.

(141)

Sarnaselt maismaaloomadega on vaja kehtestada kooskõlastatud eeskirjad veeloomade liikumise kohta, sealhulgas loomatervise sertifikaatide väljaandmise ja liikumisest teavitamise kohta.

(142)

Direktiivis 2006/88/EÜ on sätestatud eeskirjad veeloomade liikumise kohta, mida kohaldatakse võrdväärselt nii liikmesriigisisese kui ka liikmesriikidevahelise liikumise suhtes. Veeloomade liikumist käsitlevate eeskirjade puhul on määrava tähtsusega asjaoluks sihtkohaks oleva liikmesriigi, tsoonide või bioturvarühmikute tervisestaatus loetellu kantud taudide osas.

(143)

Direktiivi 2006/88/EÜ kohaldamisalast on jäetud aga välja looduslikud veeloomad, kes kogumise või püüdmise järel sisenevad otse toiduahelasse. Samas jäävad nad käesoleva määruse kohaldamisalasse, kuid jäävad välja vesiviljelusloomade määratlusest. Seega peaks käesolevas määruses olema ette nähtud võimalikud meetmed selliste veeloomade suhtes, kui kõnealused meetmed on asjaomaste riskide tõttu õigustatud, võttes arvesse nende meetmete proportsionaalsust.

(144)

Sellest tulenevalt tuleks põhjenduses 142 selgitatud põhimõtet kohaldada ka selliste veeloomade liikumise suhtes, keda ei määratleta vesiviljelusloomadena, kuid kes kuuluvad käesoleva määruse kohaldamisalasse. See kehtib eelkõige veeloomade suhtes, kelle taudipositiivne tervisestaatus on teadmata või kinnitatud, sõltumata nende lõppkasutusest. Kuna teadmata või kinnitatud taudipositiivse tervisestaatusega ja inimtoiduks ette nähtud elusate looduslike veeloomade liikumine võib samuti kujutada endast riskloetellu kantud või esilekerkivate taudide levikuks, tuleks neile kohaldada sama eeskirjade süsteemi. See hõlmab selliseid inimtoiduks kogutud või püütud ja looduslikke veeloomi, kes on ümber paigutatud ja keda hoitakse ajutiselt enne tapmist.

(145)

Vältida tuleks siiski ebaproportsionaalseid liikumispiiranguid ja tarbetut halduskoormust kommertskalandussektoris tegutsevatele ettevõtetele ja ettevõtjatele. Seega juhtudel, mil sellised elusad looduslikud veeloomad on ette nähtud inimtoiduks, tuleks asjaomaseid eeskirju põhimõtteliselt kohaldada ainult nende elusate looduslike veeloomade liikumisele, kes kujutavad endast märkimisväärset riski loetellu kantud või esilekerkivate taudide levikuks liikmesriikidesse, tsoonidesse või bioturvarühmikutesse, mis on kuulutatud teatavatest loetellu kantud taudidest vabaks või millele kehtivad kõnealuste taudidega seotud likvideerimisprogrammid.

(146)

Käesolev määrus peaks võimaldama teatavaid kohandusi ja täiendavat paindlikkust, et julgustada liikmesriike parandama oma veeloomapopulatsioonide tervisestaatust.

(147)

Selleks et tagada veeloomade liikumise kontroll, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad veeloomade veo suhtes kohaldatavaid taudiennetusmeetmeid, erieeskirju teatavate veeloomade kategooriate erinevatel eesmärkidel liikumise kohta, erinõudeid või erandeid seoses teatavat tüüpi liikumisega, näiteks liikumine teaduslikel eesmärkidel, ja täiendavaid nõudeid looduslike veeloomade liikumise kohta.

(148)

Selleks et tagada võimalus ajutiste erandite ja erinõuete kehtestamiseks selliste veeloomade liikumiste kohta, mille puhul käesolevas määruses kehtestatud liikumiseeskirjad ei ole piisavad või asjakohased teatava loetellu kantud taudi levimise piiramiseks, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused sätestada liikumise erieeskirjad või piiratud ajavahemikuks kehtestatavad erandid.

(149)

Vesiviljelustootmine liidus on liikide ja tootmissüsteemide osas väga mitmekesine ja selle mitmekesisus aina suureneb. See võib tähendada, et liikmesriikide tasandil võetakse vastu riiklikke meetmeid seoses muude kui käesoleva määruse kohaselt loetellu kantud taudideks peetavate taudidega. Sellised riiklikud meetmed peaksid olema põhjendatud, vajalikud ja proportsionaalsed saavutatavate eesmärkidega. Lisaks ei tohiks need meetmed mõjutada liikmesriikidevahelist liikumist, välja arvatud siis, kui see on vajalik taudi sissetoomise või taudi levimise ennetamiseks. Liikmesriikidevahelist kaubandust mõjutavad riiklikud meetmed tuleks heaks kiita ja regulaarselt läbi vaadata liidu tasandil.

(150)

Loetellu kantud taudid hõlmavad praegu väga piiratud ulatuses muid liike kui käesolevas määruses maismaa- või veeloomadena määratletud loomaliike, näiteks roomajad, kahepaiksed, putukad ja teised. Seetõttu ei ole asjakohane nõuda, et kõiki käesoleva määruse sätteid peaks kohaldama nimetatud loomaliikide suhtes. Ent kui loetelusse kantakse muu liigi kui maismaa- ja veeloomaliigiga seotud taud, tuleks selle liigi suhtes kohaldada käesolevas määruses kehtestatud asjakohaseid loomatervisenõudeid, et tagada nõuetekohaste ja proportsionaalsete taudiennetus- ja tauditõrjemeetmete rakendamine.

(151)

Selleks et tagada võimalus kehtestada liikumiseeskirjad nende loomade kohta, keda käesoleva määruse kohaselt ei liigitata maismaa- või veeloomade hulka, ja selliste loomade loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste kohta, kui asjakohane risk seda nõuab, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad ettevõtete registreerimist ja heakskiitmist, arvestuse pidamist ja registreid, identifitseerimist, registreerimist, jälgitavust ja liikumist käsitlevaid nõudeid, loomatervise sertifikaatide väljaandmist ja ettevõtjate deklaratsioone ja kõnealustesse liikidesse kuuluvate loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste liikumisest teavitamise kohustust.

(152)

Selleks et tagada asjakohasel juhul loomatervisenõuete ühetaolised rakendamistingimused nimetatud muude loomaliikide ja nende loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste kohta, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused kõnealuseid nõudeid käsitlevate üksikasjalike eeskirjade kehtestamiseks.

(153)

Selleks et ennetada loetellu kantud taudide ja esilekerkivate taudide sissetoomist liitu, on vaja kehtestada tõhusad eeskirjad, mis käsitlevad selliste loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste sissetoomist liitu, mille kaudu nimetatud taudid võivad edasi kanduda.

(154)

Liidu tervisestaatuse tagamiseks kehtestab käesolev määrus sätted loomade ja toodete liikumise kohta liidus. Seega on asjakohane seada loomade ja toodete liitu sissetoomisele tingimused, mis ei ole leebemad kui liidusisesele liikumisele seatavad tingimused, et mitte ohustada seda staatust.

(155)

Tagamaks, et kolmandatest riikidest või territooriumidelt pärit loomad, loomne paljundusmaterjal ja loomsed saadused vastaks loomatervisenõuetele, mis pakuvad samaväärseid tagatisi kui liidu õigusaktides sätestatud tagatised, on oluline, et liitu eksportivate kolmandate riikide või territooriumide pädevad asutused kohaldaksid nende suhtes nõuetekohaseid kontrolle. Asjakohasel juhul tuleks päritolukohaks oleva kolmanda riigi või territooriumi tervisestaatust kontrollida enne nimetatud loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste liitu sissetoomise lubamist. Seega peaks andma loa loomi ja tooteid liitu eksportida ainult sellistele kolmandatele riikidele ja territooriumidele, kes tõendavad, et nad vastavad kõnealuste loomade ja toodete sissetoomiseks vajalikele loomatervise standarditele, ja ainult siis võib need riigid või territooriumid asjakohasesse loetelusse kanda.

(156)

Enne käesoleva määruse vastuvõtmise kuupäeva vastu võetud liidu õigusaktides ei ole mõne loomaliigi ja -kategooria, loomse paljundusmaterjali ja loomse saaduse kohta kehtestatud liidu loetelusid kolmandatest riikidest ja territooriumidest, kust on lubatud liitu sisse tuua nimetatud loomi, loomset paljundusmaterjali ja loomseid saadusi. Sellisel juhul tuleks kuni käesoleva määruse kohaste eeskirjade vastuvõtmiseni lubada liikmesriikidel otsustada, millistest riikidest ja millistelt territooriumidelt nad lubavad kõnealuseid loomi, loomset paljundusmaterjali ja loomseid saadusi oma territooriumile tuua. Selle otsuse tegemisel peaksid liikmesriigid võtma arvesse käesolevas määruses kehtestatud kriteeriume kolmandaid riike ja territooriume käsitlevate liidu loetelude kohta.

(157)

Tagamaks, et käesolevas määruses sätestatud liitu sissetoomisega seotud loomatervisenõudeid täidetakse ja need on kooskõlas OIE koodeksite põhimõtetega, peaks iga liitu sissetoodava looma, loomse paljundusmaterjali ja loomse saadusega olema kaasas kolmanda riigi või territooriumi pädeva asutuse poolt välja antud loomatervise sertifikaat, milles kinnitatakse kõikide liitu sissetoomiseks vajalike loomatervisenõuete täitmist. Sellest nõudest võiks siiski lubada erandeid selliste kaupade puhul, millega kaasneb vähene loomatervise risk.

(158)

Loomatervise sertifikaate võib kasutada ka iseseisvalt, ent liidu tasandil nõutakse sertifikaatide väljaandmist sageli muudel eesmärkidel, näiteks selleks, et tõendada vastavust loomade või toodetega seotud rahvatervist või loomade heaolu käsitlevatele nõuetele. Seda tuleb arvesse võtta. Selleks et vähendada halduskoormust ja -kulusid, peaks samuti lubama, et need loomatervise sertifikaadid võivad sisaldada muudes toidu- ja söödaohutust ning loomade heaolu käsitlevates liidu õigusaktides nõutavat teavet.

(159)

Taudid võivad levida ka muul viisil kui loomade, loomse paljundusmaterjali, loomsete saaduste, loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete kaudu. Taud võib edasi kanduda näiteks sõidukite, veoks kasutatavate mahutite, heina, põhu, taimsete saaduste ja materjalide kaudu, mis on kokku puutunud nakatunud loomadega. Vajaduse korral tuleks võtta meetmeid, et ennetada taudi edasikandumist nimetatud viisil.

(160)

Selleks et tagada piisavalt üksikasjalikud liitu sissetoomise nõuded, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et võtta vastu täiendavad eeskirjad, mis käsitlevad kolmandate riikide ja territooriumide ettevõtete heakskiitmist ja erandeid, loomatervisenõudeid kolmandatest riikidest ja territooriumidelt pärit saadetiste liitu sissetoomise kohta ning loomatervisenõudeid haigustekitajate, muude materjalide, veovahendite ja seadmete kohta, mille kaudu loomataudid võivad edasi kanduda.

(161)

Selleks et tagada loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste saadetiste liitu sissetoomist käsitlevate loomatervisenõuete ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et ta saaks kehtestada eeskirjad, mis käsitlevad muu hulgas loetelu kolmandatest riikidest ja territooriumidest, kust on lubatud liitu tuua loomi, loomset paljundusmaterjali ja loomseid saadusi, ning loomatervise sertifikaatide näidiseid ja sisu.

(162)

Varasem kogemus on näidanud, et kui raske taudi puhang esineb liikmesriigis või kolmandas riigis või territooriumil, kust loomad või tooted liitu sisenevad, siis peab viivitamatult rakendama taudiennetus- ja tauditõrjemeetmeid, et vältida taudi sissetoomist ja piirata taudi levimist. Sellise hädaolukorraga võivad olla seotud loetellu kantud taudid, esilekerkivad taudid või muud loomatervisega seotud ohud. Selles kontekstis tuleks teha selgeks, milliseid käesolevas määruses ette nähtud taudiennetus- ja tauditõrjemeetmeid võib rakendada loetellu kantud või esilekerkiva taudi või ohu esinemise korral. Kõikidel kõnealustel juhtudel on väga tähtis, et meetmeid saaks rakendada lühikese etteteatamisega ja viivitamatult. Kuna sellised meetmed võivad piirata liidusisest ja liitu suunatud liikumist, tuleks neid võimaluse korral rakendada liidu tasandil.

(163)

Selleks et tagada tõhus ja kiire reageerimine esilekerkivatele riskidele, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused erakorraliste meetmete kehtestamiseks.

(164)

Komisjon peaks vastu võtma viivitamatult kohaldatavad rakendusaktid nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, mis on muu hulgas seotud esilekerkivaid taude puudutavate meetmete, liidu antigeenide, vaktsiinide ja diagnostikareaktiivide pankadega seotud ladustamise, tarnimise, säilitamise, varustamise, kohaletoimetamise ja muude toimingutega, tauditõrje erimeetmete ja piiratud ajavahemikuks kehtestatavate erandite sätestamisega, maismaa- ja veeloomade liikumise erieeskirjade piiratud ajavahemikuks kehtestamisega, erakorraliste meetmetega ning kolmandate riikide ja territooriumide loetellu kandmisega liitu sisenemise eesmärgil.

(165)

Käesolevas määruses sätestatakse üldised ja erinõuded loomataudide ennetamise ja tõrje kohta ja tagatakse kooskõlastatud lähenemisviis loomatervisele kogu liidus. Mõnes valdkonnas, näiteks loomatervise, teavitamise, seire, registreerimise ja heakskiitmise või jälgitavusega seotud üldise vastutuse puhul, peaks liikmesriikidel olema võimalik kohaldada täiendavaid või rangemaid riiklikke meetmeid või neid tuleks selles osas julgustada. Kõnealuseid riiklikke meetmeid tuleks siiski lubada ainult siis, kui need ei takista käesolevas määruses kehtestatud eesmärkide täitmist ning kui need ei ole vastuolus käesolevas määruses sätestatud eeskirjadega ja tingimusel, et need ei takista loomade ja toodete liikmesriikidevahelist liikumist, välja arvatud siis, kui see on vajalik taudi sissetoomise või taudi levimise ennetamiseks.

(166)

Põhjenduses 165 osutatud riiklike meetmete suhtes peaks kohaldama lihtsustatud teavitamiskorda, et vähendada halduskoormust. Kogemus on näidanud, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 98/34/EÜ (27) kehtestatud üldine teavitamise kord on osutunud tähtsaks vahendiks riiklike tehniliste normide haldamisel ja parandamisel, pidades silmas suuremat läbipaistvust, loetavust ja tõhusust kooskõlastamata või osaliselt kooskõlastatud valdkondades. Seega on asjakohane kohaldada nimetatud üldise teavitamise korda.

(167)

Praegu on liidu loomatervise eeskirjad kehtestatud järgmistes Euroopa Parlamendi ja nõukogu õigusaktides ja nende kohaselt vastu võetud komisjoni aktides:

(168)

Käesolevas määruses nähakse ette veiste identifitseerimise ja registreerimise eeskirjad, veiseliha märgistamise eeskirjad jäävad aga selle kohaldamisalast välja. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1760/2000 (52) on sätestatud veiste identifitseerimise ja registreerimise eeskirjad ning veiseliha märgistamise eeskirjad. Seega tuleks kõnealust määrust muuta, et tunnistada kehtetuks selle sätted veiste identifitseerimise ja registreerimise kohta, veiseliha märgistamist käsitlevad sätted peaksid aga jääma jõusse.

(169)

Kehtivates õigusaktides, milles on sätestatud veiste, lammaste ja kitsede identifitseerimise ja registreerimise süsteemid, ette nähtud korra usaldusväärsuse tagamiseks nõutakse nendes õigusaktides liikmesriikidelt, et nad võtaksid piisavaid ja tõhusaid kontrollimeetmeid. Sellised piisavad ja tõhusad ametlikud kontrollimeetmed tuleks säilitada ka tulevikus. Käesolevas määruses, mis on osa ettepanekute paketist „Arukamad õigusnormid ohutuma toidu nimel”, ei nähta ette ametlikke kontrolle käsitlevaid sätteid, kuna need eeskirjad tuleks sätestada ametlikke kontrolle käsitlevate kavandatavate horisontaalsete õigusaktide raames. Siiski, isegi kui kavandatavad uued horisontaalsed eeskirjad ametlike kontrollide kohta ei jõustuks samal ajal käesoleva määrusega, võimaldaksid olemasolevad ametlikke kontrolle käsitlevad horisontaalsed eeskirjad komisjonil tagada võrdväärse kontrolli taseme.

(170)

Põhjenduses 167 nimetatud õigusaktides kehtestatud eeskirjad asendatakse käesoleva määrusega ja käesoleva määruse kohaselt vastu võetavate komisjoni aktidega. Seetõttu tuleks kõnealused õigusaktid tunnistada kehtetuks. Õigusselguse tagamiseks ja õiguslünga vältimiseks peaks nimetatud kehtetuks tunnistamine esmalt siiski jõustuma alles pärast seda, kui asjakohased delegeeritud õigusaktid ja rakendusaktid on käesoleva määruse kohaselt vastu võetud. Selleks on vaja komisjonile anda volitused määrata kindlaks kuupäevad, millal nimetatud õigusaktide kehtetuks tunnistamine jõustub, samas kui seadusandja peaks määrama kindlaks selle tähtaja.

(171)

Järgmised loomatervise valdkonda käsitlevad nõukogu aktid on aegunud ja need tuleks liidu õigusaktide selguse huvides sõnaselgelt kehtetuks tunnistada: nõukogu otsus 78/642/EMÜ (53), nõukogu direktiiv 79/110/EMÜ (54), nõukogu direktiiv 81/6/EMÜ (55), nõukogu otsus 89/455/EMÜ (56), nõukogu direktiiv 90/423/EMÜ (57), nõukogu otsus 90/678/EMÜ (58), nõukogu direktiiv 92/36/EMÜ (59) ja nõukogu direktiiv 98/99/EÜ (60).

(172)

Käesolevas määruses sätestatud nõudeid ei tohiks kohaldada enne, kui komisjon on käesoleva määruse alusel vastu võtnud peamised delegeeritud õigusaktid ja rakendusaktid, jättes peamiste aktide vastuvõtmise ja nende kohaldamise algusaja vahele 24-kuulise ajavahemiku, mis võimaldab liikmesriikidel ja ettevõtjatel uute eeskirjadega nõuetekohaselt kohaneda. Lisaks on asjakohane anda komisjonile uute eeskirjade väljatöötamiseks aega vähemalt 36 kuud.

(173)

Selleks et tagada õiguskindlus loomade identifitseerimise ja registreerimise eeskirjade kohaldamise ning teatavate loomataudide ja zoonooside puhul rakendatavate tauditõrjemeetmete osas, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte kuupäeva kohta, mil määrus (EÜ) nr 21/2004 ja direktiivid 92/66/EMÜ, 2000/75/EÜ, 2001/89/EÜ, 2002/60/EÜ, 2003/85/EÜ, 2005/94/EÜ ja 2008/71/EÜ kaotavad kehtivuse, samas kui selle tähtaeg tuleks kindlaks määrata käesolevas määruses.

(174)

Kooskõlas käesolevas määruses edendatava ennetava lähenemisega loomatervisele tuleks jätkuvalt kohaldada enne 20. aprilli 2016 kehtinud erimeetmeid salmonella suhtes, mida kohaldati Soome ja Rootsi lähetatavatele elusloomadele, ning määrust (EÜ) nr 2160/2003 tuleks vastavalt muuta.

(175)

Kuna hiljuti võeti vastu määrus (EL) nr 576/2013, on enne käesolevas määruses sätestatud vastavate eeskirjade kohaldamise alustamist soovitatav võimaldada pikka üleminekuaega.

(176)

Käesolevas määruses sätestatud rakendamisvolitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (61).

(177)

On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(178)

Käesoleva määrusega ei tohiks tekitada ebaproportsionaalselt suurt halduskoormust ega majanduslikku mõju väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Käesolevas määruses on vastavate sidusrühmadega peetud konsultatsioonide põhjal võetud arvesse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate eriolukorda. Pidades silmas looma- ja rahvatervise kaitsega seotud üldisi poliitilisi eesmärke, ei ole kõnealuste ettevõtjate puhul kaalutud võimalust üldise erandi kehtestamiseks käesoleva määruse nõuetest. Nendele ettevõtjatele peaks siiski võimaldama mitmeid erandeid mitmesugustest käesoleva määruse nõuetest, võttes arvesse asjakohaseid riske.

(179)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt kehtestada loomatervise eeskirjad loomade, loomse paljundusmaterjali, loomsete saaduste, loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete kohta selles ulatuses, mida ei kata muudes liidu õigusaktides kehtestatud erieeskirjad, ja muu materjali kohta, mis võib olla seotud loomataudide levimisega, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid ühtse ja kooskõlastatud loomatervist käsitleva õigusraamistiku abil paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

a)

liidu jaoks probleemsete taudide prioriseerimine ja liigitamine ning loomatervise alase vastutuse kehtestamine (I osa, artiklid 1–17);

b)

taudide varajane avastamine, taudidest teavitamine ja aruandlus, taudiseire, likvideerimisprogrammid ja taudivaba staatus (II osa, artiklid 18–42);

c)

tauditeadlikkus, taudiks valmisolek ja tauditõrje (III osa, artiklid 43–83);

d)

ettevõtete ja vedajate registreerimine ja heakskiitmine, loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste liikumine ja jälgitavus liidus (IV osa, artiklid 84–228, ja VI osa, artiklid 244–248 ja 252–256);

e)

loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste sissetoomine liitu ja selliste saadetiste eksport liidust (V osa, artiklid 229–243, ja VI osa, artiklid 244–246 ja 252–256);

f)

lemmikloomade mittekaubanduslik liikumine ühest liikmesriigist teise või kolmandast riigist või territooriumilt liikmesriiki (VI osa, artiklid 244–256);

g)

taudi puhkemise korral võetavad erakorralised meetmed (VII osa, artiklid 257–262).

a)

püütakse tagada:

b)

võetakse arvesse:

a)

peetavad loomad ja metsloomad;

b)

loomne paljundusmaterjal;

c)

loomsed saadused;

d)

loomsed kõrvalsaadused ja nendest saadud tooted (ilma et see mõjutaks määrusega (EÜ) nr 1069/2009 sätestatud eeskirjade kohaldamist);

e)

rajatised, veovahendid, seadmed ja kõik muud võimalikud nakatumisteed ja materjalid, mis on seotud või võivad olla seotud loomataudide levimisega.

a)

otsus nr 1082/2013/EL;

b)

määrus (EÜ) nr 999/2001;

c)

direktiiv 2003/99/EÜ;

d)

määrus (EÜ) nr 2160/2003.

a)

maismaaloomad ja loomad, kes ei ole maismaaloomad, kuid võivad maismaaloomi tabandavaid taude üle kanda;

b)

maismaaloomade loomne paljundusmaterjal;

c)

maismaaloomade saadused.

a)

veeloomad ja loomad, kes ei ole veeloomad, kuid võivad veeloomi tabandavaid taude üle kanda;

b)

veeloomade saadused.

a)

muud loomad;

b)

punktis a osutatud muude loomade loomne paljundusmaterjal ja loomsed saadused.

a)

ülemklassi Agnatha ja klassidesse Chondrichthyes, Sarcopterygii ja Actinopterygii kuuluvad kalad;

b)

hõimkonda Mollusca kuuluvad veelimused;

c)

alamhõimkonda Crustacea kuuluvad koorikloomad;

a)

järgmiste toodete saamiseks:

b)

uluklinnuvarude taastootmiseks;

c)

punktides a ja b osutatud tooteliikide saamiseks kasutatavate lindude aretamiseks;

a)

ei toimu asjaomase lemmiklooma müügi või omandiõiguse muus vormis üleandmise eesmärgil, ja

b)

moodustab osa lemmiklooma omaniku liikumisest

a)

taudi sissetoomisega loomapopulatsiooni, selle arenguga populatsiooni sees ja levimisega sealt välja, või

b)

taudi sissetoomisega ettevõttesse, tsooni, bioturvarühmikusse, veovahendisse või muusse rajatisse, hoonesse või kohta, selle arenemisega seal ja levimisega sealt välja;

a)

kodumajapidamised, kus peetakse lemmikloomi;

b)

veterinaarpraksised või -kliinikud;

a)

kunstlikuks paljundamiseks ette nähtud seemnerakud, munarakud ja embrüod;

b)

haudemunad;

a)

loomne toit, sealhulgas mesi ja veri;

b)

inimtoiduks ette nähtud elusad karbid, okasnahksed, mantelloomad ja meriteod;

c)

muud kui punktis b osutatud loomad, kes valmistatakse ette eesmärgiga neid elusalt lõpptarbijale tarnida;

a)

loomne paljundusmaterjal;

b)

loomsed saadused;

c)

loomsed kõrvalsaadused ja nendest saadud tooted;

a)

loomast;

b)

loomadest:

a)

maismaaloomade korral liikmesriigi ala, kolmas riik või geograafiliselt täpselt piiritletud territoorium, kuhu kuulub konkreetse taudi või konkreetsete taudide suhtes eristatava tervisestaatusega loomade alampopulatsioon, mida jälgitakse asjakohaselt ning mille suhtes rakendatakse asjakohaseid tauditõrje- ja bioturvameetmeid;

b)

veeloomade korral omavahel ühendatud, konkreetse taudi või konkreetsete taudide suhtes eristatava tervisestaatusega hüdroloogiline süsteem, mis moodustab piirkonna, millele viidatakse ühes järgnevatest punktidest:

a)

sperma puhul ettevõte, kus spermat kogutakse, toodetakse, töödeldakse või säilitatakse;

b)

munarakkude ja embrüote puhul töötajate rühm või struktuur, keda juhib rühma veterinaararst, kes on pädev koguma, tootma, töötlema ja säilitama munarakke ja embrüoid;

c)

haudemunade puhul haudejaam;

a)

haudemune;

b)

ööpäevaseid tibusid või teiste liikide vastkoorunuid;

a)

loomi peetakse või aretatakse näitusteks, hariduseesmärgil, liigi säilitamiseks või uurimistööks;

b)

loomi peetakse suletud ruumides ja eraldatuna ümbritsevast keskkonnast, ning

c)

loomade suhtes kohaldatakse loomatervise seire- ja bioturvameetmeid;

a)

järgmised loetellu kantud taudid:

b)

II lisas osutatud loetellu kantud taudid.

a)

kõigile järgmistele kriteeriumidele:

b)

vähemalt ühele järgmistest kriteeriumitest:

a)

esilekerkiv taud tekib olemasoleva haigustekitaja arengu või muutumise tagajärjel;

b)

tuntud taud on levinud uude geograafilisse piirkonda, liiki või populatsiooni;

c)

taud diagnoositakse liidus esmakordselt või

d)

taudi põhjustas tundmatu või senitundmatu haigustekitaja.

a)

taudiprofiil, mis koosneb järgmisest:

b)

taudi mõju:

c)

taudi võime tekitada kriisiolukorda ja taudi võimalik kasutamine bioterrorismis;

d)

järgmiste taudiennetus- ja tauditõrjemeetmete teostatavus, kättesaadavus ja tõhusus:

e)

taudiennetus- ja tauditõrjemeetmete mõju, pidades silmas:

a)

riskirühma kuuluva loomapopulatsiooni vastuvõtlikkus;

b)

peiteaeg ja nakkusohtlik periood asjaomastel loomadel;

c)

kõnealuste loomade võime neid konkreetseid taude kanda.

a)

nad on vastuvõtlikud konkreetsele loetellu kantud taudile või teaduslikud tõendid viitavad, et selline vastuvõtlikkus on tõenäoline, või

b)

nad on selle taudi siirutajad või allikad või teaduslikud tõendid viitavad, et selline roll on tõenäoline.

a)

asjaomane loetellu kantud taud, millega seoses asjaomane loomaliik või loomaliikide rühm on loetellu kantud, on taudide loetelust välja jäetud, või

b)

teaduslikud tõendid osutavad, et asjaomane loomaliik või loomaliikide rühm ei vasta enam lõikes 3 sätestatud kriteeriumidele.

a)

loetellu kantud taudide suhtes, mida tavaliselt liidus ei esine ja mille suhtes võetakse nende avastamisel viivitamata likvideerimismeetmeid, kohaldatakse asjakohasel juhul järgmisi eeskirju:

Kõnealuste loetellu kantud taudide suhtes kohaldatakse asjakohasel juhul punktis b, asjakohasel juhul samuti punktides d ja e osutatud meetmeid;

b)

loetellu kantud taudide suhtes, mida tuleb tõrjuda kõikides liikmesriikides eesmärgiga likvideerida taud kogu liidus, kohaldatakse asjakohasel juhul järgmisi eeskirju:

Kõnealuste loetellu kantud taudide suhtes kohaldatakse asjakohasel juhul samuti punktides d ja e osutatud meetmeid;

c)

loetellu kantud taudide suhtes, mis on asjakohased mõnede liikmesriikide jaoks ja mille puhul on vaja võtta meetmeid, et ennetada nende levimist liidu osadesse, mis on tunnistatud ametlikult taudivabaks või kus on asjaomase loetellu kantud taudi jaoks olemas likvideerimisprogramm, kohaldatakse asjakohasel juhul järgmisi eeskirju:

Kõnealuste loetellu kantud taudide suhtes kohaldatakse asjakohasel juhul samuti punktides d ja e osutatud meetmeid;

d)

loetellu kantud taudide suhtes, mille puhul on vaja võtta meetmeid, et ennetada nende levikut seoses liitu sisenemisega või liikmesriikidevahelise liikumisega, kohaldatakse asjakohasel juhul järgmisi eeskirju:

Punktides a, b ja c osutatud loetellu kantud taude käsitatakse ka käesoleva punkti kohaste loetellu kantud taudidena, kui asjaomase taudiga seotud riski on võimalik tõhusalt ja proportsionaalselt maandada loomade ja toodete liikumist käsitlevate meetmetega;

e)

loetellu kantud taudide suhtes, mida on liidus vaja jälgida ja seirata, kohaldatakse asjakohasel juhul järgmisi eeskirju:

Punktides a, b ja c osutatud loetellu kantud taude käsitatakse ka käesoleva punkti kohaste loetellu kantud taudidena.

a)

vastutavad nende vastutusel olevate peetavate loomade ja toodete puhul järgmise eest:

b)

võtavad vajaduse korral nende vastutusel olevate peetavate loomade ja toodete suhtes selliseid bioturvameetmeid vastavalt:

c)

võtavad vajaduse korral metsloomade suhtes bioturvameetmeid.

a)

füüsilise kaitse meetmed, mis võivad hõlmata:

b)

haldusmeetmed, mis võivad hõlmata:

a)

loomataudidest, sh inimestele edasikanduvatest taudidest;

b)

bioturvalisuse põhimõtetest;

c)

loomatervise, loomade heaolu ja inimeste tervise omavahelistest seostest;

d)

nende hoole all olevate loomaliikide kasvatamise headest tavadest;

e)

ravimiresistentsusest, sealhulgas antimikroobsest resistentsusest, ja selle mõjust.

a)

asjaomaste ettevõtjate ja loomakasvatusspetsialistide vastutusel olevate peetavate loomade liigid või toodete kategooriad ning nende loomade või toodetega seotud tööülesannete laad;

b)

tootmisviis;

c)

täidetavad ülesanded.

a)

töökogemus või koolitus;

b)

põllumajandus- või vesiviljelussektoris kehtivad loomatervisega seotud programmid;

c)

formaalharidus;

d)

muud kogemused või muu koolitus, mis annavad punktides a, b või c osutatuga samaväärse teadmiste taseme.

a)

võtavad kõik asjakohased meetmed taudide sissetoomise, arengu ja leviku ennetamiseks;

b)

võtavad meetmed, et tagada taudide varajane avastamine õige diagnoosi ning taudi välistamiseks või kinnitamiseks tehtava diferentsiaaldiagnoosiga;

c)

osalevad aktiivselt:

d)

teevad käesolevas määruses sätestatud taudiennetus- ja tauditõrjemeetmete kohaldamisel koostööd pädeva asutuse, ettevõtjate, loomakasvatusspetsialistide ja lemmikloomapidajatega.

a)

kvalifitseeritud töötajad, rajatised, seadmed, rahalised vahendid ja kogu liikmesriigi territooriumi hõlmav tõhus töökorraldus;

b)

juurdepääs kvalifitseeritud töötajate, rajatiste, seadmete ja rahaliste vahenditega laboritele, et tagada loetellu kantud ja esilekerkivate taudide kiire ja täpne diagnoosimine ning diferentsiaaldiagnoosimine;

c)

piisava koolitusega veterinaararstid, kes osalevad artiklis 12 osutatud toimingutes.

a)

meetmete praktiline kohaldamine likvideerimisprogrammide raames, nagu on ette nähtud artiklis 32;

b)

pädeva asutuse toetamine artiklis 26 ette nähtud seire elluviimisel või seoses artiklis 28 ette nähtud seireprogrammidega;

c)

toimingud, mis on seotud:

a)

rakendama asjakohaseid bioturvalisuse, bioohutuse ja bio-ohjamise meetmeid, et ennetada haigustekitajate väliskeskkonda sattumist ja sellele järgnevat kokkupuudet loomadega väljaspool laborit või muud nimetatud eesmärkidel haigustekitajaid käitlevat asutust;

b)

tagama, et haigustekitajate, vaktsiinide ja muude bioloogiliste toodete laboritevaheline või muude asutuste vaheline liikumine ei põhjustaks loetellu kantud või esilekerkivate taudide levimise riski.

a)

bioturvalisuse, bioohutuse ja bio-ohjamise meetmetega;

b)

haigustekitajate, vaktsiinide ja muude bioloogiliste toodete liikumisnõuetega.

a)

kohe kõigist tulemustest, mis viitavad artikli 9 lõike 1 punktis a osutatud loetellu kantud taudi kahtlusele või avastamisele;

b)

põhjendamatu viivituseta kõigist tulemustest, mis viitavad artikli 9 lõike 1 punktis e osutatud loetellu kantud taudi kahtlusele või avastamisele, kui tegemist ei ole artikli 9 lõike 1 punktis a osutatud taudiga.

a)

teavitavad viivitamata pädevat asutust, kui on põhjust kahtlustada artikli 9 lõike 1 punktis a osutatud loetellu kantud taudi esinemist loomadel või kui on avastatud sellise taudi esinemine loomadel;

b)

teavitavad võimalikult kiiresti pädevat asutust, kui on põhjust kahtlustada artikli 9 lõike 1 punktis e osutatud loetellu kantud taudi esinemist loomadel või kui on avastatud sellise taudi esinemine loomadel, kui tegemist ei ole artikli 9 lõike 1 punktis a osutatud taudiga;

c)

teavitavad veterinaararsti ebatavalisest suremusest ja muudest raske taudi ilmingutest või kindlaksmääramata põhjusel oluliselt vähenenud toodangumahust, mida tuleks täiendavalt uurida, sh võtta proove laboriuuringute jaoks, kui olukord seda tingib.

a)

kriteeriume, mille alusel otsustatakse, kas on ilmnenud lõike 1 punktis c kirjeldatud teavitamist nõudvaid asjaolusid;

b)

üksikasjalikke eeskirju lõike 1 punktis c sätestatud täiendava uurimise kohta.

a)

haigustekitaja ja asjakohasel juhul selle alltüüp;

b)

asjakohased kuupäevad, eelkõige taudipuhangu kahtluse ja selle kinnituse kohta;

c)

puhangu tüüp ja koht;

d)

seotud puhangud;

e)

puhanguga seotud loomad;

f)

puhanguga seoses võetud tauditõrjemeetmed;

g)

loetellu kantud taudide võimalik või teadaolev päritolu;

h)

kasutatud diagnostikameetodid.

a)

mille puhangutest ei ole artikli 19 lõike 1 kohaselt vaja viivitamata teavitada;

b)

mille puhangust on artikli 19 lõike 1 kohaselt vaja viivitamata teavitada, kuid komisjonile ja teistele liikmesriikidele aruandmiseks on vaja täiendavat teavet järgmise kohta:

a)

lõikes 1 osutatud loetellu kantud taudide avastamine;

b)

seiretulemused, kui see on artikli 29 punkti d alapunkti ii või artikli 30 lõike 1 punkti b alapunkti ii alusel vastu võetud eeskirjade kohaselt vajalik;

c)

seireprogrammide tulemused, kui see on artikli 28 lõike 3 kohaselt ja artikli 29 punkti d alapunkti ii või artikli 30 lõike 1 punkti b alapunkti ii alusel vastu võetud eeskirjade kohaselt vajalik;

d)

likvideerimisprogrammid, kui see on artikli 34 kohaselt ja artikli 35 alusel vastu võetud rakendusaktis sätestatud eeskirjade kohaselt vajalik.

a)

artikli 9 lõike 1 punktis e osutatud loetellu kantud taudid, millest liikmesriigid peavad viivitamata teavitama, ning teavitamisega seoses vajalikud meetmed kooskõlas artikliga 19;

b)

liikmesriikide poolt artiklis 20 sätestatud aruandluse korral esitatav teave;

c)

artiklis 22 sätestatud elektroonilise teabesüsteemi loomise ja kasutamise kord ning üleminekumeetmed andmete ja teabe üleviimiseks olemasolevatest süsteemidest uude süsteemi ning selle täielikuks toimimiseks;

d)

artiklis 22 sätestatud elektroonilisse teabesüsteemi sisestavate andmete formaat ja struktuur;

e)

artiklites 19 ja 20 sätestatud teavitamise ja aruandluse tähtajad ja sagedus, mis toimub sellisel ajal ja sellise sagedusega, nagu on tarvis vajalike riskijuhtimismeetmete läbipaistvuse ja õigeaegse kohaldamise tagamiseks, tuginedes taudiprofiilile ja puhangu tüübile;

f)

artiklis 21 sätestatud teavitamis- ja aruandluspiirkondade loetellu kandmine.

a)

jälgima nende vastutusel olevate loomade tervist ja käitumist;

b)

jälgima nende vastutusel olevate ettevõtete, loomade või loomse paljundusmaterjali normaalsete toodangunäitajate muutusi, mille korral võib tekkida kahtlus, et põhjuseks on mõni loetellu kantud või esilekerkiv taud;

c)

pöörama tähelepanu ebatavalisele suremusele ja muudele raske taudi ilmingutele nende vastutusel olevate loomade hulgas.

a)

ettevõtte tüüpi;

b)

ettevõttes peetavate loomade liike ja kategooriaid;

c)

tsooni või piirkonna epidemioloogilist olukorda seoses loetellu kantud ja esilekerkivate taudidega, millele ettevõtte loomad on vastuvõtlikud;

d)

muud asjakohast seiret või ametlikke kontrolle, mida peetavate loomade ja ettevõtte tüübi suhtes rakendatakse.

a)

asjaomase ettevõtja nõustamine bioturvalisuse ja muudes loomatervisega seotud küsimustes vastavalt ettevõtte tüübile ja ettevõttes peetavate loomade liikidele ja kategooriatele;

b)

loetellu kantud või esilekerkivate taudide esinemisele osutavate ilmingute avastamine ja sellest teavitamine.

a)

taudiprofiili;

b)

seotud riske;

c)

tervisestaatust:

d)

artikli 24 kohast jälgimist ettevõtjate poolt, sealhulgas artikli 25 kohast loomatervise ülevaatust või seiret mõne muu ametiasutuse poolt.

a)

artiklis 27 ette nähtud seire korraldus, vahendid, diagnostikameetodid, sagedus, intensiivsus, loomade sihtpopulatsioon ja proovivõtuviisid;

b)

artikli 9 lõike 1 punktis e osutatud loetellu kantud taudide ja asjakohasel juhul ka esilekerkivate taudide ametliku kinnitamise kriteeriumid ja haigusjuhtude määratlused;

c)

kriteeriumid, et teha kindlaks asjakohane taud, mille suhtes kohaldatakse artikli 30 lõike 1 punkti a kohaselt liidu seisukohast asjakohast seireprogrammi, võttes arvesse taudi profiili ja seotud riskitegureid;

d)

seireprogrammide suhtes artikli 28 lõikes 1 sätestatud nõuded, mis on seotud:

a)

milliste artikli 9 lõike 1 punktis e osutatud loetellu kantud taudide suhtes kohaldatakse seireprogramme kooskõlas artikliga 28, sealhulgas selliste programmide geograafiline ulatus;

b)

järgmiste toimingute vorm ja kord:

a)

koostavad kõnealuse loetellu kantud taudi likvideerimise või selle puudumise tõendamise programmi, mis tuleb läbi viia loomapopulatsioonis, kus taud esineb, ja hõlmab nende territooriumi asjaomaseid osi või tsoone või bioturvarühmikuid („kohustuslik likvideerimisprogramm”); kõnealust programmi kohaldatakse seni, kuni nõuded taudivaba staatuse saamiseks liikmesriigi territooriumil või artikli 36 lõike 1 kohases asjaomases tsoonis või artikli 37 lõike 2 kohases bioturvarühmikus on täidetud;

b)

esitavad komisjonile heakskiitmiseks kohustusliku likvideerimisprogrammi kavandi.

a)

nõuded taudivaba staatuse saamiseks liikmesriigi territooriumil või artikli 36 lõike 1 kohases asjaomases tsoonis või artikli 37 lõike 2 kohases turvarühmikus on täidetud, või

b)

on kindlaks tehtud, et taudivaba staatuse saamise tingimusi ei ole võimalik täita ja kõnealune programm ei täida enam oma eesmärki, või

c)

asjaomane liikmesriik lõpetab programmi.

a)

kavandatud kohustuslikud likvideerimisprogrammid, mis on talle lõike 1 kohaselt heakskiitmiseks esitatud;

b)

kavandatud valikulised likvideerimisprogrammid, mis on talle lõike 2 kohaselt heakskiitmiseks esitatud,

a)

konkreetsete taudide tauditõrjestrateegiaid ning vahe- ja lõppeesmärke ning likvideerimisprogrammide kohaldamisaega;

b)

erandeid nõudest esitada käesoleva artikli lõike 1 punktis b ja lõikes 2 sätestatud likvideerimisprogrammid heakskiitmiseks, kui selline heakskiitmine ei ole vajalik nende programmide suhtes kooskõlas artikli 32 lõikega 2 ning artikliga 35 vastu võetud eeskirjade tõttu;

c)

teavet, mille liikmesriik peab esitama komisjonile ja teistele liikmesriikidele käesoleva lõike punktis b sätestatud erandite kohta likvideerimisprogrammide heakskiitmise nõudest.

a)

tauditõrjemeetmed haigustekitaja likvideerimiseks ettevõtetes, bioturvarühmikutes ja tsoonides, kus taud esineb, ning uuesti nakatumise vältimiseks;

b)

artiklites 26–30 sätestatud eeskirjade kohaselt teostatav seire, et tõendada:

c)

positiivsete seiretulemuste korral võetavad tauditõrjemeetmed.

a)

lõike 1 punktis a sätestatud tauditõrjemeetmed;

b)

tauditõrjemeetmed, mida tuleb võtta, et vältida loomade sihtpopulatsiooni uuesti nakatumist kõnealuse taudiga ettevõtetes, tsoonides ja bioturvarühmikutes;

c)

seire korraldus, vahendid, diagnostikameetodid, sagedus, intensiivsus, loomade sihtpopulatsioon ja proovivõtuviisid;

d)

tauditõrjemeetmed, mis tuleb võtta loetellu kantud taudi positiivsete seiretulemuste korral, nagu on sätestatud lõike 1 punktis c;

e)

vaktsineerimise kriteeriumid, kui see on tähtis ja asjakohane kõnealuse taudi või liikide puhul.

a)

asjaomase kohustusliku või valikulise likvideerimisprogrammiga hõlmatud loetellu kantud taudi epidemioloogilise olukorra kirjeldus;

b)

likvideerimisprogrammiga hõlmatud geograafilise ja halduspiirkonna või bioturvarühmiku kirjeldus ja piiritlus;

c)

likvideerimisprogrammi tauditõrjemeetmete kirjeldus vastavalt artikli 32 lõikele 1 ja artikli 32 lõike 2 kohaselt vastu võetud eeskirjadele;

d)

likvideerimisprogrammiga seotud osapoolte töökorralduse, järelevalve ja rolli kirjeldus;

e)

likvideerimisprogrammi hinnanguline kestus;

f)

vahe-eesmärgid ja tauditõrjestrateegiad likvideerimisprogrammi rakendamiseks.

a)

aruanded, mis võimaldavad komisjonil jälgida käimasolevate likvideerimisprogrammide artikli 33 punktis f osutatud vahe-eesmärkide saavutamist;

b)

lõpparuande pärast asjaomase likvideerimisprogrammi lõpuleviimist.

a)

kohustuslike ja valikuliste likvideerimisprogrammide kavandite esitamine heakskiitmiseks;

b)

tulemuslikkuse näitajad;

c)

kohustuslike ja valikuliste likvideerimisprogrammide rakendamise tulemustest aruandmine komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

a)

kogu asjaomase liikmesriigi territooriumil või taudivaba staatuse taotlusega hõlmatud tsoonis või tsoonides ei esine ühtki taotlusega hõlmatud taudi korral loetellu kantud liiki;

b)

haigustekitaja ei ole teadaolevalt võimeline kogu liikmesriigi territooriumil või taotlusega hõlmatud tsoonis või tsoonides ellu jääma vastavalt artikli 39 punkti a alapunktis ii osutatud kriteeriumidele;

c)

ainult siirutajate kaudu siirutatavate loetellu kantud taudide korral ei esine kogu liikmesriigi territooriumil või taotlusega hõlmatud tsoonis või tsoonides ühtki siirutajat või ei suuda need seal teadaolevalt ellu jääda vastavalt artikli 39 punkti a alapunktis ii osutatud kriteeriumidele;

d)

loetellu kantud taudi puudumist on tõendatud:

a)

loetellu kantud taudi puudumist on tõendatud:

b)

on tõendatud, et selle taudi vastu vaktsineerimine põhjustaks kulu, mis ületab kulu taudivabaduse säilitamisele ilma vaktsineerimiseta.

a)

taotlusega hõlmatud loetellu kantud taudi või loetellu kantud taudide sissetoomist saab tulemuslikult ennetada bioturvarühmiku tasandil, võttes arvesse taudiprofiili;

b)

taotlusega hõlmatud bioturvarühmik kuulub ühe ühise bioturvalisuse juhtimissüsteemi alla, mille eesmärk on tagada kõigi selle osaks olevate ettevõtete taudivaba staatus, ja

c)

pädev asutus on taotlusega hõlmatud bioturvarühmiku loomade ja loomsete saaduste liikumise eesmärgil heaks kiitnud kooskõlas:

a)

taotlusega hõlmatud loetellu kantud taudi või loetellu kantud taudide sissetoomist saab tulemuslikult ennetada bioturvarühmiku tasandil, võttes arvesse taudiprofiili;

b)

täidetud on üks või mitu järgmist tingimust:

c)

taotlusega hõlmatud bioturvarühmik kuulub ühe ühise bioturvalisuse juhtimissüsteemi alla, mille eesmärk on tagada kõigi selle osaks olevate ettevõtete taudivaba staatus, ja

d)

pädev asutus on taotlusega hõlmatud bioturvarühmiku loomade ja loomsete saaduste liikumise eesmärgil heaks kiitnud kooskõlas:

a)

tunnustab (vajaduse korral muudatusi tehes) bioturvarühmiku taudivaba staatust, kui lõikes 1 või 2 ning lõikes 3 sätestatud tingimused on täidetud;

b)

määrab kindlaks, milliste artikli 9 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud loetellu kantud taudide korral võib moodustada taudivabu bioturvarühmikuid.

a)

loetellu kantud taudi suhtes taudivaba staatuse tunnustamise nõuded käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 sätestatud bioturvarühmikutes, tuginedes artikli 9 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud loetellu kantud taudide profiilile ja pidades silmas vähemalt järgmist:

b)

üksikasjalikud eeskirjad, mille kohaselt pädev asutus peab heaks kiitma bioturvarühmikute taudivaba staatuse, nagu on sätestatud lõigetes 1 ja 2, ning

c)

eeskirjad bioturvarühmikute kohta, mis asuvad rohkem kui ühe liikmesriigi territooriumil.

a)

üksikasjalikke eeskirju liikmesriikide ja nende tsoonide taudivaba staatuse kohta, tuginedes eri taudiprofiilidele seoses järgmisega:

b)

erandeid artikli 36 lõikes 1 sätestatud nõudest, mille kohaselt komisjon kiidab heaks taudivaba staatuse artikli 9 lõike 1 punktides b ja c osutatud ühe või mitme loetellu kantud taudi suhtes, kui selline heakskiit ei ole vajalik taudivabaduse kohta kehtestatud üksikasjalike eeskirjade tõttu, mis on sätestatud käesoleva artikli punkti a kohaselt vastu võetud eeskirjades;

c)

liikmesriikide poolt komisjonile ja teistele liikmesriikidele esitatavat teavet, mis võimaldab põhjendada taudivaba staatuse kinnitusi, ilma et võetaks vastu artikli 36 lõike 4 kohast rakendusakti, nagu on sätestatud käesoleva artikli punktis b.

a)

taotlused asjaomase liikmesriigi kogu territooriumi või tsoonide ja bioturvarühmikute taudivaba staatuse tunnustamiseks;

b)

liikmesriikide ja komisjoni vaheline teabevahetus taudivabade liikmesriikide või tsoonide ja bioturvarühmikute kohta.

a)

artikli 36 lõikes 1 ja artikli 37 lõigetes 1 ja 2 sätestatud taudivaba staatuse tingimused ning käesoleva artikli lõike 3 ja artikli 39 kohaselt sätestatud eeskirjad on jätkuvalt täidetud;

b)

artiklis 27 sätestatud nõudeid arvesse võttes teostatakse seiret kontrollimaks, et asjaomane territoorium, tsoon või bioturvarühmik püsib taudivaba sellest loetellu kantud taudist, mille osas tema taudivaba staatus heaks kiideti või seda tunnustati;

c)

kohaldatakse piiranguid selle loetellu kantud taudi korral, mille osas taudivaba staatus heaks kiideti või seda tunnustati, loetellu kantud liikidesse kuuluvate loomade ja asjakohasel juhul nende saaduste liikumisele asjaomasele territooriumile, asjaomasesse tsooni või bioturvarühmikusse vastavalt IV ja V osas sätestatud eeskirjadele;

d)

kohaldatakse muid bioturvameetmeid, et ennetada sellise loetellu kantud taudi sissetoomist, mille osas taudivaba staatus heaks kiideti või seda tunnustati.

a)

lõike 1 punkti b kohane seire;

b)

lõike 1 punkti d kohased bioturvameetmed.

a)

asjakohasel juhul sõltuvalt riskist peatab selle loetellu kantud taudi korral, mille osas taudivaba staatus heaks kiideti või seda tunnustati, loetellu kantud liikide viimise teistesse liikmesriikidesse, tsoonidesse või bioturvarühmikutesse, mille tervisestaatus on kõnealuse loetellu kantud taudi osas kõrgem, või piirab seda;

b)

kohaldab III osa II jaotises sätestatud tauditõrjemeetmeid, kui see on asjakohane selle loetellu kantud taudi leviku ennetamiseks, mille osas taudivaba staatus heaks kiideti või seda tunnustati.

a)

eeldatavat rikkumist ei ole toimunud või

b)

eeldataval rikkumisel ei olnud olulist mõju ja asjaomane liikmesriik suudab tõendada, et taudivaba staatuse säilitamise tingimused on jälle täidetud.

a)

käsuliini kehtestamine pädeva asutuse sees ja suhetes muude ametiasutustega, et tagada kiire ja tulemuslik otsustusprotsess liikmesriigi, piirkondlikul ja kohalikul tasandil;

b)

pädeva asutuse ja teiste ametiasutuste ja asjaomaste sidusrühmade koostööraamistik, et tagada meetmete võtmine sidusal ja kooskõlastatud viisil;

c)

juurdepääs:

d)

järgmiste vajalike erialateadmistega keskuste ja rühmade kättesaadavus, et aidata pädevat asutust:

e)

II jaotise 1. peatükis sätestatud tauditõrjemeetmete rakendamine artikli 9 lõike 1 punktis a osutatud loetellu kantud taudide ja esilekerkivate taudide suhtes;

f)

erakorralist vaktsineerimist käsitlevad sätted (asjakohasel juhul);

g)

pädeva asutuse poolt artikli 64 lõike 1 alusel kehtestatud piirangutsoonide geograafilise piiritlemise põhimõtted;

h)

kooskõlastamine naaberliikmesriikide ja naabruses paiknevate kolmandate riikide ja territooriumidega (asjakohasel juhul).

a)

tagada tauditeadlikkuse ja taudiks valmisoleku kõrge tase ja kiirreageerimisvõime asjaomases liikmesriigis;

b)

kontrollida kõnealuste situatsiooniplaanide toimivust.

a)

simulatsiooniõppuste sagedust;

b)

rohkem kui üht artikli 9 lõike 1 punktis a osutatud loetellu kantud taudi hõlmavaid simulatsiooniõppusi.

a)

veterinaarravimite kasutamise suhtes kehtivaid keelde ja piiranguid;

b)

veterinaarravimite kohustuslikku kasutamist.

a)

taudiprofiil;

b)

loetellu kantud taudi levik:

c)

asjaomaste veterinaarravimite kättesaadavus ja tõhusus ning nendega seotud riskid;

d)

asjaomaste veterinaarravimitega ravitud loomadel nakkuste avastamiseks vajalike diagnostiliste testide kättesaadavus;

e)

asjaomaste veterinaarravimite kasutamise majanduslik, sotsiaalne, loomatervise- ja keskkonnamõju võrreldes muude kättesaadavate taudiennetus- ja tõrjestrateegiatega.

a)

veterinaarravimite kasutamise suhtes kehtivad keelud ja piirangud;

b)

konkreetsed tingimused veterinaarravimite kasutamiseks konkreetse loetellu kantud taudi puhul;

c)

riskimaandamismeetmed, mis aitavad ennetada loetellu kantud taudide levikut veterinaarravimitega ravitud loomade või nende saaduste kaudu;

d)

konkreetsete loetellu kantud taudide seire pärast vaktsiinide ja muude veterinaarravimite kasutamist.

a)

antigeenid;

b)

vaktsiinid;

c)

vaktsiini lähtekülvi varud;

d)

diagnostikareagendid.

a)

nad säilitavad konkreetse loetellu kantud taudi jaoks sobivat liiki antigeenide, vaktsiinide, vaktsiini lähtekülvide ja diagnostikareagentide varusid, võttes arvesse liikmesriikide vajadusi, mida hinnati seoses artikli 43 lõike 1 kohaste situatsiooniplaanidega;

b)

neile tarnitakse korrapäraselt antigeene, vaktsiine, vaktsiini lähtekülve ja diagnostikareagente ning need asendatakse õigeaegselt;

c)

neid säilitatakse ja paigutatakse ümber kooskõlas artikli 16 lõikes 1 sätestatud asjakohaste bioturvalisuse, bioohutuse ja bio-ohjamise nõuetega ning artikli 16 lõike 2 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidega.

a)

liidu antigeeni-, vaktsiini- ja diagnostikareagentide pankade varude haldamist, säilitamist ja asendamist, nagu on sätestatud käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2;

b)

kõnealuste pankade tööks vajalikke bioturvalisuse, bioohutuse ja bio-ohjamise nõudeid, järgides artikli 16 lõikes 1 sätestatud nõudeid ja võttes arvesse artikli 16 lõike 2 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakte.

a)

eeskätt liikmesriikidele ja

b)

kolmandatele riikidele või territooriumidele, kui selline tarne on eelkõige ette nähtud selleks, et ennetada taudi levimist liitu.

a)

taudiga seotud asjaoludele, mille põhjal taotlus on esitatud;

b)

antigeeni-, vaktsiini- ja diagnostikareagentide panga olemasolule taotlevas liikmesriigis või kolmandas riigis või territooriumil;

c)

liidu kohustusliku vaktsineerimise meetmete olemasolule vastavalt artikli 47 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides sätestatule.

a)

millised neist bioloogilistest toodetest peavad kuuluma liidu antigeeni-, vaktsiini- ja diagnostikareagentide pankadesse ja milliste artikli 9 lõike 1 punktis a osutatud taudide jaoks need on ette nähtud;

b)

nende bioloogiliste toodete liigid, mis tuleb lisada liidu antigeeni-, vaktsiini- ja diagnostikareagentide pankadesse, ja nende kogused iga artikli 9 lõike 1 punktis a osutatud konkreetse loetellu kantud taudi kohta, mille jaoks asjaomane pank on loodud;

c)

kõnealuste bioloogiliste toodete tarnimise, säilitamise ja asendamisega seotud nõuded;

d)

kõnealuste bioloogiliste toodete tarne liidu antigeeni-, vaktsiini- ja diagnostikareagentide pankadest liikmesriikidesse ning kolmandatesse riikidesse ja territooriumidele;

e)

menetlus- ja tehnilised nõuded kõnealuste bioloogiliste toodete lisamiseks liidu antigeeni-, vaktsiini- ja diagnostikareagentide pankadesse ning nendele juurdepääsu taotlemiseks.

a)

lõikes 1 osutatud riiklike antigeeni-, vaktsiini- ja diagnostikareagentide pankade olemasolu või loomist;

b)

antigeenide, vaktsiinide, vaktsiinide lähtekülvide ja diagnostikareagentide varude tüüpe ja nende hulka sellistes pankades;

c)

muudatusi selliste pankade töös.

a)

veterinaarjärelevalve ametnikud teevad selle konkreetse loetellu kantud taudi korral loetellu kantud liikidesse kuuluvate peetavate loomade representatiivse valimi kliinilise läbivaatuse;

b)

veterinaarjärelevalve ametnikud võtavad neilt loetellu kantud liikidesse kuuluvatelt peetavatelt loomadelt asjakohased proovid ja muud proovid uuringuteks pädeva asutuse poolt selleks otstarbeks määratud laborites;

c)

sellised määratud laborid teevad uuringud selleks, et kinnitada või välistada asjaomase loetellu kantud taudi esinemist.

a)

paneb asjaomase taudikahtlusega ettevõtte, toidu- või sööda- või loomsete kõrvalsaaduste ettevõtte või muu koha, sealhulgas koha, kust kahtlustatav taud võib pärineda, ametliku järelevalve alla;

b)

koostab loendi:

c)

tagab asjakohaste bioturvameetmete kohaldamise, et ennetada kõnealuse loetellu kantud taudi haigustekitaja levikut teistele loomadele või inimestele;

d)

tagab, et kõnealuse loetellu kantud taudi korral loetellu kantud liikidesse kuuluvad peetavad loomad isoleeritakse ja hoitakse ära nende kokkupuutumine metsloomadega, kui see on vajalik haigustekitaja edasise leviku ennetamiseks;

e)

piirab peetavate loomade, toodete ja vajaduse korral selliste isikute, sõidukite ja materjali või muude vahendite liikumist, kelle või mille kaudu haigustekitaja on võinud levida ettevõttesse, toidu- või sööda- või loomsete kõrvalsaaduste ettevõttesse või muusse kõnealuse loetellu kantud taudi kahtlusega kohta või sealt välja, niivõrd kui see on loetellu kantud taudi leviku ennetamiseks vajalik;

f)

võtab muid vajalikke tauditõrjemeetmeid, võttes arvesse käesoleva peatüki 4. jaos sätestatud tauditõrjemeetmeid, mis on seotud järgmisega:

g)

algatab artikli 57 lõike 1 kohase epidemioloogilise uuringu.

a)

asjaomase loomaliigi või -kategooriaga;

b)

asjaomase tootmisviisiga.

a)

vaadatakse vajaduse korral pädeva asutuse poolt läbi, lähtudes:

b)

laiendatakse vajaduse korral edasi muudele kohtadele, nagu on osutatud artikli 55 lõike 1 punktis a.

a)

teha kindlaks asjaomase loetellu kantud taudi tõenäoline päritolu ja selle levimisteed;

b)

määrata kindlaks, kui kaua kõnealune loetellu kantud taud on tõenäoliselt esinenud;

c)

teha kindlaks ettevõtted ja epidemioloogilised üksused nende sees, toidu- või sööda- või loomsete kõrvalsaaduste ettevõtted või muud kohad, kus kahtlustatava loetellu kantud taudi korral loetellu kantud liikidesse kuuluvad loomad võivad olla nakatunud või kokku puutunud;

d)

hankida teavet selliste peetavate loomade, isikute, toodete, sõidukite, materjali või muude vahendite liikumise kohta, kelle või mille kaudu haigustekitaja on loetellu kantud taudi puhangu kahtlusest või kinnitusest teatamisele eelnenud asjakohase ajavahemiku jooksul võinud levida;

e)

hankida teavet loetellu kantud taudi tõenäolise leviku, sh siirutajate olemasolu ja levimise kohta ümbritsevas keskkonnas.

a)

artikli 54 lõikes 2 sätestatud kliiniliste ja laboriuuringute tulemused;

b)

artikli 57 lõikes 1 sätestatud epidemioloogilise uuringu esialgsed või lõplikud tulemused;

c)

muud kättesaadavad epidemioloogilised andmed.

a)

kuulutab tabandunud ettevõtte, toidu- või sööda- või loomsete kõrvalsaaduste ettevõtte või muu koha ametlikult kõnealuse loetellu kantud taudiga nakatunuks;

b)

kehtestab kõnealuse loetellu kantud taudi jaoks asjakohase piirangutsooni;