20. september
| << September >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 26 | 27 | 28 | 29 | 30 | 31 | 1 |
| 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 |
| 9 | 10 | 11 | 12 | 13 | 14 | 15 |
| 16 | 17 | 18 | 19 | 20 | 21 | 22 |
| 23 | 24 | 25 | 26 | 27 | 28 | 29 |
| 30 | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 |
| 2024 | ||||||
20. september on Gregoriuse kalendri 263. (liigaastal 264.) päev. Juliuse kalendri järgi 7. september (1901–2099).
Sündmused
[muuda | muuda lähteteksti]- 1907 – 1902. aastal asutatud Tartu spordiringi nimeks sai Aberg.[1]
- 1902 – Tallinnas avati Russalka mälestussammas.[2]
- 1908 – Liivimaa kubermangus kehtestati esimesed liiklus- ja liiklemisreeglid, Eestimaa kubermangus kinnitati liikluseeskiri kaks aastat hiljem.[küsitav]
- 1919 – algas nimede eestistamine
- 1936 – avati Ülemiste lennuväli.
- 1939 – Tallinnas avati ratsutajate siseareen Tondi maneež.[1]
- 1940 – loodi spordiühingu Dünamo Eesti organisatsioon.[1]
- 1992 – toimus presidendivalimiste esimene voor ja Riigikogu valimised. Presidendikandidaatidest pääsesid teise vooru Arnold Rüütel ja Lennart Meri. Parlamendivalimised võitis Isamaa.
- 1993 – asutati Tuleviku Eesti Erakond (TEE), esimees Jaanus Raidal.[3]
Maailmas
[muuda | muuda lähteteksti]- 451 – mõned allikad peavad sellel kuupäeval toimunuks Katalaunia lahingut.
- 1187 – Saladin alustas Jeruusalemma piiramist.
- 1519 – Fernão de Magalhães asus Sanlúcar de Barramedast ümbermaailmareisile.
- 1565 – Hispaania korraldas Floridas Port Royalis veresauna hugenottidele.
- 1854 – britid ja prantslased said Alma lahingus oma esimese võidu Krimmi sõjas.
- 1862 – Peterburis avati Venemaa esimene konservatoorium.
- 1870 – bersaljeerid saabusid Roomasse, jõudis lõpule Itaalia ühendamine.
- 1900 – paavst Leo XIII saatis Kirikuriigi ametlikult laiali.
- 1979 – putšiga kukutati võimult Liibüas visiidil viibiv Kesk-Aafrika keiser Jean-Bédel Bokassa. Kesk-Aafrika keisririik saadeti laiali ning taastati Kesk-Aafrika Vabariik.
- 1990 – Lõuna-Osseetia Ülemnõukogu kuulutas Lõuna-Osseetia iseseisvaks nõukogude vabariigiks Nõukogude Liidu koosseisus.
- 2003 – Lätis toimunud referendumil hääletas 67% osalenutest Euroopa Liitu astumise poolt.
Sündinud
[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Sündinud 20. septembril
- 1746 – Matúš Móric Beňovský, Madagaskari keiser
- 1778 – Fabian Gottlieb von Bellingshausen, baltisaksa meresõitja
- 1819 – Théodore Chassériau, prantsuse maalikunstnik
- 1842 – James Dewar, šoti keemik
- 1878 – Upton Sinclair, ameerika kirjanik
- 1899 – Leo Strauss, juudi päritolu filosoof
- 1900 – Nikolai Timofejev-Ressovski, vene bioloog
- 1908 – Enn Roos, eesti skulptor
- 1914 – Johannes Hint, eesti tehnikateadlane ja kirjanik
- 1930 – Paavo Rintala, soome kirjanik
- 1934 – Sophia Loren, itaalia filminäitleja
- 1937 – Monica Zetterlund, rootsi näitleja ning laulja
- 1943 – Sani Abacha, Nigeeria poliitik
- 1949 – Tõnn Sarv, eesti muusikapedagoog ja rahvaluuleteadlane
- 1952 – Ants Hein, eesti kunstiteadlane
- 1966 – Kaarel Tarand, eesti ajakirjanik
- 1975 – Juan Pablo Montoya, Colombia Vormel 1 piloot
- 1984 – Brian Joubert, prantsuse iluuisutaja
- 1990 – Saara Pius, eesti näitleja
Surnud
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Surnud 20. septembril
- 1942 – Kārlis Ulmanis, Läti poliitik, president aastail 1936–1940
- 1957 – Jean Sibelius, soome helilooja
- 1961 – Andrzej Munk, poola filmirežissöör
- 1989 – Klavdija Plotnikova, viimane kamassi keele kõneleja
- 2000 – German Titov, Nõukogude kosmonaut
- 2004 – Kalmer Tennosaar, eesti laulja
- 2006 – Sven Nykvist, rootsi filmioperaator
- 2007 – Kaljo Kiisk, eesti näitleja ja lavastaja
- 2017 – Ene Mihkelson, eesti kirjanik
- 2021 – Czesław Bessaga, poola matemaatik
Pühad
[muuda | muuda lähteteksti]- ...
Ilmarekordid
[muuda | muuda lähteteksti]- ...
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 ESBL veebis (vaadatud 02.01.2015)
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 162
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 3. detsember 2014. Vaadatud 18. aprillil 2015.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)