Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: nõukogu direktiiv, millega sätestatakse eeskirjad laenuvahendite kasutamise soodustamise vähendamiseks ette nähtud kompensatsiooni ja intresside mahaarvamise piiramise kohta äriühingu tulumaksu kohaldamisel“

(COM(2022) 216 final – 2022/0154 (CNS))

(2023/C 75/31)

Raportöör:	Petru Sorin DANDEA
Kaasraportöör:	Krister ANDERSSON

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Liidu Nõukogu, 8.6.2022
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 115
Vastutav sektsioon	majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	6.10.2022
Vastuvõtmine täiskogus	26.10.2022
Täiskogu istungjärk nr	573
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	187/0/0

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Laenuvahendite kasutamise soodustamise vähendamiseks ette nähtud kompensatsiooni käsitleva komisjoni ettepaneku eesmärk on tegeleda ELi äriühingute laenuvahendite kasutamise soodustamise probleemiga maksustamisel, rakendades eeskirju omakapitali suurendamise tingliku intressi mahaarvamise kohta ja kehtestades konkreetsed piirangud ülejääva laenukasutuse kulu mahaarvamisele maksubaasist.

1.2.

Selleks on komisjon välja töötanud sihipärased eeskirjad nii omakapitali kompensatsiooni kui ka intresside mahaarvamise piirangute kohta. Finantsettevõtjad jäetakse meetmete kohaldamisalast välja, kuna nende suhtes kohaldatakse regulatiivseid omakapitalinõudeid, mis hoiavad ära omakapitali liiga väikese osakaalu.

1.3.

Komisjoni välja töötatud omakapitali kompensatsiooni arvutatakse kompensatsiooni baasi ja tingliku intressimäära korrutisena. Kompensatsiooni baas on maksuaasta lõpu omakapitali ja eelneva maksustamisaasta lõpu omakapitali vahe ehk omakapitali aastane muutus. Võla poolelt kohaldatakse proportsionaalset piirangut, et intressi mahaarvamine piirduks 85 %ga ülejäävast laenukasutuse kulust, st makstud intress miinus saadud intress.

1.4.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab komisjoni taotletavaid sihte, kuna nende eesmärk on käsitleda äriühingute maksustamisel pikka aega arutatud asjakohast küsimust, milleks on maksusoodustustest tingitud eelistus kasutada omakapitali asemel laenu. Ettepaneku tegelik struktuur ja sisu on aga selliste eesmärkide tulemuslikuks saavutamiseks otsustava tähtsusega.

1.5.

Sellega seoses leiab komitee, et komisjoni otsus eelistada omakapitali laenule, mitte ainult äriühingute poolt aja jooksul suurendatud omakapitali kompensatsiooni maksmisega, vaid ka äriühingute laenu mahaarvatavuse vähendamisega 15 % võrra, võib kahjustada Euroopa ettevõtjaid, eriti VKEsid.

1.6.

Komitee on mures, et komisjoni ettepanek võib muuta VKEd ja mikroettevõtjad, kes on Euroopa majanduse selgroog, rahaliselt nõrgemaks. Sellistel äriühingutel on raskusi juurdepääsul kapitaliturgudele ja seetõttu võib nende intressikulude mahaarvamise piiramine takistada investeeringuid, majanduskasvu ja töökohtade loomist kogu Euroopas.

1.7.

Komitee on seisukohal, et väikeste ja mikroettevõtjate puhul peaks omakapitali kasutamist innustama peamiselt, või isegi ainult omakapitali maksusoodustuste abil, ilma et sellega piirataks laenuintressi mahaarvamise õigust.

1.8.

Komitee leiab, et komisjoni ettepanekus sisalduv riskipreemia 1–1,5 % ei arvesta turuolukorraga ega ole piisav intressikulude kahjumi mahaarvamise kompenseerimiseks. 2021. aastal oli riskipreemia kõigis liikmesriikides üle 5 % ja on praegu samal tasemel.

1.9.

Komitee kardab, et kui ei lubata maha arvata õigustatud kulusid, mis kaasnevad äritegevusega intresside kujul, võib see asetada Euroopa äriühingud ebasoodsasse konkurentsiolukorda võrreldes teiste suurte kaubandusblokkide äriühingutega.

1.10.

Komitee märgib, et intressikulude mahaarvamise keeld Euroopa ettevõtetele looks stiimuli kasutada liisingukokkuleppeid, selle asemel et ettevõtted investeeriksid otse masinatesse ja seadmetesse. Peale selle raskendaks ja kahjustaks see tsentraliseeritud rahastamise eest vastutavate suurte kontsernide siserahastamist, muutes investeeringute rahastamise kulukamaks ja vähendades seeläbi investeeringuid.

1.11.

Konstruktiivse panuse andmiseks ja oma mureküsimuste täielikuks väljendamiseks soovitab komitee komisjonil oma ettepanek põhjalikult läbi vaadata, sealhulgas täielikult või osaliselt vabastada eelkõige VKEd ja mikroettevõtjad laenuintressi mahaarvamise piirangutest.

2.   Komisjoni ettepanek

2.1.

Laenuvahendite kasutamise soodustamise vähendamiseks ette nähtud kompensatsiooni käsitleva komisjoni direktiivi ettepaneku (1) eesmärk on tegeleda ELi äriühingute laenuvahendite kasutamise soodustamise probleemiga maksustamisel, tagades eeskirjad omakapitali suurendamise tingliku intressi mahaarvamise kohta ja kehtestades konkreetsed piirangud ülejääva laenukasutuse kulu mahaarvamisele maksubaasist.

2.2.

Ettepanek on kooskõlas komisjoni teatisega „Äriühingute maksustamine 21. sajandil“, (2) milles tuuakse esile laenu teel rahastamist soosivad maksueeskirjad kui asjakohane teema, millega Euroopa institutsioonid peavad tegelema, et saavutada õiglane ja tõhus maksusüsteem.

2.3.

Teatises juhib komisjon tähelepanu sellele, et äriühing võib praegu „maha arvata laenuvahendite abil rahastamisega seotud intressid, kuid mitte omakapitali kaudu rahastamisega seotud kulud, nagu dividendide maksmine, mistõttu äriühingul on motivatsioon investeeringuid laenu, mitte omakapitali abil rahastada. See võib kaasa aidata võlgade ülemäärasele kuhjumisele, millel võib olla negatiivne ülekanduv mõju kogu ELile, kui mõnes riigis peaks esinema palju maksejõuetusjuhte. Laenuvahendite eelistamine paneb ebasoodsasse olukorda ka innovatsiooni rahastamise omakapitali kaudu“.

2.4.

Komisjoni ettepanek järgib ka Euroopa Parlamendi konkreetset taotlust tegeleda laenuvahendite kasutamise soodustamisega, tagades samal ajal tõhusad maksustamise vältimise vastased sätted, et vältida mis tahes sooduskohtlemist omakapitali kasutamise teel uue maksubaasi kahandamise vahendina (3).

2.5.

Komisjoni ettepanekule eelnes ulatuslik konsulteerimine, kus osalesid sidusrühmad alates akadeemilistest ringkondadest kuni avaliku sektori asutuste, valitsusväliste organisatsioonide, ettevõtjate ühenduste ja äriühinguteni. Konsulteerimine näitas, et enamuse sidusrühmade sõnul on vaja on algatust, mille eesmärk on vähendada laenude eelistamist omakapitalile.

2.6.

Komisjon on teinud koostööd ka kuue liikmesriigiga, kes on juba rakendanud laenuvahendite kasutamise soodustamist käsitlevaid eeskirju, et koguda eksperditeadmisi selliste eeskirjade toimimise kohta, tuginedes nende liikmesriikide (4).

2.7.

Oma ettepaneku väljatöötamisel on komisjon kaalunud viit võimalikku regulatiivset valikut: i) 1. variandiga kehtestataks määramata ajaks kompensatsioon äriühingu kogu omakapitali suhtes; ii) 2. variandiga kehtestataks kompensatsioon, kuid ainult uue omakapitali suhtes ja kümneks aastaks; iii) 3. variandiga nähakse ette äriühingu kapitali kompensatsioon, samas kui praegune intressimaksete mahaarvamine keelataks; iv) 4. variandiga keelataks intressikulude mahaarvamine täielikult; v) 5 variandiga ühendataks kümneks aastaks määratav äriühingu uue omakapitali tinglike intresside kompensatsioon kulude maksubaasist mahaarvamise osalise piiranguga, mis kehtib kõigi äriühingute suhtes.

2.8.

Eelistatakse 5. varianti ning seetõttu on komisjoni ettepanekus konkreetselt välja töötatud sihipärased eeskirjad, millega käsitletakse nii omakapitali kompensatsiooni kui ka laenuintresside mahaarvamise piiramist. Finantsettevõtjad jäetakse meetmete kohaldamisalast sõnaselgelt välja, kuna nende suhtes juba kohaldatakse regulatiivseid omakapitalinõudeid, mis hoiavad ära omakapitali liiga väikese osakaalu.

2.9.

Täpsemalt arvutatakse komisjoni ettepanekus välja töötatud omakapitali kompensatsiooni järgmiselt: kompensatsiooni baas x tinglik intressimäär. Kompensatsiooni baas omakorda võrdub maksustamisaasta lõpu omakapitali ja eelneva maksustamisaasta lõpu omakapitali vahega ehk omakapitali aastase kasvuga.

2.10.

Kui sellise maksumaksja kompensatsiooni baas, kes on omakapitali kompensatsiooni juba saanud, on asjaomasel maksustamisperioodil negatiivne (omakapital vähenes), muutub proportsionaalne summa kümnel järjestikusel maksustamisperioodil maksustatavaks kuni netokapitali kogu kasvu ulatuses, mille eest selline kompensatsioon on saadud, välja arvatud juhul, kui maksumaksja esitab tõendid, et negatiivne baas tuleneb maksustamisperioodil tekkinud kahjumist või juriidilisest kohustusest.

2.11.

Ettepanekus sätestatakse konkreetsed eeskirjad kohaldatava tingliku intressi kohta ning võttes arvesse nende raskusi rahastamisele juurdepääsul, nähakse ette kõrgema määra kohaldamine VKEde kasuks, ilma et liikmesriigid saaksid teha erandeid. Kuritarvituste vältimiseks on maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise projekti (BEPS) kaudu ja maksustamise vältimise vastase direktiivi kaudu (5) juba lubatud maha arvata kuni 30 % maksumaksja intressi-, maksu- ja amortisatsioonieelsest kasumist (6) iga maksuaasta kohta. Tehakse ettepanek kahe piirangu kooskõlastamiseks.

2.12.

Võla poolelt kohaldatakse proportsionaalset piirangut, et intressi mahaarvamine piirduks 85 %ga ülejäävast laenukasutuse kulust, st makstud intress miinus saadud intress. Komisjoni sõnul võimaldab selline lähenemisviis käsitleda laenuvahendite kasutamise soodustamist, mis toimib samal ajal nii omakapitali kui ka võla poolel. Siiski ei võeta arvesse ettevõtetevahelistest tehingutest või varade ümberhindlusest tulenevat omakapitali suurenemist.

2.13.

Ettepaneku õiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikkel 115 ühtlustamismeetmete kohta direktiivi vormis ning komisjon leiab, et direktiivi ettepanek on kooskõlas proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse põhimõttega. Ülevõtmise tähtaeg on seatud 2024. aasta alguseks, samal ajal kui liikmesriikidel, kus on juba kehtestatud eeskirjad laenuvahendite kasutamise soodustamise kohta, on lubatud säilitada kompensatsioonid, mis kehtivad praegu nende kompensatsioonide järelejäänud kehtivusaja jooksul riigisisese õiguse kohaselt ja kuni kümneaastase ajavahemiku jooksul.

3.   Üldised märkused

3.1.

Komitee toetab komisjoni taotletavaid sihte, kuna nende eesmärk on käsitleda äriühingute maksustamisel pikka aega arutatud asjakohast küsimust, nagu maksusoodustustest tingitud eelistus kasutada omakapitali asemel laenu. Komitee on seisukohal, et igas suuruses Euroopa äriühingud võivad sellega seoses saada suurt kasu asjakohastest ja usaldusväärselt väljatöötatud eeskirjadest, mis suurendavad siseturu konkurentsivõimet.

3.2.

Komitee tuletab meelde oma arvamust „Äriühingu tulumaksu roll äriühingu üldjuhtimises“, (7) milles kutsuti üles leidma lahendust laenuvahendite kasutamise soodustamisele, rõhutades põhjendamatu finantsvõimendusega seotud riske ja juhtides tähelepanu sellele, et „laenuvahendite kasutamise soodustamine äriühingute maksusüsteemides mõjutab nii sotsiaal-majanduslikke kulusid kui ka ettevõtjate finantsvõimendust ja äriühingu üldjuhtimist“ (8). Komitee on samuti rõhutanud panust, mida laenuvahendite kasutamise soodustamise käsitlemine võib kaasa tuua komisjoni kaugeleulatuvasse tegevuskavasse muuta Euroopa majandus kestlikumaks ja digiteeritumaks, (9) märkides, et „liigne sõltuvus võla kaudu rahastamisest võib kahjustada Euroopa Komisjoni eesmärkide saavutamist, sest ettevõtjad muutuvad rahaliselt kaitsetuks ja see mõjutab negatiivselt võimalust teha uusi riskantseid keskkonnahoidlikke [ja digitaalseid] investeerimisprojekte“. Siiski tuleb kohaldatavates eeskirjades asjakohaselt käsitleda laenuvahendite kasutamise soodustamise vähendamiseks ette nähtud kompensatsiooniga seotud küsimust. Eelkõige leiab komitee, et komisjoni esitatud ettepanekud kahjustaksid VKEsid ja eriti mikroettevõtjaid, muutes nad rahaliselt nõrgemaks.

3.3.

Intressikulude mahaarvamise piiramine takistab investeeringuid, majanduskasvu ja töökohtade loomist. Selline kahjulik mõju on veelgi tõenäolisem praeguses majandusolukorras, kus intressimäärad tõusevad.

3.4.

Komitee märgib, et ELi meede on parem võrreldes mitme liikmesriikide koordineerimata algatusega. Kuna kuus liikmesriiki juba kohaldavad omakapitali kaudu rahastamise kompensatsiooni käsitlevaid riiklikke eeskirju, tuleb märkida, et omakapitali kompensatsiooni ja intressikulude mahaarvamise netomõju ei ühtlusta investeerimiskulusid kogu ELis täielikult, isegi kui direktiiv kiidetakse heaks.

3.5.

Komitee hindab komisjoni algatatud laiaulatuslikku ja üksikasjalikku arutelu laenuvahendite kasutamise soodustamise vähendamiseks ette nähtud kompensatsiooni ettepaneku üle, mis on andnud paljudele sidusrühmadele – ettevõtjate ühendustele, äriühingutele, riigiasutustele ja akadeemilistele ringkondadele – võimaluse väljendada oma seisukohti sellises olulises küsimuses nagu äriühingute maksustamine ja äriühingute üldjuhtimine ELis.

3.6.

Komitee hindab ka sihipäraseid konsultatsioone, mida komisjon on korraldanud kuue liikmesriigiga, kes on juba heaks kiitnud eeskirjad laenuvahendite kasutamise soodustamise kohta, kuna see võimaldab reguleerival asutusel võtta arvesse kogemusi, mida riiklikud seadusandjad ja maksuhaldurid on selles valdkonnas juba omandanud.

4.   Konkreetsed märkused

4.1.

Komitee leiab, et komisjoni otsus eelistada omakapitali laenule, mitte ainult äriühingute poolt aja jooksul suurendatud omakapitali kompensatsiooni maksmisega, vaid ka äriühingute laenu mahaarvatavuse vähendamisega 15 % võrra, võib kahjustada Euroopa ettevõtjaid ning eriti VKEsid ja mikroettevõtjaid. Selliste äriühingute puhul peaks omakapitali kasutamist innustama peamiselt, või isegi ainult omakapitali maksusoodustuste abil, ilma et sellega piirataks laenuintressi mahaarvamise õigust.

4.2.

Komitee leiab, et praeguses majandusolukorras, mida iseloomustab püsiva inflatsiooni kahekordne negatiivne mõju koos intressimäärade tõusuga, mida rakendavad keskpangad, et hoida inflatsioon kontrolli all, on riskantne piirata laenuintresside mahaarvatavust, eelkõige VKEde ja mikroettevõtjate puhul. Lisaks on paljudes ettevõtetes pandeemia ajal laenutase veelgi tõusnud. Maksude mahaarvamise piiramine võib tõepoolest raskendada väikeste ja mikroettevõtjate laenude haldamist.

4.3.

Komitee märgib, et Euroopa Kohtu välja töötatud proportsionaalsuse põhimõte nõuaks, et Euroopa institutsioonid töötaksid välja eeskirjad, mis sobivad taotletavate regulatiivsete eesmärkide saavutamiseks ning millega kaasneks reguleeritavalele üksustele võimalikult vähe ohverdusi. Seoses sellega juhib komitee tähelepanu asjaolule, et laenurahastamise mahaarvatavuse oluline vähendamine võib põhjustada soovimatuid tagajärgi VKEdele, eriti mikroettevõtjatele, näiteks ettevõtete laenude kestlikkuse nõrgenemine, koondamised ja finantsstabiilsuse üldine kadumine kogu siseturul.

4.4.

Komitee märgib, et intressikulude mahaarvamise keeld looks stiimuli kasutada liisingukokkuleppeid, selle asemel et ettevõtted investeeriksid otse masinatesse ja seadmetesse. Selline stiimul ei ole soovitav, vähemasti mitte ilma põhjaliku analüüsita.

4.5.

Paljud äriühingud kasutavad investeeringute kulutõhusaks rahastamiseks kontsernisisest ja tsentraliseeritud rahastamist. Kavandatavad eeskirjad nõuaksid põhimõtteliselt, et kõik kontserni kuuluvad äriühingud rahastaksid oma investeeringuid ise. See suurendab rahastamiskulusid ja vähendab seega investeeringuid kahetsusväärsel viisil. Komitee peab vajalikuks seda küsimust käsitleda, võimaldades investeeringute jätkuvat tõhusat rahastamist.

4.6.

Komitee soovitab piirata nõuete täitmisega seotud kulusid Euroopa ettevõtjate jaoks, kes on huvitatud uuest omakapitali kompensatsioonist. Selleks tuleb saavutada piisav õiguskindlus ja uute eeskirjade prognoositavus, et vältida ebakindlust ja tõlgendusküsimusi, mille tulemuseks võivad olla pikemad läbirääkimised või isegi kohtuvaidlused maksuhaldurite ja äriühingute vahel.

4.7.

Võttes arvesse eelnevaid argumente ja selleks, et anda konstruktiivne panus, teeb komitee ettepaneku komisjoni ettepanek põhjalikult läbi vaadata, sealhulgas vabastada VKEd ja mikroettevõtjad täielikult või vähemalt osaliselt laenuvahendite kasutamise soodustamise vähendamiseks ette nähtud kompensatsiooni eeskirjade täitmisest.

---

(1)  „Ettepanek: nõukogu direktiiv, millega sätestatakse eeskirjad laenuvahendite kasutamise soodustamise vähendamiseks ette nähtud kompensatsiooni ja intresside mahaarvamise piiramise kohta äriühingu tulumaksu kohaldamisel“ (COM(2022) 216 final).

(2)  „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Äriühingute maksustamine 21. sajandil““ (COM(2021) 251 final).

(3)  Euroopa Parlamendi 15. veebruari 2022. aasta resolutsioon riikide maksureformide mõju kohta ELi majandusele (2021/2074(INI)) (ELT C 342, 6.9.2022, lk 14).

(4)  Liikmesriigid, kes on kehtestanud eeskirjad, millega nähakse ette omakapitali kasvu kompensatsioon, võivad kõnealuse direktiivi sätete kohaldamise edasi lükata selliste õiguste kehtivusajaks, mis on juba siseriiklike eeskirjadega kehtestatud (saadud õiguste säilitamine). Maksumaksjad, kes saavad [1. jaanuaril 2024] siseriikliku õiguse alusel (Belgias, Küprosel, Itaalias, Maltal, Poolas ja Portugalis) kasu omakapitali kompensatsioonist, saavad sellist kompensatsiooni siseriikliku õiguse alusel kasutada kuni kümnel järjestikusel aastal.

(5)  Nõukogu 12. juuli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1164, millega nähakse ette siseturu toimimist otseselt mõjutavate maksustamise vältimise viiside vastased eeskirjad (ELT L 193, 19.7.2016, lk 1).

(6)  EBITDA.

(7)  ELT C 152, 6.4.2022, lk 13.

(8)  ELT C 152, 6.4.2022, lk 13, punkt 4.1-4.7.

(9)  ELT C 152, 6.4.2022, lk 13.