Sellise koonddokumendi avaldamine, mida on muudetud pärast väikese muudatuse heakskiitmist kooskõlas määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 teise lõiguga

(2022/C 312/05)

Euroopa Komisjon on kõnealuse väikese muudatuse heaks kiitnud kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 664/2014 (1) artikli 6 lõike 2 kolmanda lõiguga.

Väikese muudatuse heakskiitmise taotlusega saab tutvuda Euroopa Komisjoni andmebaasis eAmbrosia.

KOONDDOKUMENT

„RIGOTTE DE CONDRIEU“

ELi nr: PDO-FR-0782-AM02 — 11.05.2022

KPN (X) KGT ( )

1.   Nimetus(ed)

„Rigotte de Condrieu“

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Prantsusmaa

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Toote liik

Klass 1.3 Juust

3.2.   Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

„Rigotte de Condrieu“ on kitse standardiseerimata toortäispiimast valmistatud väikesemõõduline juust. Juust saadakse piima kalgendamisel piimhappebakterite abil. Tegemist on pehme pressimata juustuga.

Minimaalse laagerdumiseks nõutava ajavahemiku lõppedes (kaheksa päeva pärast vormist välja võtmist) on juust väikese ümmarguse ketta kujuline, mille diameeter on 4,2–5 cm ja kõrgus 1,9–2,4 cm. Pikemaajalisel laagerdumisel ei tohi juustu kaal langeda alla 30 grammi.

Juustu pind on kaetud vandlikarva, valge või sinise hallitusega. Juustu tekstuur on tihe ja sile ning selle värvus varieerub valgest kuni kahvatukollaseni. Pärast täielikku kuivatamist on juustu rasvasisaldus vähemalt 40 grammi 100 grammi juustu kohta ja kuivainesisaldus ei tohi olla alla 40 grammi 100 grammi juustu kohta.

Degusteerimisel on tuntav pähkli-, alustaimestiku ja vadakulõhn; juustu maitse on mõõdukalt soolane.

3.3.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Kitsede aastasest söödaratsioonist moodustab peamise osa määratletud geograafilisest piirkonnast pärit koresööt.

See koosneb püsi- või ajutiselt rohumaalt niidetud värskest rohust, heinast ning eri taimeliikidest, mida kitsed oma karjatamisalal söövad, alla 20 % valgusisaldusega kuivatatud lutsernist ning teistest kääritamata söödakultuuridest, mis ei tekita piimale halba maitset, näiteks söödas sisalduvast täielikult valmimata teraviljast, valgurikastest taimedest, õlitaimedest, mugul- ja liblikõielistest taimedest.

Kitsede söödas on lisaks lubatud kasutada silo, kuid seda tingimusel, et see sisaldab vähemalt 55 % kuivainet ning on korjatud värskena põllumajandusliku majapidamise igalt rohumaalt.

Kui kliima võimaldab, peetakse kitsi aastas vähemalt 120 päeva karjamaal või antakse neile söödaks geograafilisest piirkonnast pärit haljassööta.

Lisaks ei tohi antava täiendsööda aastane kogumass kitse kohta olla suurem kui 350 kg. Lubatud täiendsööda nimekiri on kindlaks määratud. Lubatud on üksnes taimed, põllumajandustoodete kaassaadused ja täiendsööt, mis ei ole saadud transgeensetest toodetest.

Eelistatud on määratletud geograafilisest piirkonnast pärit sööda ning täiendsööda kasutamine.

Väljastpoolt määratletud geograafilist piirkonda pärit sööda ning täiendsööda osakaal tohib looma tarbitavas kuivaines olla kuni 20 %.

3.4.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Piima tootmine, juustu valmistamine ja laagerdumine peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas.

3.5.   Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

—

3.6.   Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Lisaks toidu märgistamist ja esitlemist käsitlevates õigusaktides sätestatud kohustuslikele märgetele peab iga päritolunimetusega „Rigotte de Condrieu“ juust või vähemalt iga jaemüügipakend kandma päritolunimetuse märgistust, mille tähtede suurus peab moodustama märgistusel olevate suurimate tähemärkide suurusest vähemalt kaks kolmandikku, ja sellega samal visuaalsel väljal esitatud Euroopa Liidu KPN logo.

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Juustu „Rigotte de Condrieu“ toodetakse Lyoni linnast edelas asuvas Pilat’ mäemassiivis. Massiivi ümbritsevad kaks departemangu, Rhône ja Loire. Massiiv kuulub Rhône-Alpes’i piirkonda. Piima tootmine, juustu valmistamine ja laagerdumine peavad aset leidma järgmiste kommuunide territooriumil: Rhône’i departemang:

terviklikult hõlmatud kommuunid: Ampuis, Condrieu, Echalas, Les Haies, Loire-sur-Rhône, Longes, Sainte-Colombe, Saint-Cyr-sur-Rhône, Saint-Romain-en-Gal, Trèves, Tupin-et-Semons.

Osaliselt hõlmatud kommuunid, v.a linnastunud alad: Givors, Saint-Romain-en-Gier.

Loire’i departemangu kommuunid:

terviklikult hõlmatud kommuunid: Le Bessat, Bessey, Bourg-Argental, Burdignes, La Chapelle-Villars, Châteauneuf, Chavanay, Chuyer, Colombier, Doizieux, Farnay, Graix, Lupe, Maclas, Malleval, Pavezin, Pelussin, Planfoy, Roisey, Saint-Appolinard, Sainte-Croix-en-Jarez, Saint-Julien-Molin-Molette, Saint-Michel-Sur-Rhône, Saint-Paul-en-Jarez, Saint-Pierre-de-Boeuf, Saint-Sauveur-en-Rue, Tarentaise, La Terrasse-sur-Dorlay, Thélis-la-Combe, La Valla-en-Gier, Veranne, Verin, La Versanne.

Osaliselt hõlmatud kommuunid, v.a linnastunud alad: Saint-Chamond, Saint-Étienne.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

Pilat’ massiivi looduslik eripära koos loomadele antava kohaliku sööda suure osakaalu ja traditsiooniliste töötlemismeetoditega mõjutavad selle väikese kitsejuustu, „Rigotte de Condrieu“ omadusi. Hea maine on juustuga kaasas käinud juba rohkem kui sajandi.

Juustu „Rigotte de Condrieu“ geograafilist piirkonda iseloomustavad määrava tähtsusega loodus- ja inimtegurid. Mäestikust tingitult on piirkonnas vaheldusrikkad ilmastikutingimused, järskude kallakutega maastik, happelised ja õhukesed pruunmullad ning suur bioloogiline mitmekesisus.

Mägistest pinnavormidest on tingitud ka mitmekülgne põllumajandustootmine, kus kitsekasvatus, mis on säilitanud oma tähelepanuväärse dünaamilisuse, mängib traditsiooniliselt väga olulist rolli.

Pilat’ massiiv on keskmise kõrgusega mäemassiiv, mida eraldavad orud (Gieri, Ondaine’i ja Rhône’i orud) loodes ja idas ning Eteize’i mäekink lõunas. Piirkond on Keskmassiivi ebatüüpiline osa oma geoloogilise mitmekülgsuse, happeliste õhukeste muldade ning mägiste ja järskude nõlvadega. Piirkonnale on iseloomulik väga vanade tard- ja moondekivimite olemasolu. Siin-seal leidub ka haruldasi geoloogilisi moodustisi, näiteks iseloomulikke tsementeerunud kivimite kuhjatisi (chirat). Pinnase keemiline koostis on üsna ühtlane: rikas ränioksiidi ja vaene raua poolest. Need parameetrid soodustavad happeliste muldade teket.

Pilat’ massiiv on ristumiskoht, kus segunevad ookeanilise, vahemerelise ja kontinentaalse kliima mõjud. Temperatuurile ja sademetehulgale avaldab väga suurt mõju piirkonna mägine maastik. Keskmine sademetehulk jääb vahemikku 580–1000 mm, sademed jaotuvad aasta jooksul ebaühtlaselt. Suvi on kuiv. Pilat’ massiivi kliimat iseloomustab ka sagedane tugev tuul.

Piirkonna looduslik taimkate on iseloomulik kõrgustikele ja mäestikele. Vaatamata Pilat’ massiivi tagasihoidlikele kõrgustele ning selle kontinentaalsele ja vahemerelisele asukohale on tegemist siiski mägitaimestikuga.

Piirkonnale iseloomulikud maastikud on koondunud ümber mäetipu. Kobaratena paigutunud külad asuvad nõmmede ja okasmetsadega kaetud kõrgendike (seljakute) ning sügavate orgude vahel.

Pool piirkonnast on kaetud metsaga, 36 % piirkonnast on kasutusel põllumajandusmaana, millest omakorda 80 % on kasutusel rohumaana; kaks kolmandikku rohumaast moodustab looduslik karjamaa.

Pilat’ mäemassiivi taimestik on erakordselt mitmekesine (40–60 liiki iga karjamaatüübi kohta), mistõttu on paljud rohumaad elupaikade direktiivi alusel tunnistatud kogukonna jaoks esmatähtsateks.

Peamise osa taimestikust moodustavad taimed, millele sobib kasvamiseks happeline või kergelt happeline muld. Kõige tüüpilisemad liigid on kõrrelised, nagu kõrge raikaerik, liblikõielised, nagu nõiahammas, ja muud taimed, nagu peetrileht või äiatar.

Pilat’ massiivis on segapõllumajanduse traditsiooni kõrval levinud pikaajaline kitsekasvatuse traditsioon. Kitsekasvatus, mis oli esialgu vaid naiste tegevusala, on muutnud põllumajanduse palju mitmekesisemaks.

Kitsekasvatus arenes välja alates 18. sajandist peamiselt Pilat’ massiivi kõige kuivematel aladel, kus veiseid oli keeruline pidada. Piirkondlikes põllumajandusettevõtetes toodeti traditsiooniliselt nii lehma- kui ka kitsejuustu. Lehmajuust oli mõeldud peamiselt endi tarbeks, et saaks müüa väärtuslikumat kitsejuustu, mille eest sai küsida paremat hinda.

Kitsekasvatus pakkus piiratud tootlikkusega struktuurides täiendavat majanduslikku tulu; kitsed olid majanduslikult parem valik võrreldes veistega, sest kitsi sai kasvatada seal, kus veisekasvatus ei olnud tulus. Nii võimaldas kitsede kasvatamine toota ühel ja samal alal rohkem piima.

Juust on väikesemõõduline, kuna selle tarbimiskohad (Lyon ja Saint-Étienne) asusid tootmispiirkonna vahetus läheduses ja sel viisil oli võimalik juustu ka tõhusamalt kuivatada ning lühendada tuntavalt selle laagerdumisaega. Väikeste 7 cm diameetriga vormide kasutuselevõtt võimaldas eristada kitsejuustu lehmajuustust, mida toodetakse palju suuremates vormides. Väikeste vormide kasutuselevõtt oli tingitud ka väikestest kitsekarjadest ja põllumajandusliku majapidamise tagasihoidlikest piimakogustest.

Vastavalt traditsioonile kasutatakse juustu valmistamisel kitse toortäispiima, mis ei ole standardiseeritud. Töötlemisprotsess hõlmab piima kalgendamist piimhappebakteritega, st bakterite lisamist piimale ja selle seista laskmist. Kõige parem on lisada viimasel kalgendamisel tekkinud vadakus olevaid piimhappebakterid. Kalgendi asetamisel vormi tuleb tagada, et see jääb terveks, kalgendit ei tohi viilutada, eelnõrutada ega segada. Vormi pööratakse 12 tundi pärast kalgendi vormi asetamist ning juust kuivsoolatakse seejärel kahelt poolt.

Umbes kaheksandal päeval pärast vormi eemaldamist omandab juust „Rigotte de Condrieu“ oma iseloomulikud tunnused.

Juustu „Rigotte de Condrieu“ iseloomustavad:

—	väikesed mõõtmed (juustuketta kaal on natuke üle 30 g),

—	õhuke pealispind on valget, vandlikarva või sinist tooni,

—	sisu tekstuur on tihe, sile, ilma aukudeta ning suus sulav,

—	tuntav on pähkli-, alustaimestiku ja vadakulõhn; juustu maitse on mõõdukalt soolane.

Piirkonnale omased happelised, liivased ning õhukesed mullad, erilised kliimatingimused ja kitsekasvatuse traditsioon võimaldavad rajada ning pidada mitmekülgse happelembese taimestikuga rohumaid.

Geograafilise piirkonna rohumaade mitmekülgne taimestik ning taimede botaanilised tunnused määravad ära piimas sisalduvate lahustuvate ühendite osakaalu ning koostise. Piirkonna taimestik kujundab ka piima mikrofloora, mida võib leida samuti juuretises, mida kasutatakse piima kalgendamiseks ja mis aitab juustul valmida ja tekitab selle aroomid.

Juustu „Rigotte de Condrieu“ tootmisel eelistatakse selliseid meetodeid, nagu kohalike ressursside kasutamine, kohaliku sööda tootmine, kitsede karjatamine või haljassööda kasutamine ning loomade viibimine värskes õhus, ning võetakse arvesse ja kasutatakse optimaalselt ära kõiki piirkonna iseärasusi.

Juustu tootmisel, piima kalgendamisel ning sellesse piimhappebakterite lisamisel jääb piimas olev mikrofloora alles.

Piima piimhappebakteritega kalgendamisel ning kalgendi vormi asetamisel seda lõhkumata saadakse ühtlase ning sileda tekstuuriga juust „Rigotte de Condrieu“. Vormi pööramine pärast kalgendi vormi asetamist ning pärast kahelt poolt kuivsoolamist võimaldab soolal ühtlaselt jaotuda. Sellise tehnika abil saadakse kõva ning tiheda tekstuuriga suus sulav juust.

Oluliste tarbimiskeskuste vahetu lähedus, piirkonnale omane tuulisus (ajalooliselt kuivatati juustu „Rigotte de Condrieu“ vabas õhus laastudest punutud kastalustel) ning põllumajandusettevõtete töökorraldus on need tegurid, mis tõid endaga kaasa väikesemõõdulise kitsejuustu väljatöötamise. See väike juust kuivab ning laagerdub üsna kiiresti.

Looduskeskkonna omadused koos kohaliku sööda suure osakaaluga loomasöödas ja oskusteabega, mis puudutab juustumassi nõrutamist ja piima mikrofloora säilitamist, annavad nendele väikestele juustudele (läbimõõt 4,2–5 cm) õhukese pinnapealse mikrofloora ja mitmekesise värvuse. Kuna juustu turustatakse selle erinevates valmimisastmetes, siis võib selle õrn pealispind sõltuvalt laagerdumisastmest värvuselt erineda ja selle lõhn võib varieeruda pähklist kuni alustaimestiku või vadakulõhnani. Juustu maitse on mõõdukalt soolane.

Tänu oma eripärale omandas väike Pilat’ massiivis toodetud juust alates 18. sajandi lõpust vähehaaval piirkondliku tuntuse. Juust kandis esialgu nime Rigotte, seejärel kantoni nimest tuletatud nimetust „Rigotte de Condrieu“. Condrieu kanton oli kuni aurulaevade kasutusele võtmiseni 19. sajandi keskpaigas Rhône’i departemangu väga aktiivne kaubanduskeskus. Juustule „Rigotte de Condrieu“ kui ühele kahest silmapaistvamast Rhône’i departemangu kitsejuustust viitavad juba Guicherd ja Ponsart oma 1927. aasta uurimuses, mis käsitles põllumajandust Rhône’i departemangus 1926. aastal („L’agriculture du Rhône en 1926“).

Viide tootespetsifikaadi avaldamisele

https://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-423d5444-b239-4166-96ee-327fe057d3a2

---

(1)  ELT L 179, 19.6.2014, lk 17.