Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 52022AE5002

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Erisätted Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendist ja Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi raames toetatavate 2014.–2020. aasta koostööprogrammide jaoks programmi rakendamise häire korral“ (COM(2022) 362 – 2022/0227 (COD))

EESC 2022/05002

ELT C 75, 28.2.2023, p. 195–197 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

28.2.2023   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 75/195

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Erisätted Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendist ja Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi raames toetatavate 2014.–2020. aasta koostööprogrammide jaoks programmi rakendamise häire korral“

(COM(2022) 362 – 2022/0227 (COD))

(2023/C 75/29)

Pearaportöör:

Andris GOBIŅŠ

Konsulteerimistaotlus

Euroopa Parlament, 27.9.2022

Euroopa Liidu Nõukogu, 17.8.2022

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304

Vastutav sektsioon

välissuhete sektsioon

Vastuvõtmine täiskogus

27.10.2022

Täiskogu istungjärk nr

573

Hääletuse tulemus

(poolt/vastu/erapooletuid)

117/1/3

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab Euroopa Komisjoni, Euroopa Parlamendi ja nõukogu plaani teha kõik, mis vajalik, et kavandatud määrus võimalikult kiiresti heaks kiita, ning nõuab, et see jõustuks hiljemalt 2022. aasta novembri alguses.

1.2.

 Kuna kiire heakskiitmise vajaduse tõttu on tõenäoline, et esimeses etapis võidakse määrus ilma muudatusteta vastu võtta, soovitab komitee kaaluda teises etapis määruse läbivaatamist, milles võetakse arvesse allpool esitatud parandusettepanekuid. Pakutud muudatused peaksid samuti rikastama arutelu ja valmistama ette muudatuste tegemist järgnevates määrustes ja programmides.

1.3.

 Komitee tunnustab ELi institutsioonide kiiret tegutsemist ja vajalikku paindlikkust projektide elluviimises kohe pärast Venemaa provotseerimata ja põhjendamatu sõja algust Ukraina vastu. Kiire tegutsemine oli ainus viis toimida kooskõlas ELi väärtuste ja põhimõtetega.

1.4.

 Komitee toetab eesmärki tagada käimasolevate projektide eesmärgi muutmisel paindlikkus, et võtta arvesse tekkivaid vajadusi, andes korraldusasutustele vajaliku paindlikkuse ja tagades neile õiguskindluse selles, et projekte viiakse ellu eeskirjade kohaselt ja et auditi puhul ei ole palju piiranguid. See on eriti oluline seepärast, et määrust hakatakse kohaldama tagasiulatuvalt alates täiemahulise sõja algusest.

1.5.

 Komitee tuletab meelde Ukraina-vastases sõjas viimastel kuudel tekkinud uut olukorda. Võttes arvesse Ukraina ELi kandidaatriigi staatust ning kasvavat vajadust Ukraina ülesehitamise ja talveks ettevalmistamise järele, tuleks käimasolevate ja kavandatavate projektide puhul tagada abikõlblike tegevuste määramisel veelgi suurem paindlikkus ja kehtestada piiriüleste/piirkondlike koostöötegevuste laiem määratlus, nagu on ette nähtud määruse kavandatud muudatustega (vt allpool esitatud soovitused).

1.6.

 Arvestades Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene ametiasutuste rahastamise peatamist ning sellega seotud piiriülese koostöö peatamist Venemaa Föderatsiooni ja Valgevenega, toetab komitee ideed teha kõik võimalik, et kanda need rahalised vahendid, mis olid algselt ette nähtud nimetatud koostööprogrammide jaoks, nüüd Ukrainaga tehtavale koostööle.

1.7.

 Kuna kodanikuühiskond on Ukraina ülesehitamisel ja riigi ettevalmistamisel ELiga ühinemiseks eesliinil, tuleks erilist tähelepanu pöörata vahendite eraldamisele kodanikuühiskonna organisatsioonide tööks, sealhulgas vahendite ümberjaotamisele.

2.   Üldised märkused

2.1.

 Komitee toetab ettepaneku eesmärke ja väljendab heameelt kavatsuse üle tagada Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi koostööprogrammides paindlik käsitus, et võtta arvesse vajadusi, mis on tekkinud Venemaa Ukraina-vastase provotseerimata ja põhjendamatu sõjalise agressiooni tagajärjel, ning sellest tulenevat mõju Euroopa Liidule ja eelkõige mitmele selle idapiirkonnale ning COVID-19 pandeemia laiendatud mõju ELile.

2.2.

 Komitee tunnustab Ukraina naabruses asuvate ELi liikmesriikide, Moldova ja Ukraina valitsuse, kohalike omavalitsuste ja kodanikuühiskonna tohutuid jõupingutusi, et võtta vastu Ukraina põgenikke, kes põgenevad massiliselt Venemaa sissetungi eest, ning väljendab heameelt selle üle, et toetatakse piiriüleste koostööprogrammide kohandatud kasutamist, et katta vastavad humanitaarabivajadused.

2.3.

 Komitee tunnistab konkreetseid probleeme, mis seisavad kõigil tasanditel Ukraina ametivõimude ees, kes peavad tegelema riigi sõjalise kaitse tagamise ja samal ajal majanduse toetamisega, sest Venemaa agressioon on põhjustanud Ukrainas arvukaid inimohvreid, kodude ja taristu hävimist, suure osa elanikkonna ümberasumist, tootmise ja transpordi katkemist, enneolematut survet eelarvele ja palju muid probleeme. Piiriülese koostöö programmid Ukrainaga peaksid aitama seda koormat vähendada, pakkudes toetusesaajatele võimalusi rahuldada sõjaaja vajadusi.

2.4.

 Komitee väljendab heameelt selle üle, et Ukrainale ja Moldovale anti hiljuti ELi kandidaatriigi staatus, ning rõhutab, et EL peab neid riike ulatuslikult toetama nende ELiga integreerumise reformides, mida nad rakendavad samal ajal, mil neid rõhub Ukraina-vastase täiemahulise sõja koorem. Piiriülese koostöö programmid peaksid lisama Ukraina ja Moldova tugevdatud ELi integratsiooni eesmärgid programmi meetmetesse, andes muu hulgas edasi naabruses asuvate ELi liikmesriikide asjakohaseid reformikogemusi. See peaks hõlmama ettevalmistusi kohalikul ja piirkondlikul tasandil ning kodanikuühiskonna organisatsioonide, sealhulgas sotsiaalpartnerite olulist rolli.

2.5.

 Arvestades Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene ametiasutuste rahastamise peatamist ning sellega seotud piiriülese koostöö peatamist Venemaa Föderatsiooni ja Valgevenega, toetab komitee ideed teha kõik võimalik, et kanda need rahalised vahendid, mis olid algselt ette nähtud nimetatud koostööprogrammide jaoks, nüüd Ukrainaga tehtavale koostööle. Suure sümboolsuse ja suurenenud vajaduste tõttu tasub investeerida aega ja kasutada oskusi sellele õigusliku aluse leidmiseks ja ettevalmistamiseks. Tugevaid emotsionaalseid ja väärtuspõhiseid piire võib vaadelda kui teatavat „naaberlust“ Ukrainaga ning kasutada tõlgendusena, mis vastab hästi programmi eesmärkidele praegusel erakordsel ajal.

2.6.

 Komitee juhib tähelepanu erakordsele finantskoormusele, mida kannavad naaberkogukonnad, kes võtavad vastu arvukalt Ukraina põgenikke, ning väljendab seepärast heameelt kavatsuse üle kaotada riikliku kaasrahastamise kohustus Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi viie piiriülese programmi puhul Moldova Vabariigi ja Ukrainaga.

2.7.

 Komitee rõhutab, et Venemaa agressioon ja sellest tulenev põgenike sissevool on taas tõestanud kodanikuühiskonna olulist rolli ning märkimisväärselt suurendanud kodanikuühiskonna aktiivsust nii Ukrainas kui ka naabruses asuvates ELi liikmesriikides, kus on korraldatud sadu üleriigilisi, aga ka kohaliku tasandi vabatahtlike algatusi, et pakkuda põgenikele toitu ja peavarju ning tagada muud humanitaarabivajadused, ning seepärast peaks piiriüleste programmide fookuses olema eelkõige kodanikuühiskonna töö toetamine. Organiseeritud kodanikuühiskonna tähtsus saab olema esikohal ka Ukraina ja selle piirkondade ülesehitamisel ning ELiga ühinemise ettevalmistamisel.

2.8.

 Pidades silmas praegust energiakriisi, tuletab komitee meelde vajadust kiirendada üleminekut taastuvenergiale ja suurendada veelgi energiatõhusust. Piiriülese koostöö programmid peaksid andma toetusesaajatele võimaluse leevendada talvehooajal eesseisvaid probleeme, võimaldades neil samal ajal säilitada keskendumine kestlikkusele.

2.9.

 Komitee avaldab kahetsust selle üle, et kavandatud muudatuste koostamisel ei konsulteeritud sidusrühmadega. Nõuetekohase rakendamise korral ei põhjusta konsultatsioonid ajakadu, vaid enamikul juhtudel parandavad kavandatud otsuse kvaliteeti.

2.10.

 Euroopa partnerluse käitumisjuhendi parimate tavade kasutamine võib aidata kaasa muudetud määruse raames rakendatud projektide edukale elluviimisele.

3.   Konkreetsed märkused

3.1.

 Komitee toonitab, et EL võtab ulatuslikke meetmeid, mille eesmärk on toetada Ukrainast põgenenud inimesi, näiteks CARE, FAST-CARE, ühtekuuluvuspoliitika muudatused jms. Tuleks maandada topeltrahastamise riske. Euroopa naabruspoliitika peaks jääma oma peamise eesmärgi juurde, milleks on koostöö ELi ja idapartnerite vahel. Eeldades pikemat pausi Venemaa ja Valgevenega seotud programmides ning kasvavat vajadust ja huvi koostöö vastu Ukrainas ja Moldovas, tuleks ette valmistada õiguslik alus muudatusteks ja koostööks nende riikidega, näiteks artiklis 9, aga ka artiklites 5, 6 ja 8.

3.2.

 Komitee juhib tähelepanu asjaolule, et lisaks põgenike saabumisele on Venemaa sissetung Ukrainasse avaldanud ka muud tõsist mõju ELi, Ukraina ja selle naaberriikide koostööle. Venemaa mereblokaadi tõttu Ukraina meresadamates ja Ida-Ukraina transporditeede katkemise tõttu on suur osa Ukraina kaubandusest, sealhulgas teraviljakaubandusest, ümber suunatud üle Ukraina ja ELi piiri, tekitades seega märkimisväärset survet piiriülesele taristule. Võttes arvesse, et Ukraina teravilja ja muude toodete eksport on ülemaailmse toidukriisi ärahoidmisel otsustava tähtsusega, peaksid piiriülesed programmid käsitlema tekkivaid logistikaprobleeme, et tagada kaubavoogude maksimaalne maht, muu hulgas piiriülese haldamise parandamise, piiriäärsete ladustamisrajatiste ehitamise ja muude asjakohaste meetmete kaudu. Need projektid võivad nõuda suuremat tähtaegade paindlikkust, kui on praegu ette nähtud artikli 6 lõikes 2.

3.3.

 Venemaa sõjast tingitud erakordsel inflatsioonimääral põhinevad suuremad kulud peaksid olema abikõlblikud kõikide projektide puhul, mitte ainult artikli 6 lõikes 3 nimetatud projektide puhul.

3.4.

 Komitee toetab ettepanekut hõlbustada piiriüleste programmide haldamist, sealhulgas programmi meetmete muutmist, võttes arvesse erakorralisi asjaolusid. Komitee rõhutab siiski, et on vaja kaitsemeetmeid rahaliste vahendite võimaliku väärkasutamise vastu, ning soovitab tugevdada kodanikuühiskonna (sealhulgas sotsiaalpartnerite) kaasamist piiriüleste programmide meetmetega seotud otsuste tegemisse ja programmide järelevalvesse. Neid aspekte võiks rõhutada artiklis 7 ja/või 15.

3.5.

 Artikli 10 lõikes 2 sätestatud ühepoolse peatamisega peaks kaasnema kõnealusele määrusele viitav põhjendus.

3.6.

 Nagu on märgitud punktides 1.7 ja 2.5, soovitab komitee lubada kaasata uusi partnereid kodanikuühiskonnast (sh vahendite ümberjaotamise võimalused) ja Ukrainast, et asendada partnereid, kellega koostöö on peatatud. Artikli 10 lõiget 3 tuleks vastavalt muuta. Lisaks võib erandjuhtudel partneriks pidada Valgevene või Venemaa demokraatiameelset diasporaad.

3.7.

 Tuleb võtta lisameetmeid, et vältida pettusi ja hallata rikkumisjuhtumeid, mis võivad rakendusprotsessis ilmneda. Kodanikuühiskonnal ja sotsiaalpartneritel peaks olema suurem roll ka nendes protsessides ja järelevalvekomiteedes. (Artikli 14 lõige 3.)

Brüssel, 27. oktoober 2022

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Christa SCHWENG

Top