Vabakultuuri liikumine
Vabakultuuri liikumine on liikumine, mis seisab ühiskonna õiguse eest vaba sisu ja avatud sisu määratlustele vastavate loometeostele, nende vabale jagamisele ja taaskasutamisele tuletatud teoste loomisel.
Liikumine seisab loomevabaduse eest digikeskkonnas, vastustab kehtiva autoriõiguse piiravust tänapäeva digikultuuri jaoks ning on paralleelne vaba tarkvara, avatud teaduse, avaandmete jt avatud infoühiskonna liikumistega.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Liikumine pärineb 1960. aastate häkkerikultuurist ja infovabaduse liikumisest, mis sai laiemalt tuntuks 1980ndatel seoses personaalarvutite leviku ja infoühiskonna arenguga.
Esimesed vabakultuuri nähtused on seotud tarkvara lähtekoodiga ning autoriõiguse copyleft-mudelitega, mida väljendavad 1989. aastal Richard Stallmani algatatud GNU litsentsid ja mida populariseeris Linus Torvaldsi poolt 1991. aastal algatatud GNU/Linux operatsioonisüsteemi loomine.[1]
Vabakultuuri liikumisele kultuuri vallas laiemalt andis tõuke 1999. Lawrence Lessigi poolt Ameerika Ühendriikide ülemkohtus vaidlustatud Sonny Bono autoriõiguste kehtivusaja pikendamise seadus ning sellele järgnenud Creative Commonsi ja vastavate litsentside loomine 2001. aastal.
Vabakultuuri liikumise eesmärke täpsustab 2006. aastal loodud vabakultuuri teoste definitsioon ning sellega paralleelselt loodud avatud teadmuse definitsioon, mis on aluseks Open Knowledge Foundationi tegevusele.
Vabakultuur Eestis
[muuda | muuda lähteteksti]Creative Commonsi litsentside tõlkimise eesti keelde algatasid 2004. aastal Peeter Marvet ja Henri Laupmaa ning see päädis litsentside versiooni 3.0 tõlgete valmimisega 2010. aastal Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuse toel.
2011. aasta septembris ilmus ajakirja Vikerkaar vabakultuuri erinumber, milles tutvustati liikumist laiemale üldsusele. 2017. aastal ilmus Wikimedia Eesti ja Tartu Ülikooli Kirjastuse koostöös eesti keeles Lawrence Lessigi klassikaline teos "Vaba kultuur: loovuse loomus ja tulevik".
Eestis on vabakultuuri häälekaim ning püsivaim eestkõneleja olnud Vikipeedia ja sõsarprojektide kureerimisega tegelev, 2010. aastal asutatud Wikimedia Eesti. Liikumine sai Eestis suuremat tähelepanu võltsimisvastase kaubandusleppe läbirääkimiste ja selle vastu suunatud protestide raames 2012. aastal, kus protestide eestkõnelejaks olid Eesti Interneti Kogukonna ja Piraadipartei aktivistid. Avaandmete valdkonnas on kannab vabakultuuri liikumise ideid 2016. aastal asutatud Open Knowledge Estonia.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Kaido Kikkas (oktoober 2011). "Vaba kultuur". Vikerkaar.